← Eesti

2-23-6805/6

Obsah (10)§ 142§ 326§ 407§ 444§ 468§ 445§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-6805 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2023, Narva Kohtuasi E L (L ) hagi K O (O

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD

  1. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
  2. veebruaril 1995 ning abielu jooksul osteti korteriomand, asukohaga XXX. Tegemist on ühisomandiga, hageja soovib selle jagamist. Korteriomandi ostuks võeti pangalt laenu (
  3. novembri 2004 laenuleping nr XXX). Pooled lahutasid abielu
  4. veebruaril
  5. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu täitis hageja panga ees laenukohustuse nii enda kui ka kostja osas. Korteriomandi väärtus hüpoteeke arvestamata on 27 000 eurot. Korteriomand on koormatud hüpoteekidega 12 782,33 eurot ja 17 320,06 eurot, mis vähendavad selle väärtust. Isegi kui maha arvata hüpoteek üksnes laenujäägi ulatuses, milleks on 6655,77 eurot, siis on korteriomandi väärtuseks 20 344,23 eurot.
  6. Hageja lähtub kompensatsiooni määramisel asjaolust, et alates abielu lahutamisest on hageja tasunud S AS-i laenu üksi 15 911,50 euro ulatuses, millest oleks poole pidanud tasuma kostja, kuid ta seda ei teinud. Seega võlgneb kostja hagejale poole 15 911,50 eurost ehk 7955,75 eurot. Viru Maakohtu
  7. detsembri 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas XX nähti ette korteriomandi enampakkumine ja tulemi jagamine poolte vahel. Vältimaks sundenampakkumist, tasus hageja kostja eest kompromissi korras S AS-le 1398,14 eurot. Tegemist oli ainult kostja võlaga. Seega võlgneb kostja hagejale 7955,75 + 1398,14 = 9353,89 eurot, mille osas teeb hageja protsessuaalse tasaarvestuse. Korteriomandi väärtus on 27 000 eurot, millest tuleb maha arvata hüpoteegiga tagatud laenujääk 6655,77 eurot, seega on korteri väärtus 20 344,23 eurot. Seega on kostjal õigus saada 20 344,23 : 2 = 10 172,115 eurot, millest tuleb maha lahutada 9353, 89 eurot, mis teeb 818,225 eurot. 2

(5)
  1. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja ühisomand korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX ), suhtes. Samuti palub hageja mõista temalt kostja kasuks välja rahaline kompensatsioon 818,23 eurot. Hüvitis kujuneb poolest korteriomandi väärtusest (10 172,12 eurot), millest on maha arvestatud tasaarvestatav 9353,89 eurot. Hageja palub määrata kindlaks täitmise korra ja kostjale väljamakstav raha kanda alternatiivselt kas elatisraha võlgnevuse katteks M L ja G L kasuks kohtutäitur R K arvele XXX S Panka või S AS-le
  2. novembri 2004 laenulepingu nr XXX täitmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning kostjalt välja mõista õigusabikulud 2295 eurot, riigilõivu 420 eurot ja registriväljavõtte tasu 15 eurot.
  3. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg

  2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte
  3. juunil 2023

§ 326lg 1 alusel postkasti panekuga.

Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 7. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 8. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 9.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse § 25, § 37 lg 3, asjaõigusseaduse § 641, 77 lg 2, VÕS § 197 lg-te 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 alusel. 10. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Täitmise kord

  1. Hageja palub määrata kindlaks täitmise kord ja kostjale väljamakstav raha kanda alternatiivselt kas elatisraha võlgnevuse katteks M L ja G L kasuks kohtutäitur R K arvele või S AS-le
  2. novembri 2004 laenulepingu nr XXX täitmiseks. 12.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra, täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 3

(5)
  1. Kohus selgitab, et kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, kuna seadus ei sätesta taotluse rahuldamiseks mingeid eeltingimusi. Antud juhul on tasaarvestusest ülejääv osa hüvitisest vaja maksta kostjale ning kostja ei ole kohtule esitanud taotlust täita nõue tema asemel kolmandale isikule, mistõttu leiab kohus, et täitmise kord tuleb hageja soovitud kujul ülejäänud raha osas jätta kindlaks määramata. Menetluskulud
  2. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 15.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 420 eurot, rahvastikuregistri päringu kulu 15 eurot ja õigusabikulud 2295 eurot. 16.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu

  1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1177-15, p 13).
  2. Taotluse kohaselt on hageja esindaja tunnitasuks 170 eurot. Riigikohus on pidanud 170 euro suurust tunnitasu mõistlikuks.
  3. Hageja esindaja on oma ajakulu kohta esitanud järgmised andmed: 1) 13.07.2023 tagaseljaotsuse taotlus ja menetluskulu nimekirja koostamine 1 tund ja 24 minutit; 2) 12.07.2023 e-toimiku külastus, kiri kliendile 12 minutit; 3) 08.06.2023 e-toimiku külastus ja kiri kliendile 6 minutit; 4) 31.05.2023 kiri kohtutäiturile, täitmise kord antud asjas, 18 minutit; 5) 31.05.2023 taotluse koostamine tagaseljaotsuse tegemiseks või avalikuks kättetoimetamiseks, kiri kliendile andmete kohta 48 minutit; 6) 28.05.2023 e-toimiku külastus, kiri 6 minutit; 7) 09.05.2023 kirjad kliendile, hagi täiendamine, hagi ja 15 lisa sisestamine e-toimikusse, aega on vähendatud, 30 minutit; 8) 08.05.2023 kirjavahetus kliendiga, hagi täiendamine 24 minutit; 9) 05.05.2023 vastuskiri kliendile 12 minutit; 10) 04.05.2023 töö hagi täiendusega, sh uued arvutused, komplekteeritud 13 lisa, hagi 9 lk edastatud kliendile ülevaatamiseks, selgitav telefonikõne, aega on vähendatud, 1 tund ja 30 minutit; 11) 03.05.2023 hagi täiendused, täiendava materjali ülevaatus, aega vähendatud, 1 tund; 12) 28.04.2023 kliendi kirjade ja dokumentide ülevaatamine, koondkiri, mis on puudu hagi esitamiseks 18 minutit; 13) 27.04.2023 kirjad kliendile täiendavate andmete saamiseks ja täiendavate tõendite kohta, töö hagi koostamisega, kliendile saadetud hagi projekt 8 lk, aega vähendatud, 3 tundi; 14) 26.04.2023 töö hagi koostamisega, sh viited kohtupraktikale, aega vähendatud, 1 tund ja 30 minutit; 15) 24.04.2023 dokumendi ülevaatamine, kirjavahetus, tutvumine, vastus 18 minutit; 16) 19.04.2023 esialgne tutvumine materjaliga hagi koostamiseks, kirjad, suhtlus, päringu koostamine rahvastikuregistrisse, tasutud riigilõiv 15 eurot, esialgne töö hagiga 1 tund 54 minutit. Kokku 13 tundi ja 30 minutit hinnaga 170 eurot/tund = 2295 eurot. 4

(5)
  1. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku toimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Samas ei ole näiteks korduvad tagaseljaotsuse tegemise taotlused olnud vajalikud. Tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga, ka esindaja ise kinnitab, et ühise omandi lõpetamine ühe omaniku nõudel on reegel. Kokku üle kaheksa tunni kulumist hagi ettevalmistamiseks ja koostamiseks ei saa pidada põhjendatuks. Ka on ülepaisutatud ajakulu ca 1,5 tundi tagaseljaotsuse taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Esindaja ise kinnitab, et ta on staažikas advokaat (pidades eelduslikult silmas ennast, sest kostjal ei ole menetluses olnud esindajat), kellel on piisavalt õigusteadmisi ja kogemust, mis võiks tagada kiirema ja efektiivsema töö, õigustades seega tunnihinda.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja pikkust, on hageja esindaja ajakulu 13 h ja 30 minutit ning tasu 2295 eurot ülepaisutatud. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 4,5 tundi ja tasuks seega 765 eurot (4,5 h × 170 eurot). Kokku kujuneb menetluskulude suuruseks 1200 eurot (420+15+765).
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtuL ndi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.