lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 1572 lg 1 ja§ 4231 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 2 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Andraš Tšitškan Süüdimõistetu Martin Nebolsin (isikukood: 38109290228; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx xxx, xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaadi abi Anne Vissak tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 5 alusel määrata Martin Nebolsinile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 29. september 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
3.
lg-te 1, 3 ja 4 alusel kohaldada Martin Nebolsini suhtes elektroonilist valvet kestusega 2 (kaks) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 1 4. Katseajal on Martin Nebolsin kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxx xxx, xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxx-xxxxxxxxxxxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata Martin Nebolsinile katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 alusel määrata Martin Nebolsinile katseajaks kohustusena asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele.
lg 2 p 9 alusel määrata Martin Nebolsinile katseajaks kohustusena alluda elektroonilisele valvele.
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1,
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust ja on süüdi tunnistatud
järgi ning mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel on Martin Nebolsinile mõistetud liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 22.12.2021-23.12.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 ja § 64 alusel Martin Nebolsinile suurendati mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust osaliselt Harju Maakohtu 12.12.
lg 2 p 21 järgi mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 järgi asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 9 järgi alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. 3 Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 26.05.2023 teostas kriminaalhooldusametnik U.G elukohakontrolli aadressil xxx-xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xx xxx, et kontrollida Martin Nebolsini elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele ning on elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Martin Nebolsini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 neli kuud, ning nõustunud
Martin Nebolsin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetul on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral olemas elukoht ja lähedaste toetus. Vabanedes kinnipeetaval stabiilne ning ametlik sissetulek puudub. Kinnipeetava ema on vajadusel valmis võimaluste piires Martin Nebolsinit vanglast vabanedes majanduslikult toetama. Võimaliku vabanemise korral soovib Martin Nebolsin teostada töid rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusega "Uus Põlvkond". Rehabilitatsiooni ajal rehabilitatsioonikeskuse viibijad on hõivatud tööteraapiaga, mis ei eelda töötamist töölepingu alusel. Martin Nebolsinile on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. Riskiteguriks on narkootikumide kuritarvitamine, mis on olnud kuritegude toime panemise soodusteguriks. Kahel korral karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ning kolmel korral väärteo korras NPALS alusel. Narkootikumide tarvitamisega alustas 16-17 aastasena. Esimeseks narkootikumiks oli kanep. Kinnipeetav suitsetas seda mõned korrad, kuid siis tekkis paus. Narkootikumide tarvitamiseni jõudis uuesti umbes 23 aastaselt. Siis lisandusid juba järgmised ained: amfetamiin, ecstasy. Enne praegust vangistust umbes üks aasta tagasi alustas ka narkootilise aine süstimisega, varasemalt seda teinud ei olnud. Narkootikume tarvitas pea igapäevaselt. Tunnistab sõltuvust ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Kohtule on esitatud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse kinnitus selle kohta, et Martin Nebolsin liitus mais 2023 SÜTIK-programmiga. Programm kestab 12 kuud ning seda on vajadusel võimalik pikendada. Peale vabanemist soovib Martin Nebolsin jätkata erialase tööga ja omandatud elektriku kutset uuendada. Samuti soovib liituda AN-tugigrupiga. Kohus leiab, et Martin Nebolsin on motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuma selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt.
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Kohus märgib, et Martin Nebolsini poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Martin Nebolsin tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Martin Nebolsini üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Martin Nebolsin rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. 5 Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Martin Nebolsin vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 5 alusel tuleb Martin Nebolsinile määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 29. september 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Martin Nebolsinile katseajaks määrata kohustus
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja
lg 2 p 4 alusel asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele.
lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et Martin Nebolsini suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet 2 kuud tulenevalt vajadusest isikut maksimaalselt kontrollida, samuti ka samaaegselt toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. 5. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Martin Nebolsinile riigi õigusabi summas 151,20 eurot (s.h käibemaks 25,20 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Martin Nebolsinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 151,20 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.