Obsah (5)

§ 113§ 35§ 42§ 1132§ 41

Tsiviilasi nr 2-22-130630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-130630 Tsiviil

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% päevas.

1. Jätta hagi rahuldamata makseviivitustrahvide 8 euro, administreerimistasu 25 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise 4,83 euro osas, samuti makseviivitustrahvidelt ja administreerimistasult alates 25.11.2022 nõutava viivise osas.
2. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv ning 91% hageja muudest menetluskuludest kostja kanda; jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv ning 9% hageja muudest menetluskuludest hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
5. Välja mõista J. H. lt menetluskulu 284,20 eurot OÜ GS Core kasuks.
6. J. H. l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le GS Core käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 15.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. H. lt (kostja) võla väljamõistmiseks. 17.10.2022 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada.
2. Hageja esitas 24.11.2022 hagiavalduse ning 28.12.2022, 13.01.2023 ja 24.03.2023 täpsustatud hagiavaldused. 24.03.2023 hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 650,65 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, viivise 24.11.2022 seisuga 78,24 eurot ja alates 25.11.2022 viivise põhinõudelt 0,022% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid kostja ja AS TV Play Baltics (TV Play Baltics) 31.03.2020 abonementlepingu nr 254200 (sidususperiood 24 kuud) ja seadmete intressita järelmaksuga müügilepingu (periood 36 kuud), mille alusel TV Play Baltics osutas kostjale tele- ja internetiteenust ning müüs järelmaksuga ruuteri ja televiisori. Kostja ei täitnud oma kohutusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata maksed alates
3. a jaanuarist. TV Play Baltics ütles 13.04.2021 teatega lepingu erakorraliselt 28.04.2021 üles. 03.11.2021 loovutas TV Play Baltics nõuded kostja vastu hagejale. Hageja põhinõue koosneb järgmisest: leppetrahv lepingu lõpetamisel enne sidususperioodi lõppu 69,49 eurot (13 kuud 15 päeva, iga kuu eest 15% viimase 12 kuu keskmisest kuutasust); sidususperioodiga lepingu sõlmimisel tasuta saadud tehnika (digiboks ja ruuter) jääkväärtus 156,89 eurot; administreerimistasu lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 25 eurot; tehnika jääkväärtus 230,33 eurot; leppetrahv vaatajakaardi tagastamise tingimuste rikkumise eest 32 eurot; võlg varasematest perioodidest 136,94 eurot. Varasemate perioodide võlg 136,94 eurot koosneb järgmisest: kodu paketi ja interneti kuutasud kokku 80,31 eurot; makseviivitustrahvid kokku 8 eurot; seadme järelmaksu 2/6 kuutasud kokku 48,63 eurot. Müügilepingu p 13 kohaselt on viivis 0,15% päevas, hageja nõuab viivist 0,022% päevas. Hageja on arvestanud ja nõuab viivist arvetelt kogusummaga 656,68 eurot ja maksetähtaegadega alates 25.01.–25.06.
4. Hageja nõuab ka pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu 30 eurot (võlaõigusseaduse (

) § 1132 lg 2 p 2) – hageja saatis kostjale 21.02., 17.

1. ja 09.06.2022 meeldetuletuskirjad (
2. kiri 20 eurot, järgmised kaks kirja 5 eurot), lisaks helistas, saatis SMS-e ja e-kirju ning tegi päringuid esialgsele võlausaldajale.
3. Kostja sai menetlusdokumendid kätte elektrooniliselt kättetoimetamise portaali kaudu 24.03.
4. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU SEISUKOHT
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
6. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 617,65 eurot (650,65-8-25; vt p 6.2), viivis 73,41 eurot (78,24-0,89-3,94; vt p 6.4) ja viivis tasumata põhivõlalt alates 25.11.2022 kuni põhivõla tasumiseni

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,22% päevas (vt p 6.3).

Sh on viivis 25.11.2022– 12.05.2023 eest 22,95 eurot (25.11.–31.12.2022 eest 5,01 eurot ja 01.01.–12.05.2023 eest 17,94 eurot).

1. Hagi tuleb jätta rahuldamata makseviivitustrahvide 8 euro, administreerimistasu 25 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise 4,83 euro osas, samuti makseviivitustrahvidelt ja administreerimistasult alates 25.11.2022 nõutava viivise osas. 6.
2. Hagi aluseks olevad lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses ning kostja on tarbija. Ts

MS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on märkinud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). 6.2. Hageja põhinõudes sisaldub kaks makseviivitustrahvi, kokku summas 8 eurot. Hagiavalduse järgi on klient p 7.4 kohaselt kohustatud tasuma Home3-le rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kui sellega kaasneb teenuse piiramine (peatamine), kliendi poolt tasumata summade makseviivitustrahvi vastavalt hinnakirjale ning hüvitama kõik võimalikud kaasnevad võlgnevuse sissenõudmisega ja lepingu ülesütlemisega seotud kulud (sh õigusabikulud ja inkasso tasu). Home3 on õigustatud nõudma lepingujärgset viivist, makseviivitustrahvi muid võlgnevuse sissenõudmisega seotud tasusid ka pärast lepingu lõppemist kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Vastavalt hinnakirjale on makseviivitustrahv 4 eurot. Samuti sisaldub hageja põhinõudes administreerimistasu lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 25 eurot vastavalt hinnakirjale.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku 3/6 kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohus leiab, et makseviivitustrahvi ja administreerimistasu puhul on tegemist kohustusega tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud tegelike kuludega, lisaks on kostjal täiendavalt kohustus hüvitada võla sissenõudmise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulud, samuti kohustus tasuda viivist. Kohus on seisukohal, et eelmärgitud trahvi ja tasu ettenägevad tingimused on

§ 42lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta makseviivitustrahv ning administreerimistasu kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Ka juhul, kui käsitada makseviivitustrahvi ja administreerimistasu

§ 1132

lg 1 kohase lepingu kehtivuse aegse sissenõudekuluna, ei oleks selle väljamõistmine põhjendatud.

§ 1132

lg 1 I lause järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sama lõike III lause näeb ette, et nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest ei nähtu lepingu kehtivuse ajal kõigepealt tasuta ja seejärel tasulise meeldetuletuskirja saatmist. Samuti ei saa ülesütlemise teadet käsitada meeldetuletuskirjana, tegemist ei ole teatega, mille ainuke eesmärk

-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada kohustust võlg ära maksta. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk

-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580;

I). 6.3. Hagiavalduse järgi on viivisemäär müügilepingu p 13 kohaselt 0,15% päevas, kuid hageja nõuab viivist 0,022% päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

§ 113

lg 1 II lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 113

lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingus oleks kokku lepitud intressimäär, seetõttu

§ 113lg 1 III lause praegusel juhul ei kohaldu.

Lepingu sõlmimise ajal (2020. a I poolaastal) oli

§ 113lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas.

Seega ületas lepingus sätestatud viivisemäär (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (0,15% päevas * 365 päeva)) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas (8% aastas * 3)) ning tuleb hinnata

§ 42

lg-te 1 ja 3 p 5 alusel tühiseks.

§ 41alusel tuleb kohaldada 4/6 seaduses sätestatud viivisemäära.

Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, tuleb kostjal tasuda viivist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% päevas.

Hagiavaldusest ei nähtu kokkulepet viivisemäära kohta muude kui müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral. Seega tuleb kostjal ka muul juhul tasuda viivist seaduses sätestatud (

§ 113lg 1 II lauses) määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% päevas.

Kohus märgib, et

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär oli lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 8% (0,022% päevas) ja on alates 01.01.2023 aastas 10,5%. 6.

1. Hageja on arvestanud ja nõuab viivist kuni 24.11.2022 kokku 656,68 eurolt, samas on põhivõlg hagiavalduse kohaselt kokku 650,65 eurot. Seda arvestades ei saa pidada põhjendatuks 6,03 eurolt 26.01.2021–24.11.2022 (668 päeva) eest nõutavat viivist summas 0,89 eurot ((656,68-650,65) * 0,022 / 100 * 668). Kuna kohus ei pea põhjendatuks makseviivitustrahvi 8 eurot ja administreerimistasu 25 eurot, ei ole põhjendatud ka neilt nõutav viivis. Mh tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõue 26.02.2021–24.11.2022 (637 päeva) eest 0,56 euro ulatuses (4 * 0,022 / 100 * 637), 26.03.2021–24.11.2022 (609 päeva) eest 0,54 euro ulatuses (4 * 0,022 / 100 * 609) ja 26.06.2021–24.11.2022 (517 päeva) eest 2,84 euro ulatuses (25 * 0,022 / 100 * 517), kokku summas 3,94 eurot (0,56+0,54+2,84). 6.
2. Hageja viitab

§ 1132

lg 2 p-le 2 ja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu ülesütlemist 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale meeldetuletuskirjad 21.02., 17.03. ja 09.06.2022 ning esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

§-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

§ 1132

lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt

I, lk 580). Hageja ei ole kohtu korduvatele selgitustele vaatamata toonud välja, millel konkreetselt tugineb nõutava sissenõudmiskulu suurus. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv ning 91% hageja muudest menetluskuludest kostja kanda; jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv ning 9% hageja muudest menetluskuludest hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hagihind 811,14 eurot; hagihind rahuldamise ulatusest lähtudes 740,47 eurot), poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega. 5/6
2. Hagiavalduse p 3.3 kohaselt on hageja menetluskulu järgmine: riigilõiv 245 eurot, õigusabikulu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu, hageja on käibemaksukohustuslane; esindaja ajakulu 1 t, töötunni hind 100 eurot); maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt. 8.
3. Hagihind on 811,14 eurot ja rahuldatud osa arvestades 740,47 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 811,14 eurot riigilõivu 245 eurot ja hagilt hinnaga 740,47 eurot riigilõivu 175 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 175 eurot. 8.
4. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 100 eurot on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti on põhjendatud ajakulu 1 t. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 100 euro ulatuses. Arusaamatuks jääb, miks palub hageja esindaja hüvitada õigusabikulu 120 eurot olukorras, kus tema esindaja tunnitasu on 100 eurot ja ajakulu 1 t. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal hüvitada hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulust ja lepingulise esindaja kulust kokku 109,20 eurot (91% 120 eurost (20 + 100)). 8.
5. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulu 284,20 eurot (175+109,20). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6