4-23-1909/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Kohtuasja number 4-23-1909 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Karin Vidrikule (Vidrik; isikukood 49809105223) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Karin Vidrik Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel. Menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
7. mai
8. a kiirmenetluse otsusega karistati Karin Vidrikut väärteoasjas nr 278020003910 hädaolukorra seaduse § 51 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, st 100 eurot. Otsus jõustus
9. mail
11. K. Vidrik rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud, mistõttu algatati rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas
12. juunil 2023 sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
14. juunil 2023 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse K. Vidrikule asenduskaristuse kohaldamiseks. K. Vidrikul on tasumata kogu trahvisumma.
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. augusti
17. a määrusega PPA taotluse ning asendas K. Vidrikule PPA
18. mai
19. a otsusega määratud rahatrahvi kahe päeva pikkuse arestiga ja aresti viie tunni üldkasuliku tööga. Maakohus tuvastas, et rahatrahv on seniajani tasumata ja sundtäitmine nurjus, sest isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele saaks sissenõude pöörata. Kohus märkis, et K. Vidrik taotles aresti asemel üldkasuliku töö tegemist ja kohus ei täheldanud, et K. Vidrikul oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid üldkasuliku töö tegemist. Samuti on üldkasulik töö ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine.
20. K. Vidrik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võimalust rahatrahvi tasumiseks. Põhjusena toob K. Vidrik välja, et ei ole suuteline üldkasulikku tööd tegema, kuna on psühholoogiliselt närviline ja alakaaluline. K. Vidriku ema aitab trahvi maksmisega. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud K. Vidrikule määratud rahatrahvi arestiga.
22. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et K. Vidrikul on PPA
23. mai
24. a otsusega määratud rahatrahv 100 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, K. Vidrikul pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
25. K. Vidriku taotlust rahatrahvi tasumiseks ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Rahatrahvi tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu alustati ka täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-st 1 on kohtul võimalik otsustada üksnes seda, kas asendada K. Vidriku rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Kuna K. Vidrik taotles maakohtu istungil aresti asemel üldkasuliku töö tegemist, on rahatrahv põhjendatult asendatud arestiga ja arest omakorda üldkasuliku tööga. Märkida tuleb sedagi, et PPA otsusest, millega K. Vidrikule rahatrahv määrati, on möödas üle kolme aasta ja rahatrahvi tasumise võimalusel on ajalised piirid. Samuti puudub ringkonnakohtul usaldus, et K. Vidrik rahatrahvi ära maksaks, sest seni ta seda teinud ei ole. Isegi selle sundtäitmine on nurjunud. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et rahatrahvi täitmine on võimatu.
26. K. Vidrik palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, kuna ei ole suuteline üldkasulikku tööd tegema. Selline väide jääb mõneti arusaamatuks, sest K. Vidrik taotles maakohtu istungil otsesõnu aresti asendamist üldkasuliku tööga. Samuti on väide paljasõnaline, kuna kohtuistungil sõnas K. Vidrik, et vastunäidustusi kergemate tööde tegemiseks tal ei ole. Tõsi, niisugune väide annab aluse kahelda selles, kas K. Vidrik üldse üldkasulikku tööd tegema hakkab. Seda silmas pidades oleks ilmselt kõige mõistlikum üldkasulikust tööst loobuda ja K. Vidrik aresti kandma saata. See siiski praeguses menetluses võimalik pole – seda kasvõi seetõttu, et nõnda talitamine oleks vastuolus VTMS §-s 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku §s 340 sätestatud reformatio in peius-põhimõttega, mis keelab isiku olukorra raskendamise tema enese kaebuse alusel. Kui K. Vidrik tõesti üldkasulikku tööd tegema ei hakka, tuleb sellele reageerida tavakorras, st tuleb KarS § 69 lg 6 kohaselt alustada aresti reaalsele täitmisele pööramise menetlust.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
28. augusti
29. a määruse muutmata ja K. Vidriku määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)