lg 1 p 4 alusel, kuna PPA keeldus 24.05.2023 otsusega kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. PPA leidis, et kuna tähtajalise elamisloa menetlus on lõpule viidud, puudub põhjus käesolevat kohtuvaidlust jätkata.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda tuvastamisnõudes juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (
Kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus on lõppenud. Keelamiskaebus tugines alusele, et kaebaja õigusi rikuks tema Eestist väljasaatmise toiming elamisloa taotluse menetluse ajal. Kaebajal oli võimalik tähtajalise elamisloa taotluse menetluse ajal Eestis viibida ja haldusmenetluses osaleda. Kuna sisuliselt on kaebaja eesmärk saavutatud ja keelamiskaebus ammendunud, ei ole kohtu hinnangul menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras
10. Kaebaja on soovinud lisada kaebusele kaks nõuet. Kaebuse täiendamine uue nõude või uute nõuetega kujutaks endast kaebuse muutmist. Kaebajal on
lg 1 esimese lause kohaselt iseenesest õigus muuta kaebuse nõuet või alust, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. 2 Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.11.2019 otsuses asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai kaalutlusruum.
Kaebaja esitatud keelamiskaebuse aluseks oli tema õiguste väidetav rikkumine PPA toiminguga, mis seisnenuks tema Eestist väljasaatmise toimingus tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise ajal. Kaebaja kardetud riive ei realiseerunud. Tühistamiskaebuse aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine talle õigusvastaselt elamisloa andmisest keeldumisega. Nagu eelnevalt viidatud, ei ole algse keelamiskaebuse esitamise eesmärgiga kooskõlas nõue tühistada keelamiskaebuse menetluse ajal tehtud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ega ka nõue kohustada vastustajat taotluse osas uut otsust tegema. 13.
lg 1 võimaldab pärast kaebuse menetlusse võtmist muuta selle nõuet või alust, mitte mõlemat üheaegselt. Seega ei ole kaebuse muutmine lubatav ega oleks antud juhul ka otstarbekas, ähmastades kaebuse liikide piire. Kaebaja on sisuliselt soovinud esitada uue kaebuse, st uued nõuded uuel alusel. Selline võimalus on kaebajal olemas ning sellise kaebuse esitamise võimalusele on viidatud ka kaebaja soovitud tühistamisnõude esemeks olevas PPA 24.05.2023 otsuses. Kohus arvestab seejuures, et kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei kaota kaebaja praegusel juhul võimalust PPA 24.05.2023 otsust tähtaegselt vaidlustada, milleks tal on aega 10 päeva arvates PPA 24.05.2023 otsuse teatavaks tegemisest. 14. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (
15.
lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise. 16. Kaebaja on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 20 eurot.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot käesoleva määruse jõustumisel tagastada. 17.
lg 1 p 4 alusel jäävad menetluse lõpetamisel menetluskulud üldjuhul vastustaja kanda (
lg 6), v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei olnud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas sisulise otsuse tegemine ja seega keelamiskaebuse ammendumine tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.