Obsah (9)

§ 121§ 264§ 418§ 424§ 64§ 68§ 75§ 871§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5838 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 264

lg 1 p 3 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 418

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ning

§ 424

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega, millest

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeimat suurendades mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti K. Kalmule karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati K.

Kalmu eelvangistuses 15.09.2020-17.09.2020 viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Samuti

§ 68lg 1 alusel arvati K.

Kalmu eelvangistuses viibitud aeg alates 13.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemise ajani karistusaja hulka ja loeti 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks 13.05.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 09.09.
3. Tartu Maakohtu 09.08.2023 määrusega allutati K. Kalm karistusjärgsele käitumiskontrollile 1 aastaks ning määrati käitumiskontrolliks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Käitumiskontroll algab kohtumääruse jõustumisest, aga mitte enne K. Kalmu karistuse ärakandmist. K. Kalm on karistusjärgse käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2, 3, 4 alusel kohustati K.

Kalmu alkoholi mitte tarvitama; mitte omama, kandma ja kasutama relva; asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. 2.1.

§ 871

lg 1 punkti 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega karistusseadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. K. Kalmu on käesolevalt karistatud karistusseadustiku
9. peatüki
10. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 121lg 2 p 2, 3) kahe aasta pikkuse vangistusega.

Kuritegude kogumi eest mõisteti isikule

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra. Seega on teda karistatud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest, vähemalt 2 aasta pikkuse vangistusega. Kuna käitumiskontrolli kohaldatakse vabanemise järgselt ehk pärast vangistust, siis on täidetud ka

§ 871lg 1 p-st 2 tulenev eeldus.

2.2. Kohaldades karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871

lg 1 alusel vastavalt

§-le 75, tuleb hinnata ka sellest tulenevaid eeldusi – kas esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid, mille analüüsil arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (

§ 871lg 1 p 3).

K. Kalm on avaldanud soovi minna vabanedes elama aadressile XXX, kus elas ka enne vangistust abikaasa alaealise pojaga. Hetkel on poeg perest eraldatud. Positiivne on, et K. Kalm on osalenud vangistuse ajal rehabiliteerivates tegevustes, tal on olemas lähedaste toetus (päritoluperekond, abikaasa) ja vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et K. Kalmul on varasemalt olnud vaid paar ametlikku töösuhet ning on ennast elatanud naturaalmajanduse korras, kasvatades loomi ja tehes juhutöid ning kavatseb seda jätkata ka vabanemisel. Kuigi sissetulekud olid enne vangistust pigem korrapäratud, sai väidetavalt pere talu- ja hooajatöö sissetulekute ning abirahaga (abikaasa sai riiklikke toetusi) hakkama. AS Kane Metall esindaja on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et ettevõte on valmis süüdimõistetule tööd pakkuma ning brutopalk oleks umbes 1000 eurot. Seega ei vasta isiku kohtuistungil esitatud väide tõele, et milline tööandja tahab töötajat, kes iga kahe nädala tagant käib kriminaalhooldaja juurde. K. Kalm töötab ka praegu (alates 17.01.2023) soodustuse korras väljaspool vanglat AS Kane Metallis ning on omandanud töötamise käigus vajalikud tööoskused. 2.

