lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav M.E , isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx , bussijuht; elukoht: xxx , Tallinn; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 10.07.2017 Harju Maakohtu otsusega 1-17-6615
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 80 päevamäära.
lg 1 alusel kuulus ärakandmisele rahaline karistus 71 päevamäära, s.o kokku 1803 eurot ja 40 senti.
lg-te 1-3 alusel jäeti karistus osaliselt täitmisele pööramata ja määrati, et kohesele ärakandmisele kuulus rahaline karistus 1016 eurot, rahaline karistus summas 787 eurot ja 40 senti jätta täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 217 alusel kinni peetud 23.-24.02.2018.a s.o 2 päeva; alates 24.02.2018.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.E
MS § 238 lg 2 alusel vähendada M.E-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 10.07.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6615 mõistetud karistusega ning mõista M.E-le liitkaristuseks 8 kuu pikkune vangistus ning rahaline karistus 787,40 eurot.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.02.2018 kuni 24.02.2018, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ja rahalise karistuse 787,40 eurot.
Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis. Makseinfo rahalise karistuse tasumiseks edastatakse süüdimõistetule kohtuotsuse kuulutamisel või tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile.
lg 1 alusel asendada M.E-le mõistetud 7(seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel on M.E kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) 2) 3) 4) 5) 6) elama oma alalises elukohas asukohaga xxx , Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata M.E-le lisakohustusteks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata M.E-le lisakohustusteks käitumiskontrolli ajal osalemine sotsiaalprogrammis.
läbima käitumiskontrolli ajal Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada M.E üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2 Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 alusel võtta M.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.E kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel M.E-le kuuluv sõiduauto Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx koos võtmetega. Menetluskulud Mõista M.E-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: sundraha II astme kuriteo toimepanemise 750 € (seitsesada viiskümmend eurot); kaitsjatasu summas 270 € (kakssada seitsekümmend eurot). Menetluskulud kogusummas 1020 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis. Makseinfo edastatakse koos kohtuotsusega. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD plaat, mis asub ümbrikuga toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Süüdistus M.E, olles karistatud 10.07.2017 Harju Maakohtu otsusega 1-17-6615
järgi (tegu 08.07.2017), juhtis tahtlikult uuesti 23.02.2018 kell 23:10 Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,96 mg/l) ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 3 M.E pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Poolte seisukohad Kohtuistungil süüdistatav M.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. M.E nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. On nõus nende tingimustega, mis prokurör palus. Kahetseb ning lubab, et rohkem enam nii ei kordu. Kaitsja Dmitri Školjar leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad, õigesti kvalifitseeritud. Toetab asja lahendamist lühimenetluses. Prokurör palub kohtul süüdistatav M.E süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud vangistust.
Ära kandmisele kuulub vangistus 7 kuud ja 28 päeva.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, vangistus 7 kuud ja 28 päeva ja rahaline karistus, mis pöörata täitmisele iseseisvalt. Palub kohtul kaaluda võimalust kallutada isik üldkasulikule tööle, mis oleks 238 tundi. Samuti kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu ning osaleda sotsiaalprogrammis. M.E on nõus pöörduma vabatahtlikult arsti poole seoses alkoholismi raviga. Kohus võiks kinnitada ühe kohustusena ka alkoholismivastase ravi. Palub kohtul kaaluda, kas on võimalik ära võtta vaid B kategooria juhtimisõigus. M.E töö bussijuhina on tema ainus sissetulekuallikas. Rahalise karistuse täitmine ei oleks tal võimalik, kui ta kaotab töökoha. Taotleb B kategooria juhtimisõiguse ära võtmist 6 kuuks. Konfiskeerida ka kuriteo toimepanemise vahend Škoda Octavia. Välja mõista ka menetluskulud, sundraha. Kohus avaldab toimikust materjalidest kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 4-5/; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja näidu väljatrüki /tl 9-10/; tunnistaja V O ütlused /tl 16-16a/; tunnistaja A K ütlused /tl 18-20/; sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 2132/; õiendi /tl 24/; süüdistatav M.E’i kahtlustatavana antud ütlused /tl 27-29/; karistusregistri väljavõtte ja kohtuotsuse /tl 30-33/; kohtueelse ettekande /tl 40-45/. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 23.02.2018 kell 23:10 Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx . Süüdistatav tunnistab sõiduki juhtimist, nimetatud ajal ja kohas ka kahtlustatavana antud ütlustes. Samuti jääb kohtuistungil oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Sõiduki juhtimist 4 23.02.2018 kell 23:10 xxx Tallinn juures, M.E poolt kinnitavad ka tunnistaja V O ütlused, mille kohaselt nägi, kuidas sõiduk tegi parkimiskohal ebakindlaid manöövreid edasi tagasi ning sõites parkimiskohalt välja riivas maja ees paralleelselt kõnniteega parkivat tumedat Toyota Avensist. Välja jõudes tuli juhikohalt välja tugevate alkoholilõhnadega meesterahvas, kes tuigerdas ja ei saanud toimuvast adekvaatselt aru. Isik esitles end kui M.E . Juhtis sõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx ning riivas mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx . Peale juhi takistamist juht enam alkoholi ega muud ei tarvitanud. Tunnistaja V O antud ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A Ki (sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx omanik) eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt parkis sõiduauto 23.02.2018 kella 18:00 paiku xxx asuva maja ette. Kella 23:30 paiku helistati ja teatati, et sõiduauto Škoda Octavia (xxx ) purjus juht, sõites välja hoovist, põrkas kokku tema sõiduautoga vigastades seejuures tagakaitserauda. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse akt. Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et M.E juhtis 23.02.2018 mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx . Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik M P 23.02.2018.a kell 23:43-23:50 M.E väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110EST seerianumber ARBK-0032, (taatlustunnistus TTRC-17-00182), mille lõplik lugem oli 1,06 mg/l, laiendmääramatus +/0,10 mg/l, seega lõpptulemus 0,96 mg/l. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on M.E tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk M.E poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist kinnitab ka süüdistatav, öeldes, et olles 23.02.2018.a naistuttava juures aadressil xxx alustas alkoholi tarbimist umbes kella 17:00 paiku. Jõi viina, kuid ei tea ,kui palju. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et M.E juhtis 23.02.2018.a mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx , olles joobeseisundis. M.E-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on M.E käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest juhtides sõidukit, teadis M.E , et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. 5 Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et tarvitas alates kella 17:00 viina, kogust ei mäleta, misjärel asus sõidukit juhtima. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et M.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Nähtuvalt Harju Maakohtu 10.07.2017.a otsusest on M.E karistatud
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud M.E poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning M.E tuleb süüdi mõista
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav M.E on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud M.E poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning M.E tuleb süüdi mõista
Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel M.E-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
M.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus M.E poolt väljendatud kahetsust. Kohtu hinnangul on M.E näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 6 Süüdistatava M.E puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, olles elukutseline bussijuht, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on M.E karistatud Harju Maakohtu 10.07.2017.a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära.
Seega kuulus kandmisele 71 päevamäära, arvestades M.E päevamäärana 25.40 eurot, s.o kokku 1803,40 eurot.
Kohus määras, et kohesele ärakandmisele kuulus rahaline karistus summas 1016 eurot ning rahaline karistus summas 787,40 jäeti täitmisele pööramata kui M.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võeti ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kohus leiab, et M.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes talle vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 1 aasta vastab kohtu arvates nii M.E süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista M.E-le 8 kuud vangistust.
Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so rahaline karistus summas 787,40 eurot.
lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 7 kuu ja 28 päevane vangistus.
lg 5 sätestab, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Isiku karistamine vangistusega katseajal toimepandud kuriteo eest ja talle liitkaristuse mõistmine ei välista seega sellise karistuse asendamist üldkasuliku tööga ning kohus peab alati kaaluma üldkasuliku töö kohaldamist. Kohtu hinnangul on antud juhul olemas üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, seega on kohtu arvates mõistlik asendada süüdistatavale M.E-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Lisaks peab kohus vajalikuks üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata M.E-le lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld ja osalemine sotsiaalprogrammis. Kohus kinnitab ka M.E poolt endale võetud lisakohustuse läbida käitumiskontrolli ajal alkoholismivastane ravi. Tunnistades M.E
lg 2 järgi süüdi, näeb seadus ette ka lisakaristuse kohaldamise.
lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. M.E oli enne kõnealust sündmust toime 7 pannud samalaadse rikkumise. Antud teo pani M.E toime katseajal, asudes uuesti mootorsõiduki rooli olles alkoholijoobes. Prokurör taotles M.E-lt ära võtta B-kategooria juhtimisõigus kuueks kuuks. Prokurör põhjendas oma taotlust sellega, et M.E töötab bussijuhina ning see on tema ainus sissetulekuallikas. M.E karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest 10.07.2017.a ning käesoleva teo pani toime 23.02.2018.a ehk veidi üle 7 kuu möödumist. Eelmise kohtuotsusega mõisteti lisakaristuseks ainult B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine. Seega on tekkinud olukord, kus kaitsja ja prokurör muretsevad M.E võimaliku töö kaotuse pärast, aga M.E-le ei tähenda see midagi. Olles juba karistatud joobes juhtimise eest oli M.E olemas kõik võimalused järelduste tegemiseks. Samuti ei vähenda karistust asjaolu, et M.E ei mäleta mootorsõiduki juhtimise fakti. Kuivõrd alkohol ei ole inimese jaoks eluliselt vajalik vedelik, siis peale eelnevat karistust oleks võinud M.E enda menüüst alkoholi välja arvata. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seda enam, et tema suhtes on ka varasemalt lisakaristust kohaldatud, kuid see ei ole soovitud tulemust andnud. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Kohus arvestab asjaolu, et M.E töötab bussijuhina ja kuivõrd mõlemad teod on pandud toime temale kuuluva sõiduautoga, mis käesolevas asjas kuulub tema enda nõusolekul konfiskeerimisele, siis peab kohus võimalikuks kohaldada lisakaristust alammäära lähedases määras s.o 5 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Konfiskeerimine Prokurör taotleb M.E-le kuuluva mootorsõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx , kui kuriteo toimepanemise vahendi, konfiskeerimist
Konfiskeerimisega nõustub ka süüdistatav.
sätestab võimaluse konfiskeerida otsuse tegemise ajal teo toimepanijale kuuluva tahtliku süüteo toimepanemise vahend, tegemata vahet piiratud või piiramatus tsiviilkäibes olevatel asjadel. Toimikus olevast õiendist nähtuvalt on mootorsõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx omanikuks M.E . Kohtuistungil Vladmir M.E väljendanud oma nõustumist mootorsõiduki konfiskeerimiseks. Eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakristus ei omanud soovitud tulemust ja M.E asus uuesti sama sõiduki rooli olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Seega peab kohus põhjendatuks mootorsõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx konfiskeerimist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 8 Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava M.E menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.E esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole M.E esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus M.E-lt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4,9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 270 eurot. Menetluskulud kogusummas 1020 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Antud kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalid juures. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.