← Eesti

1-23-5178/3

Obsah (6)§ 424§ 199§ 68§ 69§ 50§ 55

1-23-5178 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5178 (23233050690) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Koh

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Vadim Semjonov Isikukood 37606075229; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati 06.03.2023 Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

lg 1 alusel 356 tunni üldkasuliku tööga Tõkendit ei kohaldatud kahtlustatavana kinni peetud alates 02.09.2023 kell 15:20 Kaitsja Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Vadim Semjonov süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, Viru Maakohtu 06.03.2023 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust (04.09.2023 seisuga tegemata 271 tundi üldkasulikku tööd), võrra ning mõista Vadim Semjonovile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. 1 1-23-5178

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.09.2023 kuni 04.09.2023, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Vadim Semjonovi vanglasse saabumise aeg. Kohus teatab Vadim Semjonovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Vabastada Vadim Semjonov kinnipidamiselt koheselt pärast kohtuotsuse kuulutamist. Lisakaristusena võtta Vadim Semjonovilt

§ 424

lg 4 p 2 ning

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 11 (üheteistkümneks) kuuks ära sõiduki juhtimise õigus alates kohtuotsuse jõustumisest. Vadim Semjonov on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Menetluskulud: Mõista Vadim Semjonovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 543,75 eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 280,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub Vadim Semjonov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol kogusummas 824,55 eurot (kaheksasada kakskümmend neli eurot ja 55 senti) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700027235 ning selgitus „Vadim Semjonov, 1-23-5178, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vadim Semjonovit süüdistatakse selles, et ta juhtis 02.09.2023 kella 15.17 paiku Narvas Rahu tn 4c juures veoautot Scania R440, riikliku reg-märgiga xxx, koos haagisega Kögel SN 24P, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Vadim Semjonovi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,78 mg. Kuriteo toimepanemise ajal oli Vadim Semjonovil kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.12.2018 otsuse nr 1-18-5169 järgi. 2 1-23-5178 Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Vadim Semjonov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Vadim Semjonov, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava Vadim Semjonovi, tema kaitsja Igor Belugini ja abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 04.09.2023 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus V. Semjonovi süüdimõistmist

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.03.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-687 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 1 päev vangistust, s.o 271 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning mõista V. Semjonovile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat, 3 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 02.09.2023 kuni 04.09.2023. Ärakandmisele kuulub 2 aastat, 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda V. Semjonovi vanglasse saabumise aeg. Kohus teatab V. Semjonovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma (KrMS § 414 lg 1, 2).

§ 50lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista V.

Semjonovile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on V. Semjonov kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista V. Semjonovilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 543.75 eurot ja kaitsjatasu 280.80 eurot, s.o kokku 824.55 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel V. Semjonov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 824.55 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

  1. 04.09.2023 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V. Semjonovi süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS 3 1-23-5178 § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.