← Eesti

2-23-240/25

Obsah (12)§ 26§ 21§ 2§ 18§ 27§ 36§ 41§ 35§ 38§ 54§ 8§ 19

Tsiviilasi nr 2-23-240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 31.august 2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi HxxxxÄxxxx ja

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul kolmeteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja, s.o kohtutäitur Natalja Malahova.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 5 võlausaldajat, s.o Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ, GS Core OÜ ja Emajõe Veevärk AS. Teised võlausaldajad, s.o Aktiva Finance Group OÜ, Julianus Inkasso OÜ, PlusPlus Capital AS, Eesti Energia AS ning kohtutäiturid Oksana Kutšmei, Raigo Pärs ja Rita Lohu avaldusi ega ka seisukohti ei esitanud. Seega võib kohus

§ 26

lg 2 alusel Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (käesolevalt kohtutäitur Natalja Malahhova) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 13. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikud taotlevad

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 8

(3)Hxxx Äxxxxxl ja Hxxxxx Äxxxxxx on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi 13 võlausaldaja ees kokku 24 137,06 eurot, millest 17 885,23 eurot on põhinõuded. Võlgnike selgituste kohaselt on makseraskuste tekke põhjuseks rahaliste kohustuste võtmisel oma maksevõime ülehindamine. Laene võeti eelkõige perekonna elamistingimuste parandamiseks (remont, kodumasinate välja vahetamine jms), kuid laenuraha on kulunud ka igapäevaste kulutuste katteks ning eelmiste laenude tasumiseks. Seega vastutavad Hxxx Äxxxx ja Hxxxxx Äxxxx kohustuste täitmise eest ühiselt. Kava järgi tasuvad võlgnikud koguvõlgnevuse (100%) 60 kuu ehk 5 aasta jooksul. Kavas on eristatud võlausaldajate nõuded järgmiselt. Kuni 40 eurosed nõuded täidetakse 3 kuuga, 40-100 eurosed nõuded 6 kuuga ning nõuded alates 101 eurost täidetakse 60 kuuga. Esimesed 2 kuud tasuvad võlgnikud ligikaudu 200 eurot ja alates 3ndast kuust (kui lisandub Hxxxxx Äxxxxx eelpension) ligikaudu 400 eurot. Võlausaldajate nõuded on grupeeritud järgmiselt: nõuete summas 100-2000 eurot puhul tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, alates 3ndast kuust jääk jagatuna 58 kuuga; nõuete summas 2001-2600 euro puhul, tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, 3ndal kuul 29 eurot ja alates 4ndast kuust jääk jagatuna 57 kuuga; nõuete puhul alates summast 2601 eurot tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, 3ndal kuul 29 eurot, 4ndal-5ndal kuul 39 eurot, 6ndal kuul 41 eurot ja alates 7ndast kuust jääk jagatuna 54 kuuga. Keskmiselt on võlgnike igakuine makse 404,88 eurot (1.-2.kuul 201,30 eurot, 3.kuul 396,69 eurot, 4.-5.kuul 397,02 eurot, 6.kuul 405,07 eurot, 7.-59.kuul 412,85 eurot ning 60.kuul 413,63 eurot). Võlgniku Hxxx Äxxxx ja Hxxxxx Äxxxx tasuvad esitatud kava kohaselt 60 kuu jooksul võlausaldajatele kokku 24 137,06 eurot, s.o 100% koguvõlgnevusest. Kuna kõigile võlausaldajatele tasutakse kõik võlgnevused täies ulatuses, puudub alus väita, et mõnd võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Aeg, mille jooksul võlausaldajatele nõuded tasutakse, erineb võlausaldajate nõuete suuruse järgi. Selliselt on ühetaoliste nõuetega võlausaldajaid koheldud ühetaoliselt. Et võlgnikel on tegelik soov oma kohustusi täita, osutabki asjaolu, et nad on pöördunud seadusest tuleneva võimaluse poole

-s ettenähtud avaldust esitades. AS Emajõe Veevärk on kinnitanud (II kd, tl 25), et seisuga 24.07.

  1. a on Hxxxxx Äxxxxx jooksev saldo
  2. Seega on HxxxxxxÄxxxxxx kõik arved tasutud ning võlgnevust ei ole. Kohtutäitur Natalja Malahhova 11.07.
  3. a esitatu (II kd, tl 34) kohaselt on võlgniku Hxxxxx Äxxxxx suhtes algatatud täitemenetlus. Algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 16.06.
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-8563 ning sissenõudjaks on AS Emajõe Veevärk avaldus. Nõude sisu on võlgnevus summas 392,89 eurot. Summa tasutud otse sissenõudjale. Kohtutäitur toob välja, et nõude suurus 133,76 eurot koosneb kohtutäituri tasust 114,60 eurot (KTS § 28) ja täitemenetluse algatamise tasust 19,16 eurot. Ümberkujundamiskavas on märgitud nõudesummaks aga 76,46 eurot. Seega saab esitatud andmetest üheselt järeldada, et nõue on tasutud otse sissenõudjale, s.o AS-le Emajõe Veevärk. KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summa järgi. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-16 (p 14) selgitanud, et asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, annab alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi. KTS § 41 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust kohaldatakse juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud ning kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid. 9

(3)Usaldusisik on kavas vähendanud kohtutäituri põhitasu 50%. Seega on täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ning 50% põhitasust on 57,30 eurot, kokku nõue 76,46 eurot. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et võlausaldajat on koheldud õiglaselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. 14.

§ 2

lg 3 sätestab, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on abikaasadest võlgnikel vara umbes 35 000 euro väärtuses (kinnisasi) ja lisaks sellele peavad nad võimalikuks tasuda võlausaldajate nõudeid oma sissetulekust nii, et kõik võlad kogusummas 24 137,06 eurot saavad tasutud. Võlgade ümberkujundamiskava ongi koostatud nii, et kõik kohustused saavad tasutud ettenähtava 60 kuu jooksul. Seega ei ole tegemist PankrS § 1 lg.2 nimetatud olukorraga ehk võlgnike maksejõuetusseisundiga, vaid võlgnikud on makseraskustes. Võlgade ümberkujundamiskava on koostatud viisil, et võlgnike makseraskused on võimalik ületada, vältides seejuures pankrotimenetlust. Seejuures on igakülgselt arvestatud võlausaldajate huve, kuna kõik nende nõuded saavad tasutud. See tähendab, et võlgade ümberkujundamise menetlus on võlgnike makseraskuste ületamiseks sobiv menetluse liik

§ 18lg.1, lg.2 mõttes.

15. Kohus otsustab ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgnike ja võlausaldajate huve kaaludes. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 2

lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).

§ 26

lg 4 alusel hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Käesoleval juhul on kava koostamisel järgitud võlausaldajate huve. Nõuded rahuldatakse tervikuna (100%). Usaldusisik on võlgade ümberkujundamiskavas välja toonud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgnike tuluna arvestada nende sissetulekuga ning lisandub vara 10

(3)müügist saadav tulu (prognoosi kohaselt 35 000 eurot). Seega peaksid võlgnikud pankrotimenetluses praeguseid sissetulekuid arvestades igakuiselt võlausaldajatele nõuete katteks teostama vabatahtlikke makseid, kuna nende sissetulekud jäävad alla elatusmiinimumi ja alla TMS § 132 lg.1, lg.2 järgi arestitavat määra. Arvestada tuleb asjaoluga, et võlgnike ülalpidamisel on üks alaealine. Pankroti- ja kohustustest vabastamise perioodi (üldjuhul 3 aastat) jooksul toimuks võlgnike poolt tagasi maksmine umbes 30 kuud. Esimesed 6 kuud, mil kestab pankrotimenetlus, ei laekuks võlgnike sissetulekuid ja elatusmiinimumi arvestades pankrotipessa midagi. Kohustustest vabastamise menetluses oleks tuluks võlgnike vabatahtlikud maksed, mis ei pruugi olla järjepidevad. Ka vara müügist saadav tulu ei ole täpselt prognoositav. Pankrotivara müügi puhul tekivad lisakulud, mille võrra väheneb võlausaldajatele väljamakstav summa. Näiteks oleks pankrotihalduri tasu (PankrS § 651 lg.1 järgi 6027,88 eurot. Olulisem on aga, et praegusel juhul ei ole võlgnikest abikaasad maksejõuetud, mistõttu pankroti väljakuulutamist PankrS § 31 lg.1 ei võimalda. Käesoleval juhul tuleb arvestada võlgniku soovi säilitada xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx asuv kinnisasi eluasemena. Kohtule esitatud andmetest saab järeldada, et mõlemad võlgnikud koos oma lastega kasutavad kinnistut oma koduna. Perekond on viidatud kinnistut kasutanud oma eluasemena ligikaudu 20 aastat. Võlgnikud on nõus täitma ümberkujundamiskava ning maksma igakuiselt võlgnevuste käteks keskmiselt 404,88 eurot ning nende soov on just kodu säilitamine. Võlgnikel peab kava täitmisel säilima huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust ning ümberkujundamiskava tähtaeg peab olema selline, mis motiveeriks võlgnikke võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile ja ka täitma. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul üldjuhul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnikud nõustunud viie aasta jooksul elama tavapärasest oluliselt väiksema sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohus märgib, et võlausaldajad ei saa maksejõuetusmenetlustes nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud ja isegi võlgniku kohustuste suures ulatuses vähendamine ei pruugi olla vastuolus võlausaldajate õigustatud huvidega, kui ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud vähemalt sama suures ulatuses kui võlgniku pankroti korral. Kohtu hinnangul on käesolevalt igati põhjendatud anda võlgnikele võimalus eluaseme säilitamiseks. Seega arvestab kohus võlausaldajate õigustatud huve (nii kõrvalkohustuste ja põhinõuete vähendamisel kui võlausaldajatele juba tasutud intressi kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena lugemisel) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 15.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgnike varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgnike maksevõimest (nende sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikele jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikel igakuisest sissetulekust (käesolevalt 750+160 eurot ning lisandub 380 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku keskmiselt 404,88 eurot kuus. Kuumaksed suurenevad aja jooksul järgmiselt: 1.-2.kuul 201,30 eurot, 3.kuul 396,69 eurot, 4.-5.kuul 397,02 eurot, 6.kuul 405,07 eurot, 7.-59.kuul 412,85 eurot ning 60.kuul 413,63 eurot. Kava koostamisel on arvestatud ka asjaoluga, et Hxxxxx Äxxxs hakkab 2023. a oktoobris saama eelpensioni suurusega ligikaudu 380 eurot. 11

(3)Võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse võlgnike varalisest seisundist võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise ajal. Võlgnike varalise seisu oluline paranemine või halvenemine tulevikus õigustada ümberkujundamiskava muutmist (

§ 36

) või tühistamist (

§ 41). 16.

Kohus rahuldab Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 2 alusel võlgnike ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

17.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 29.septembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 29.09.2024. a. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

18. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus 19.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1, 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määruse nr 124 kohaselt on alates 01.01.2023. a kuupalga alammäär 725 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. See kehtib juhul, kui usaldusisiku tasu on võlgniku kanda (analoogia PankrS § 23 lg-ga 3).

§ 8lg 3 järgi võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud.

Kui võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu katteks deposiidina selleks ettenähtud summa tasumata, siis võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata (

§ 19lg 3 p 6).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4). 12

(3)Usaldusisik Annika Rau esitas tasutaotluse koos tasu arvestusega (II kd, tl 37). Usaldusisik taotleb tasu 11,5 tunni eest määraga 90 eurot tund, kokku 1035 eurot. Kohus peab tunnitasu 90 eurot põhjendatuks ja vastavaks käesoleva menetluse keerukusele ning mahule. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab

§ 54

lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1035 eurot. Kohus kohustas Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxt tasuma solidaarselt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 880 eurot ning seda nelja osamaksega. Hxxx Äxxxx ja Hxxxxx Äxxxx on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 880 eurot tuleb kanda võlgnike poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 155 eurot tuleb Hxxx Äxxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxxx solidaarselt tasuda Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 13

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.