1. Samas ei ole kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toe olemasolu midagi sellist, mis tagaks, et K. Kalm edaspidi kuritegusid enam toime ei pane. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemine on tõenäoline tulenevalt süüdlase isikust ja tema varasemast elukäigust. Kinnipeetaval on küll vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid vangistust kannab ta teist korda, mis viitab sellele, et isikut on kriminaalkorras karistatud varemgi. Praegu kannab K. Kalm karistust väga eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et tulirelva ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest on isikut 2 karistatud varemgi. Seega on süüdimõistetu korranud varasemat kriminaalset käitumismustrit ning võrreldes varasemaga on suurenenud vägivaldsus. Siit saab järeldada, et tema teod on muutunud ajas raskemaks ning mõistetud karistused ei ole käitumist õiguskuulekamaks muutnud. 2.
2. Vangla hinnangul on kuritegude toimepanemist soodustanud läbivalt alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja empaatia puudumine. Valdavalt on kuriteod pannud toime ette planeerimata ja alkoholijoobest tingituna. K. Kalm on alkoholi kuritarvitanud juba palju aastaid, sellest on olnud häiritud tema töö- ja pereelu, kuid isik ise seda ei näe ega tunnista. Ta ei ole näinud ega näe ka praeguselt vajadust alkoholi piirata – tarvitab igapäevaselt edasi. Vanglas läbis kinnipeetav
3. aasta esimeses pooles sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. K. Kalm seadis endale eesmärgiks tarvitamise vähendamise, kuid isiku motivatsioon tarvitamisharjumusi muuta on pigem sekundaarne ning ta teadvustab alkoholi ja õigusrikkumiste vahelist seost vähesel määral. Alkoholist loobuda ei suuda ning eesmärkide saavutamiseks vajalike takistuste kõrvaldamiseks strateegiad puuduvad. Samas on K. Kalmu poolt toimepandud kuritegude pinnalt ilmne, et just alkohol suurendab isiku puhul märgatavalt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. 2.
4. Viimaste kuritegude asjaoludest selgub, et süüdimõistetu kasutas vägivalda nii oma abikaasa, ämma kui ka Eesti Loomakaitseseltsi esindaja suhtes. Vägivalla kasutamise juures oli ka
5. aastal sündinud laps, kes nüüdseks viibib sellest tingituna perekodus. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt K. Kalm aga vägivaldset käitumist õigustab ja eitab. Tegemist on ämma poolt fabritseerituga, koer oli vaja hukata, sest oli muutunud ümbritsevatele ohtlikuks. Ehk kinnipeetaval puudub motivatsioon ja tahe muutuseks. Süüdimõistetuga on vangistuse ajal läbi viidud vestlused pere ja paarisuhete vägivalla teemadel, kuid ka läbiviija kokkuvõtte kohaselt ei tunnista K. Kalm oma peresuhetes vägivalda ning leiab, et on enda ämma kiusu ohver. Kinnipeetav arvab, et tema perekonnaelu on turvaline ja ise ta vägivalda ei kasuta, kuid abikaasa on ebastabiilne ja seetõttu vägivaldne. Vanglas läbiviidud vestluste tulemusel muudatusi K. Kalmu mõttemaailmas ei toimunud. 2.
6. Võttes arvesse, et kinnipeetav vägivalla kasutamist ei tunnista ning vabaduses kooselu vägivalla ohvriga jätkub, püsib ka endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda ka mootorsõiduki joobes juhtimiste ning tulirelva käitlemisega seotud kuritegude osas – alkoholist loobuda ei kavatse ning on huvitatud relvadest. Maakohtu hinnangul on ilmne, et ilma suunava toeta käitumiskontrolli näol, oleks pärast praeguse vangistuse ärakandmist vanglast vabanedes jätkuvalt kõrge risk, et K. Kalm võib oma varasema kriminaalse elustiili juurde naasta. Ka ei anna vastupidisele järeldusele jõudmiseks põhjust asjaolu, et K. Kalm on alates 01.12.2022 kandnud vangistust Tartu Vangla avavanglas ning liikunud järelevalveta väljaspool vanglat seoses arsti vastuvõtul käimise, töötamise ja sisseostude sooritamisega ning käinud kolmel korral lühiajalisel väljasõidul vabanemisjärgses elukohas. Nimelt on ilmselgelt vabanemisjärgselt K. Kalmu osas järelevalve hoopiski leebem kui avavanglas viibimise ajal. Kui isik ei ole ka pärast pikka vangistust mõistnud oma süüd toimepandud kuritegudes ega tunnista, et tal oleks olnud ka alternatiivseid seaduskuulekaid käitumisvõimalusi, saab sellest järeldada vaid seda, et vangistuse ajal ei ole kuriteoriskid veel piisavalt maandatud. Vangistus ei ole toonud isikus kaasa niivõrd suured muutused paremuse suunas, et K. Kalmu poolt uute kuritegude toimepanemise riski saaks hinnata madalaks. 2.
7. On selge, et K. Kalmule käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem kui vabanemisel ilma käitumiskontrollita. Riik hoiab süüdimõistetul silma peal ja võib teda ka aidata. Seega karistusjärgne käitumiskontroll pakub vangistatule vabanemisel paremaid võimalusi sotsiaalseks kohanemiseks ning on täiesti selge, et kinnipeetav tulenevalt tema iseloomustusest sellist tugisüsteemi ja kontrolli vajab. Seda enam, et K. Kalm asub elama koos oma abikaasaga, kes oli viimases kuriteos kannatanuks. 3
8. Tartu Maakohtu 09.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Kalm, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning leiab, et see ei sobi tema elukorraldusega, rikub üksikisiku põhiõigusi ja piirab ajaliselt lapsega tegelemist. Määrus sisaldab küsitavaid termineid, mis annavad uurijatele võimaluse mõista K. Kalm süüdi kohtu kaasabil ka täiesti tühja koha pealt. Määruse resolutsiooni punkt 6 kohaselt ei ole võimalik aru saada, mida mõeldakse sõna relv all. Relva keelamine on täiesti kohatu ja miks ei ole öeldud tulirelv. Süüdimõistetu hinnangul on kõiges süüdi tema ämm oma kaebustega. K. Kalm palub kohtumääruse tühistada, sest muidu Sirje Raimla leiab vahendi tema vangi tagasi saatmiseks. K. Kalm ei taha, et tema viieaastane poeg peaks tulevikus laste perekodus elama. Ta on ära kandnud karistuse ka selle eest, mida ta teinud ei ole (2 aastat) ämma suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et K. Kalmu määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
10. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalsed eeldused on suuremalt jaolt samad, mis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel, kohaldub sama põhimõte ka käesoleval juhul.
3. Ringkonnakohtu hinnangul peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama siis, kui süüdimõistetult on alust karta uute kuritegude toimepanemist ja on alust arvata, et seda ohtu võiks maandada käitumiskontroll koos lisakohustustega. Maakohus ei ole rikkunud materiaalega menetlusõigust, samuti teinud kaalutlusviga. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud põhjalikult ja veenvalt ning selgitanud, millest tingituna on karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalsed eeldused täidetud. Eelkõige K. Kalmu eriliigilised süüteod, vägivaldsus, alkoholi tarvitamisega seonduv, vähesed reaalsed tulemused individuaalse täitmiskava täitmisel, kehvad vabanemisjärgsed tingimused (sama elukoht, võimalus heale töökohale, mida süüdimõistetu eitab, lähedase toetajana eelnev kannatanu) annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et K. Kalmust tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu saab maandada karistusjärgse käitumiskontrolliga. Seejuures relva mõiste tuleneb relvaseadusest. Ehk maakohus arvestas kõiki nõutud asjaolusid. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas