← Eesti

1-18-158/303

Obsah (12)§ 3891§ 73§ 389§ 68§ 320§ 121§ 22§ 56§ 64§ 344§ 345§ 81

1-18-158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2023 Kriminaalasja number 1-18-158 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler, liikmed Julia Katš

§-de 3891 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokuratuur ja süüdistatava Oliver Kruuda kaitsjad vandeadvokaadid Jaanus Tehver (leping kuni 31.01.2023) ja Kaspar Lind (leping kuni 17.11.2022) Prokurör Riigiprokurör Alar Lehesmets Asja arutamise aeg ja koht 31.01.2023 ja 04.04.2023 avalikul kohtuistungil Tallinnas Süüdistatav Oliver Kruuda, isikukood 36702272721, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, ettevõtja, varem kriminaalkorras karistamata, viimane teadaolev elukoht Eesti Vabariigis: XXX. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016– 17.08.2016, tõkend puudub. Kaitsja Silver Reinsaar, Küllike Namm, Karoliina Kõrgesaar, määratud korras Mati Senkel RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu 30.09.
  4. a otsus osaliselt, s.o osas millega maakohus mõistis Oliver Kruuda

§ 3891

lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE AS-i käibedeklaratsioonides ning Oliver Kruudale mõistetud karistuse ja

§ 73lg 1 ja 3 alusel määratud katseaja kestuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Oliver Kruuda süüdi

§ 3891 lg 1 järgi valeandmete esitamises TERE AS-i käibedeklaratsioonides.

3. Mõista Oliver Kruudale

§ 3891lg 1 järgi karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 4. Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada Oliver Kruudale mõistetavat karistust ja mõista kergendatud karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 5.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

Lugeda Oliver Kruuda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel Oliver Kruudale mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Oliver Kruuda ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7. Lõpetada seoses apellatsioonist loobumisega apellatsioonimenetlus osas, millega prokuratuur vaidlustas Harju Maakohtu 30.09.2020.a otsuse Oliver Kruuda õigeksmõistmises

§ 320lg 1 järgi.

  1. Jätta rahuldamata Oliver Kruuda kaitsjate Silver Reinsaare, Karoliina Kõrgesaare ja Küllike Nammi taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses kuriteo aegumisega.
  2. Jätta rahuldamata Oliver Kruuda kaitsjate Silver Reinsaare, Karoliina Kõrgesaare ja Küllike Nammi taotlus kriminaalasja lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
  3. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
  4. Oliver Kruuda kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
  5. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
  6. Mõista Eesti Vabariigilt Oliver Kruuda kasuks välja valitud kaitsjate tasu kokku 20 217,60 eurot (sh käibemaks).
  7. Määrata Advokaadibüroole Mati Senkel makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Oliver Kruudale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 1462,80 eurot (ilma käibemaksuta). Jätta nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. O. Kruuda anti kohtu alla süüdistatuna

§ 3891lg 1 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.

  1. Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega mõisteti O. Kruuda õigeks

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses osas, mis puudutab maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile Tere AS-i (edaspidi TERE) käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD) tahtlikult valeandmete esitamist. 2

(48)1.2. O. Kruuda tunnistati süüdi

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses osas, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile TERE tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) tahtlikult valeandmete esitamist.

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistuses mõisteti O.

Kruuda õigeks. 1.3.

§ 320lg 1 järgi süüdistati O.

Kruudat TERE juhatuse liikmena äriühingu saneerimismenetluses kohtule teadlikult valeandmete esitamises. Selles süüdistuses mõistis maakohus O. Kruuda õigeks. 1.4.

§ 3891lg 1 järgi süüdimõistmisel karistati O.

Kruudat 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. Arvestades

§ 68lg 1 alusel O.

Kruuda eelvangistuse 2 (kaks) päeva (16.08.2016-17.08.2016) karistusaja hulka loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Mõistetud karistus jäeti

§ 73lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui O.

Kruuda ei pane 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 1.

  1. O. Kruudalt mõisteti välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876,00 eurot. O. Kruudale hüvitati osaliselt valitud kaitsjatele makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 62 000 eurot.
  2. O. Kruuda anti kokkuvõtvalt kohtu alla

§ 3891lg 1 järgi järgmises süüdistuses.

2.1 O. Kruuda esitas TERE juhatuse liikmena ühiselt ja kooskõlastatult koos SSga, AV ning RL kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 maksuhaldurile TERE KMD-des tahtlikult valeandmeid. Süüdistuse kohaselt kajastati TERE poolt esitatud KMD-des D OÜ (edaspidi D) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et TERE saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. D juhatuse liige RL soetas eelneval kokkuleppel O. Kruudaga 24.03.2015 OÜ P pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Seejärel D näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki TERE-le esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, milles TERE soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot ja 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS Tere soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. TERE pangakontolt kanti raha soetatud seadmete eest D-le. O. Kruuda soovil ning AV organiseerimisel kanti raha suuremas osas tagasi TERE-le: 30.03.2015 tasus TERE D-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. D tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le P seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi TERE märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ P tasus laekunud vahenditest MTA-le 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis TERE-le 30 900 eurot ja AS-le R 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr 2-14-50077. Teise ostutehingu puhul tasus TERE 13.05.2015 D-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. D kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle F OÜ-le märkega ,,Laenuleping 1/13.05-1“ ja 82 030,80 eurot tagasi TERE-le märkega ,,arvete katteks“. D-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le Tere märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui TERE tasus D-le seadme eest 672 000, jõudis raha tagasi Tere AS-le. D esitas 27.04.2015 märtsi 2015 KMD, mille INF A osas kajastas seadme müüki TERE-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜ-lt P summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. D-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. D ei esitanud maikuu KMD O. Kruuda korraldusel. Valeandmete esitamine TERE KMD-des seisnes sisendkäibemaksu alusetus deklareerimises D müügiarvete alusel. Sisendkäibemaksu summa deklareerimine oli alusetu, sest D arvetel kajastatud tehingud, mille kohaselt ostis TERE D-lt 930 000 euro eest (sh käibemaks 155 000 eurot) jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti, olid maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes näilikud. Need tehingud tehti 3

(48)selleks, et varjata tegelikku tehingut, millega TERE ostis jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti OÜ-lt P kokku 178 207 euro 65 sendi eest (sh käibemaks 29 701 eurot 27 senti). Näilike tehingute eesmärk oli tõsta kunstlikult TERE soetatava kauba hinda, võimaldamaks deklareerida tegelikust suuremat sisendkäibemaksu, vähendades nii TERE käibemaksukohustust. Näitamaks näilike tehingute toimumist, kandis TERE seadmete hinnale vastava summa D kontole, kust see jõudis O. Kruuda soovil suuremas osas tagasi TERE-le. D ja TERE vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, tegemist oli näiliku tehinguga ja Tere AS-il puudus õigus D poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks. Seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, ega arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

2.

  1. O. Kruuda esitas TERE juhatuse liikmena ühiselt ja kooskõlastatult TERE raamatupidaja SSga AV, HK ja JR kaasaaitamisel maksustamisperioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2016 TERE TSD-des valeandmeid eesmärgiga varjata TERE maksukohustust. TERE teostas perioodil jaanuar 2015 - aprill 2016 F OÜ-le väljamakseid kokku summas 996 614 eurot ning alates aprill 2016 – juuni 2016 K OÜle väljamakseid kokku summas 30 185,52 eurot ja KK OÜ-le väljamakseid kokku summas 47 940 eurot, millised väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega ja tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine ja sellega varjata Tere AS maksukohustust. Valeandmete esitamine TSD-des seisnes selles, et nendes jäeti deklareerimata TERE ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kogusummas 1 030 112 eurot 42 senti. TERE poolt O. Kruuda soovil näidati
  2. a jaanuarist kuni
  3. a juunikuuni kolmele äriühingule – F OÜ-le, K OÜ-le ja KK OÜ-le – tehtud väljamaksete alusena laenulepinguid või muid tehinguid. Need tehingud olid näilikud ja tehtud eesmärgiga viia TERE-st varjatult välja kasumit. Väljamaksetelt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tekkinud tulumaksukohustus jäeti deklareerimata ja tasumata. Asjaolud, millele tuginedes loeti TERE kõnesolevad väljamaksed süüdistuses ettevõtlusega mitteseotuks, olid järgmised: F OÜ-l puudus majandustegevus; eelneval kokkuleppel O. Kruudaga kandis F OÜ juhatuse liige HK sellele äriühingule TERE-lt laekunud raha edasi O. Kruuda või temaga seotud isikute pangakontodele või täitis O. Kruudaga seotud äriühingute kohustusi; O. Kruuda suunas tema pangakontole laekunud raha tarbimisse: selle eest tasuti O. Kruuda enda, samuti temaga seotud isikute krediitkaardimakseid ning finantseeriti äriühingu M SIA kaudu O. Kruuda poja motosporditegevust; F OÜ pole TERE-lt saadud raha tagastanud ega sellelt intressi tasunud. Tere AS arvelduskontolt tehtud väljamaksed osaühingutele F, K ja KK ei olnud seotud TERE majandustegevusega, ülekannete aluseks olid näilikud laenulepingud või tegelikkusele mittevastavad dokumendid. TERE juhatuse liikme O. Kruuda korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel TERE arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest. Kuivõrd TERE arvelduskontolt OÜ F, K OÜ ja KK OÜ arvelduskontodele tehtud väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega, kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st
  4. Valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid esitas O. Kruuda soovil, teadmisel ja huvides e-maksuametis vahetult SS. Seega TERE ei arvutanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 1 030 112,42 eurot tasumisele kuuluvat tulumaksu seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi tulumaksuna riigile laekumata 257 528,98 eurot, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

2.3. Kokkuvõtvalt jättis O. Kruuda süüdistuse kohaselt maksukuritegudega riigile deklareerimata ja tasumata kokku 382 827,81 eurot (125 298,83 käibemaksuna + 257 528,98 tulumaksuna), millega pani toime

§ 3891lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – maksuhaldurile valeandmete esitamise 4

(48)maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt

§ 121on suur kahju üle 40 000 euro.

3. Harju Maakohus mõistis O. Kruuda

§ 3891

järgi õigeks valeandmete esitamises TERE KMDs, leides kokkuvõtlikult, et OÜ P pankrotihaldur teadis, et seadmete müügilepingu teine pool on D, mitte TERE AS ja ta soovis teha tehingu D-ga. Seega puudus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 kohaselt näilikkuse eelduseks olev poolte kokkulepe, et tahteavaldustel pole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei olnud OÜ P ja D vahel tehtud tehing näilik ning seadmete omand läks üle D-le, mitte TERE-le. Seadmete ostmine OÜ-lt P ja nende kallimalt edasimüümine TERE-le oli D jaoks majanduslikult otstarbekas. Varem oli D ostnud TERE lt piimatooteid ja müünud neid edasi. D-l olid TERE ees kohustused ja seadmete ostmine, nende kallimalt edasimüümine ja saadud tulu arvelt kohustuste klaarimine oli loogiline. Seega on ümber lükatud süüdistuses esitatud väide, et seadmete ostmise ja kallimalt edasimüümise eesmärk oli üksnes käibemaksupettus. Etteheide seadmete hinna kunstliku tõstmise kohta on alusetu. Kauba odavamalt ostmist ja kallimalt edasimüümist ei saa ette heita. Seadmete väärtus vastas D ja TERE vahel sõlmitud lepingutes märgitud hindadele. Olukorras, kus TERE-l olnuks võimalik soetada vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteem märksa soodsamalt OÜ-lt P, on küsitav, kas D-ga sõlmitud lepingud olid TERE seisukohalt majanduslikult otstarbekad. Seetõttu pidanuks prokuratuur lähtuma süüdistuse sisustamisel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-st 84 ja lugema tehingu hinnaks selle hinna, millega oli tegelikult võimalik kaupa osta. Kohus väljuks aga MKS § 84 kohaldades lubamatult süüdistuse piiridest, sest süüdistuses on tuginetud üksnes tehingute näilikkusele ega ole kajastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda alust järeldada, et maksustamisel tuleks lähtuda MKS §-st 84. Kuivõrd TERE ja D vahelised tehingud ei olnud näilikud, ei ole ka alust väita, et TERE 2015. a märtsi- ja maikuu KMD-des esitati valeandmeid. Kõik seaduses sätestatud tingimused D müügiarvetel märgitud käibemaksu mahaarvamiseks TERE AS sisendkäibemaksuna olid täidetud. Seetõttu tuleb O. Kruuda TERE käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises

§ 3891lg 1 järgi õigeks mõista.

3.1.

§ 3891lg 1 järgi O.

Kruudat TERE TSD-des valeandmete esitamises süüdi mõistes leidis maakohus kokkuvõtlikult, et

  1. a jaanuarist kuni
  2. a juunini maksis TERE F OÜ pangakontole 996 614 eurot. Süüdistuses märgitud perioodil F OÜ-l majandustegevust polnud. Osaühingu juhatuse liikmel KKl äriühingus toimuvast ülevaadet ei olnud. F OÜ raamatupidamist korraldanud HK ütluste kohaselt piirdus osaühingu funktsioon sellega, et TERE-lt laekus ühingu kontole raha, mis tuli edasi kanda O. Kruuda ja temaga seotud äriühingute pangakontodele. 29.05.2014.a. sõlmisid TERE, F OÜ ja F OÜ lepingu, mille kohaselt andis TERE F OÜ-le laenu limiidiga 800 000 eurot. Seda limiiti suurendati 10.07.2014 900 000 euroni ja 04.08.2014 1 200 000 euroni. Laenu pidi TERE osade kaupa välja maksma F OÜ-le, kuid laenu tagastamise kohustus oli F OÜ-l. Samal päeval sõlmitud teise lepingu kohaselt andis F OÜ F OÜ-le laenu limiidiga 1 100 000 eurot. Osutatud lepingud ja nende lisad olid vajalikud üksnes selleks, et õigustada TERE ülekandeid F OÜ-le. F OÜ lülitati lepingutesse, varjamaks fakti, et TERE tegi väljamakseid majandustegevuseta varatule äriühingule. 29.05.
  3. a lepingud ei kajastanud tegelikke õigussuhteid ja nende eesmärk oli TERE raha kandmine F OÜ-le. 31.12.
  4. a kuupäevaga vormistati veel kaks lepingut. TERE ja F OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga nr 40/31.12-1 restruktureeriti F OÜ senine võlgnevus summas 1 336 893 eurot 61 senti, lepiti kokku uutes tingimustes ja märgiti, et kogu laenu sihtotstarve on Viljandis Raua 6 asuva aurukatlamaja projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimine. Laenulimiiti suurendati 1 412 000 euroni ja lepingus nähti ette, et laenusaaja võib taotlusel näidata selle isiku andmed, kellele laen välja makstakse. Samal päeval sõlmisid uue lepingu ka F OÜ ja F OÜ, fikseerides F OÜ senise võlgnevuse ja leppides kokku uue laenulimiidi.
  7. a lepingud vormistati tagantjärele. Süüdistuses märgitud perioodil TERE poolt F OÜ-le tehtud ülekannete selgituseks ongi viidatud laenulepingule nr 40/31.12-
  8. 5

(48)Eeltoodust tulenevalt oli aga tegemist näiliku lepinguga, mis pidi õigustama TERE väljamakseid. TERE kandis lepingule viidates raha F OÜ-le siis, kui O. Kruudal oli tarvis raha isiklikuks otstarbeks. Enamus F OÜ rahast laekus TERE-lt ja F OÜ tegi selle arvel makseid O. Kruudale ning temaga seotud isikutele nende kulude, sh olmekulude katteks. Juhul kui F OÜ-l polnud O. Kruuda või temaga seotud isikute arvete tasumiseks vaba raha, andis raamatupidaja sellest O. Kruudale teada ja O. Kruuda korraldas TERE ülekande F OÜ-le. Kokkuvõttes ei olnud süüdistuses märgitud TERE ülekanded F OÜ-le summas 996 614 eurot seotud laenu teenindamisega, vaid O. Kruuda isiklike vajaduste rahuldamisega. Laenuleping oli vähemalt F OÜ-le makstud raha puudutavas osas näilik. F OÜ-le kantud raha ei kasutatud laenulepingus märgitud eesmärgil ehk Viljandis asuva katlamaja projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimiseks. Lepinguga loodi mulje, et väljamaksetel on kohane alus, kuid tegelikult toimus O. Kruuda ja temaga seotud isikute finantseerimine TERE arvel. Osaühingud K ja KK olid süüdistuses märgitud ajavahemikul tegutsevad äriühingud, kes osutasid teenust TERE-le. Mõlema äriühingu osanik oli D ja juhatuse liige O. Kruuda. Süüdistuses märgitud ülekanded tegi TERE osaühingutele KK ja K aga selleks, et üle kantud raha saaks kasutada O. Kruuda ning temaga seotud isikute arvete tasumiseks. Need ülekanded ei olnud seotud teenusega, mida osaühingud TERE-le osutasid. Kuna arved, mille alusel TERE osaühingutele F, K ja KK väljamakseid tegi, ei kajastanud tegelikke majandustehinguid, tulnuks need TuMS § 51 lg 1,2 järgi TERE TSD-des deklareerida, mida TERE aga ei teinud. Seega esitati süüdistuses märgitud TERE TSD-des maksuhaldurile valeandmeid. Kokku jättis TERE maksustamisperioodidel jaanuarist 2015 kuni juunini 2016 enda TSD-des deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 1 030 111 eurot 94 senti ja sellelt arvestatavat tulumaksu summas 257 527 eurot 99 senti. TERE pearaamatupidaja SS tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid O. Kruuda korraldusel. Hoidumaks kõrvale sündikaatlepingust tulenevast dividendide maksmise keelust ja vältimaks tulumaksukohustust, korraldas O. Kruuda endale vajaliku raha kandmise TERE varast süüdistuses märgitud äriühingutele. S. esitas valeandmed ühiselt ja kooskõlastatult O. Kruudaga. O. Kruuda pani kuriteo toime kavatsetult. 3.2. Valevande andmises

§ 320lg 1 järgi mõistis maakohus O.

Kruuda õigeks. Maakohus leidis, vande all teadvalt vale vara nimekirja andmise eest vastutab üksnes menetlusosaline. Saneerimisseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt oli TERE saneerimismenetluses menetlusosaline TERE, mitte tema esindaja O. Kruuda. PROKURATUURI APELLATSIOON 4. Prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse O. Kruuda osalise õigeksmõistmise süüdistustes

§ 3891

lg 1 järgi ja

§ 320lg 1 järgi ning süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

Samuti vaidlustas prokuratuur RL õigeksmõistmise süüdistuses

§ 3891

lg 1, 3 –

§ 22lg 3 järgi.

Vastavalt Riigikohtu juhistele RL osas apellatsioonimenetlust asja teistkordsel arutamisel ei toimu ja prokuratuuri apellatsiooni vastavat osa käsil olevas otsuses ei kajastata. 4.1. TERE KMD-s tahtlikult maksuhaldurile valeandmete esitamise episoodis maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 leiab prokuratuur, et uuritud tõenditest nähtuvalt andis TERE andis D OÜ-le ostu sooritamiseks vajalikud rahalised vahendid ning O. Kruuda kontrollis kogu protsessi. Kuigi D puhul pole tegemist tavamõistes variäriühinguga, on tuvastatud, et O. Kruuda omas kontrolli tema tegevuse üle. Tere AS-il oli võimalik soetada soovitud seadmed otse pankrotipesast. Puudub mõistlik selgitus, miks ta seda ei teinud. Samuti oli TERE-l võimalus seadmed soetada varasemate müükide käigus kui hind oli samuti oluliselt madalam kui D-lt soetamisel. Selle asemel finantseeris TERE D ostu P OÜ-lt ja ostis seejärel seadmed D-lt kordades kõrgema hinnaga kui toimus pankrotivara müük. Eeltoodut arvestades ei saa antud juhul rääkida kehtivatest tehingutest, mis oleks eeltingimuseks 6

(48)MKS § 84 kohaldamisel, vaid tegemist on näilike tehingutega. MKS § 83 lg 4 kohaldamisel pole takistuseks ka see, et tegelikul müüjal puudus teadmine, et tegemist on näilike tehingutega. 4.
  1. D on deklareerinud pankrotivara edasimüüki vaid osaliselt, esitamata oli ühe kuu käibedeklaratsioon, mis jäi esitamata O. Kruuda korraldusel. MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramiseks tuleb tuvastada maksueelis, mis tehinguga saadi. Fiktiivsete edasimüügitehingute kasutamisel tekib maksueelis siis, kui variühingud ei deklareeri või ei tasu käibemaksu, kuid tegelik ostja deklareerib variühingute arvete alusel sisendkäibemaksu. Olukorras, kus D jättis osaliselt deklareerimata ja käibemaksu tasumata ja samas Tere AS deklareeris arveid enda sisendkäibemaksuarvestuses maksukohustust vähendavana, on maksueelis tekkinud. Lisaks on väidetaval edasimüügil oluliselt tõstetud kauba hinda, mille tulemusel oli ka deklareeritud sisendkäibemaks oluliselt suurem kui oleks olnud seadmete soetamisel OÜ-lt P. 4.
  2. Maakohus luges tõendatuks, et seadmete ostmiseks vajaliku raha sai D TERE-st ja see jõudis osaliselt TERE-le tagasi. Selle pinnalt jääb ebaselgeks kohtu nõustumine kaitsjatega, et tehing oli Dle majanduslikult otstarbekas. Kui raha D poolt TERE-le tagastati, ei ole võimalik lugeda tehingut D -le kasumlikuks. Samuti viitab selline tehingute finantseerimine, et tegemist on näilike tehingutega, mis vastab MKS § 83 lg 4 tunnustele ja maakohus kohaldas valesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes. 4.
  3. Kui ringkonnakohus leiab, et vaadeldavatele tehingute maksuõigusliku hinnangu andmisel tuleks lähtuda MKS §-s 84 sätestatust, siis erinevalt maakohtust on prokurör seisukohal, et süüdistus ei piira sellele seisukohale asumist. Kuigi süüdistusaktis ei ole tehtud ühest viidet konkreetselt MKS § 84 normile, on faktiliste asjaoludena etteheide MKS § 84 alusel esile toodud. Näiteks süüdistusakti lk 48 ülevalt neljandas lõigus on kajastatud: „Kuivõrd D OÜ ja Tere AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja …“. MKS § 84 sätestatu kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Seega on kohtul võimalik süüdistuse piiridest väljumata tuvastada maksustamisperioodide märts 2015 ja mai 2015 TERE käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamine vajadusel ka MKS § 84 mõttes, kui kohtu hinnangul tuvastatud faktilised asjaolud just kõnealusele normile vastavad. Apellatsioonikohtul on süüdistusakti ja kohtutoimiku põhjal võimalik anda materiaalõiguslik hinnang süüdistatava tegevuse vastamisele ka MKS § 84 valguses ning tunnistada O. Kruuda süüdi vastavalt maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile TERE KMDs tahtlikult valeandmete esitamises. 4.
  4. O. Kruuda õigeksmõistmist

§ 320järgi vaidlustades leidis prokurör, et O.

Kruuda tegevuses on täidetud kõik

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused ja ta tuleb

§ 320lg 1 järgi süüdi mõista ning karistada vangistusega 3 kuud.

4.6. Prokuratuur taotleb tühistada maakohtu otsus O. Kruudale mõistetud karistuse ja O. Kruudale tulenevalt süü suurusest

§ 3891

lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast suurema vabaduskaotusliku karistuse mõistmist ning selle osaliselt kohesele ärakandmisele määramist. Prokuratuur ei jaga maakohtu käsitlust O. Kruudale karistuse mõistmisel. Maakohus tuvastas, et O. Kruuda süü on suur ja et tal oli toimunus keskne roll. Vaatamata suurele süüle määras maakohus O. Kruudale karistuse aga sanktsiooni keskmises määras.

§ 56

lõikest 1 tulenevast karistuse mõistmise põhimõttest peaks keskmisest suurem süü kajastuma ka süüdistatavale mõistetavas karistuses. Seega, tuvastades O. Kruuda tegevuses suure süü, pidanuks ka süüdistatavale mõistetav karistus olema sanktsiooni keskmisest suurem ja mõistes karistuse sanktsiooni keskmises määras, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes. Arvestades süü suurust ja mõjutamaks O. Kruudat edaspidi 7

(48)hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ja andmaks eri-kui üldpreventiivse signaali toimepanijale kui ka avalikkusele, on põhjendatud süüdistatavale mõistetud vangistuse osaline kohesele ärakandmisele määramine. O. Kruudale tuleb anda selge signaal, et tema tegevus on ühemõtteliselt lubamatu ja karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb osa karistusest koheselt ärakandmisele määrata. Seega taotleb prokuratuur mõista O. Kruudale

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 3 aastat 4 kuud.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda O.

