Obsah (4)

§ 371§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11937 Tsiviilasi J. A. hagi S. A. vastu elatise väljamõis

) 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et J. A. hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ela kostja hagejaga alates 01.08.

1. a, s.o hagi esitamise ajaks vähem kui kuu aega. Hagist ei selgu, kas kostja osaleb muul moel lapse kasvatamises (nt kas ja kui palju veedab lapsega aega), kas hageja seaduslik esindaja on kohtuväliselt pöördunud elatise saamiseks kostja poole ja kostja on elatise tasumisest keeldunud jms. Kohus selgitab, et üksnes asjaolu, et kostja ei ela enam hagejaga koos, ei ole elatise nõudmise aluseks piisav. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PKS § 100 lg-s 2 märgitud elatise nõudmise eeldused ei ole käesoleval ajal täidetud ja esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab J. A. hagi menetlusse võtmata.
2. Ka selgitab kohus, et 01.09.
3. a jõustus riikliku perelepitusteenuse seadus, mis näeb ette perelepitusteenuse (tasuta). Perelepitusteenus on mõeldud ühiste alaealiste lastega lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida laste elukorralduslikes küsimustes (nt suhtluskord või elatis). Perelepitusteenust viib läbi vastava väljaõppe saanud perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada. Lepituse raames sõlmitud vanemluskokkulepe on võimalik kinnitada Sotsiaalkindlustusametis, mille tulemusena muutub kokkulepe täitedokumendiks. Täpsem info on saadaval veebilehel https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/riiklik-perelepitusteenus.
4. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus hagi elatise väljamõistmiseks, kui perelepitus ei õnnestu või vanemad ei soovi lepituses osaleda. Sellisel juhul tuleb hagis välja tuua kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja selgitada, miks hageja elatise väljamõistmist soovib. Kohus rõhutab veelkord, et üksnes asjaolu, et kostja ei ela koos hagejaga, ei ole elatise väljamõistmise aluseks. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab

§ 168lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad ka menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 6.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin