← Eesti

3-23-510/11

Obsah (7)§ 152§ 49§ 41§ 155§ 109§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Halduskohus Ragne Piir 01.06.2023, Tallinn 3-23-510 Xi kaebus Politsei-

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna PPA keeldus 24.05.2023 otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. PPA leidis, et kuna tähtajalise elamisloa menetlus on lõpule viidud, puudub põhjus käesolevat kohtuvaidlust jätkata.

  1. Kaebaja esitas 31.05.2023 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovib kaitsta oma õigust jääda elama Eestisse, mitte olla Eestist välja saadetud ja saada õiguse töötada. Kaebajal on Eestis elamiseks ja töötamiseks vaja elamisluba. Kaebajal on õigus saada elamisluba lähtudes sellest, et ta on käitunud õiguskuulekalt pärast vanglast vabanemist. Kaebaja on sunnitud olema oma eakate vanemate ülalpidamisel, sest ilma elamisloata on tal keelatud töötada. Kaebajale tuleks anda võimalus jääda elama Eestisse. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vastustaja taotleb keelamiskaebuse menetluse lõpetamist. Kaebaja palub jätkata kaebuse menetlemist keelamisnõudes (nõue keelata kaebajat kuni tähtajalise elamisloa menetluse lõpuni Eestist välja saata) ning soovib sellele lisada tühistamisnõude (nõue tühistada PPA 24.05.2023 otsus nr 15.3-3.1/1266-1, millega PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest) ja kohustamisnõude (nõue kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust).
  3. Vastustaja taotlus on põhjendatud.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda tuvastamisnõudes juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus on lõppenud. Keelamiskaebus tugines alusele, et kaebaja õigusi rikuks tema Eestist väljasaatmise toiming elamisloa taotluse menetluse ajal. Kaebajal oli võimalik tähtajalise elamisloa taotluse menetluse ajal Eestis viibida ja haldusmenetluses osaleda. Kuna sisuliselt on kaebaja eesmärk saavutatud ja keelamiskaebus ammendunud, ei ole kohtu hinnangul menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras

§ 152lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada.

10. Kaebaja on soovinud lisada kaebusele kaks nõuet. Kaebuse täiendamine uue nõude või uute nõuetega kujutaks endast kaebuse muutmist. Kaebajal on

§ 49

lg 1 esimese lause kohaselt iseenesest õigus muuta kaebuse nõuet või alust, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. 2 Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.11.2019 otsuses asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum.

  1. Kohtu hinnangul ei ole tühistamis- ja kohustamisnõue, mida kaebaja soovib kaebusele lisada, praegusel juhul hõlmatud tema esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kaebaja eesmärgiks keelamiskaebuse esitamisel oli soov viibida tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis. Ka ringkonnakohus rõhutas 06.04.2023 määruses kaebaja isikliku osavõtu olulisust tema elamisloa taotluse menetlemisel ning haldusmenetluse tõhusama läbiviimise vajadust, tuues seejuures välja, et elamisloa taotlus ei olnud antud hetkel perspektiivitu.
  2. Praeguseks on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus lõppenud ning PPA tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41lg 2).

Kaebaja esitatud keelamiskaebuse aluseks oli tema õiguste väidetav rikkumine PPA toiminguga, mis seisnenuks tema Eestist väljasaatmise toimingus tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise ajal. Kaebaja kardetud riive ei realiseerunud. Tühistamiskaebuse aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine talle õigusvastaselt elamisloa andmisest keeldumisega. Nagu eelnevalt viidatud, ei ole algse keelamiskaebuse esitamise eesmärgiga kooskõlas nõue tühistada keelamiskaebuse menetluse ajal tehtud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ega ka nõue kohustada vastustajat taotluse osas uut otsust tegema. 13.

§ 49

lg 1 võimaldab pärast kaebuse menetlusse võtmist muuta selle nõuet või alust, mitte mõlemat üheaegselt. Seega ei ole kaebuse muutmine lubatav ega oleks antud juhul ka otstarbekas, ähmastades kaebuse liikide piire. Kaebaja on sisuliselt soovinud esitada uue kaebuse, st uued nõuded uuel alusel. Selline võimalus on kaebajal olemas ning sellise kaebuse esitamise võimalusele on viidatud ka kaebaja soovitud tühistamisnõude esemeks olevas PPA 24.05.2023 otsuses. Kohus arvestab seejuures, et kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei kaota kaebaja praegusel juhul võimalust PPA 24.05.2023 otsust tähtaegselt vaidlustada, milleks tal on aega 10 päeva arvates PPA 24.05.2023 otsuse teatavaks tegemisest. 14. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

15.

§ 109

lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise. 16. Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 20 eurot.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot käesoleva määruse jõustumisel tagastada. 17.

§ 152

lg 1 p 4 alusel jäävad menetluse lõpetamisel menetluskulud üldjuhul vastustaja kanda (

§ 108

lg 6), v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei olnud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas sisulise otsuse tegemine ja seega keelamiskaebuse ammendumine tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.