Kruuda poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 16.08.2016 kuni 17.08.2016, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud 3 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui O. Kruuda ei pane 3 aasta 6kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

  1. Kuigi maakohus vähendas tulenevalt KrMS § 175 lõikes 2 sätestatust O. Kruudale hüvitatavat kaitsjatasu, tuleks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kogusummat veelgi vähendada. Menetluses kulutati märkimisväärselt palju ressurssi menetlusväliste asjaolude välja selgitamiseks (otsuse lk 51 ülevalt teine lõik). Maakohus otsustas jätta kõrvale tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mis käsitlevad Tere AS-i võimalikku vaenulikku ülevõtmist pankade poolt. Sellise menetlusvälise asjaolu tõendamiseks on kaitsjate taotlusel kogutud ja uuritud dokumente sadade lehekülgede ulatuses ning kulutatud päevi nii isikuliste kui dokumentaalsete tõendite uurimiseks. Kogu kõnealuste tõendite kogumise ja uurimisega seonduvat kaitsjate tasu ei saa pidada mõistlikuks ega põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning kogu kõnealuste versioonide käsitlemisega tekkinud kulu tuleb jätta süüdistatava kanda. KAITSJATE APELLATSIOONID
  2. O. Kruuda kaitsja J. Tehver palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus tegi O. Kruuda osas süüdimõistva otsuse ja määras talle karistuse ja mõistis süüdistatavalt riigi kasuks välja menetluskulud ning otsustas valitud kaitsjatele makstud tasu 62 000 eurot ületavas osas O. Kruuda kanda jätta. Mõista O. Kruuda õigeks

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile TERE TSD-des tahtlikult valeandmete esitamist ja määrata, et O. Kruudale hüvitatakse riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu 93 000 eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses kantud kaitsjatasu katteks ning lisaks apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu vastavalt ringkonnakohtule täiendavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. 5.1. Maakohus on jätnud O. Kruuda teopanuse välja toomata ja põhistamata ning süüdistuse puudulikkuse tõttu pole seda võimalik tuvastada. Tõendid ei viita sellele, et O. Kruuda ja SS esitasid TSD-e üheskoos. Nõustuda ei saa maakohtuga, et äriühingu juhatuse liiget tuleb alati lugeda maksudeklaratsiooni esitajaks karistusõiguslikus mõttes sõltumata sellest, kas deklaratsiooni esitab äriühingu juhatuse liige ise või spetsialist, kellele juhatuse liige on selle ülesande delegeerinud. Pole tuvastatav konkreetne O. Kruuda-poolne kaastäideviimise kvaliteediga teopanus maksuhaldurile valeandmete esitamisse. Otsusest ei nähtu, et O. Kruuda oleks andnud SSle korraldusi, juhiseid, suuniseid. TERE TSD-deklaratsioonid kinnitas ja esitas maksuhaldurile SS. Kohtuotsusest ei selgu, millistele e-kirjadele maakohus rajab järelduse, et pearaamatupidaja teadis, et ülekanneteks vajalikke alusdokumente ei olnud ning raha „ringitati“ Tere AS-ist läbi kolmandate ettevõtete O. Kruudale ja/või temaga seotud isikutele. SS andis kohtus tunnistajana ütlusi ja väitis mh, et F OÜ-le teostatud maksete osas oli temal raamatupidamise algdokument olemas laenulepingu näol. Maakohus ei ole 8

(48)maakohus tuvastanud, et SS tegevuses olid täidetud

§ 3891lg 1 sätestatud kuriteo kaastäideviimise objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

5.2. Nõustuda ei saa maakohtuga, et dokumente vormistasid O. Kruuda alluvad ja temaga tööalaselt seotud inimesed (SS, JS, HK), kuid seda, kuidas seda teha (mis ettevõtteid kasutada jne), otsustas O. Kruuda. Kohus omistas mitteformaalses suhtluses kasutatud sõnale „ringitame“ meelevaldselt tähenduse. Maakohus leidis, et „ringitamine“ tähendas, et TERE raha kanti läbi kolmandate ettevõtete O. Kruudale või temaga seotud isikutele, tegelikult aga peeti sellega silmas üksnes konkreetset maksete jada, mille esimene etapp oli TERE väljamakse K OÜ-le teenusearvete tasumiseks ja teine etapp K OÜ poolt laekunud summa arvel kaubamärgi registreerimise kulu kandmine. Isegi kui O. Kruuda otsustas, millised dokumendid tuleb TERE tehingute kohta vormistada ja milliseid väljamakseid ja kellele TERE poolt teostatakse, ei saa sellest järeldada, et ta otsustas ka selle üle, milliseid andmeid esitatakse maksuhaldurile TERE TSD-des. Maakohus rikkus O. Kruudat süüdi tunnistades kohtuotsuse põhistamise kohustust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest süüdistatava kui kaastäideviija teopanus on nõuetekohaselt tuvastamata. Süüdistuse piiridest väljuvat teopanust ringkonnakohus KrMS § 268 kohaselt süüdistatavale omistada ei saa ja see toob kaasa õigeksmõistmise

§ 3891lg 1 järgi.

5.

  1. Maakohus asus otsuses ekslikule seisukohale, et TERE poolt F OÜ-le tehtud väljamaksete kohta puudusid nõuetele vastavad algdokumendid, sest vastavad tehingud olid näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kohtu järeldus pole kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega. Maakohus tegi järelduse, et 29.05.2014 lepingud ja selle alusel sõlmitud lisad ei kajastanud pooltevahelisi tegelikke õigussuhteid, vaid tegelik eesmärk oli Tere AS-ist raha kandmine F OÜ-sse. 29.05.2014.a. lepingus (TERE, F OÜ ja F OÜ osalusel sõlmitud laenulepingus nr 35/29.05-1 sisaldusid kokkulepped, mille kohaselt TERE teostab laenu väljamaksed F OÜle, ning sellist õiguslikku tagajärge ka tegelikult sooviti, järelikult polnud laenuleping näilik tehing. Tähtis pole, et F OÜ-l ei olnud süüdistusega seonduvate väljamaksete tegemise ajaperioodil „aktiivset“ majandustegevust. Oluline on, et laenusaaja ja seega ka laenu TERE-le tagastamiseks ja intressi maksmiseks kohustatud isik oli mitte F OÜ, vaid F OÜ, mis omas aktiivset majandustegevust. Kehtiv õigus ei keela laenuandjal ja laenusaajal sellise kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt laenusaajale määratud laenu väljamaksed teostatakse laenuandja poolt kolmandale isikule. Sellise õigussuhte puhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 1) ja selline tehing on äriühingute vahelistes suhetes lubatud. Sellest, et Tere AS-il on võimalik sõlmida laenulepingut ka nii, et see näeks ette laenusumma kandmise F OÜ-le, ei saa teha järeldust, et leping oli näilik. 5.
  2. 31.12.2014.a. laenulepingus nr 40/31.12-1 fikseerisid Tere AS ja F OÜ mh asjaolu, et 29.05.2014.a. sõlmitud laenulepingu nr 35/29.05-1 alusel võlgnes F OÜ Tere AS-ile 31.12.2014.a. seisuga põhiosa 863 550 eurot ja intressi 34 742,76 eurot. 31.12.2014.a. lepingu allkirjastamisega loevad pooled 29.05.2014.a. sõlmitud laenulepingu nr 35/29.05-1 lõppenuks. Selle lepinguga kinnitasid TERE ja F OÜ fakti, et 29.05.2014.a. laenulepingu alusel F OÜ pangakontole väljamaksete tegemine toimus kooskõlas lepinguosaliste tahtega. Järelikult ei olnud 29.05.2014.a. laenuleping ega selle lisad näilikud tehingud, millega sooviti varjata mingit muud tehingut, vaid tegemist oli poolte tahteavaldustele vastanud ja nende kohaselt täidetud tehinguga, mis otsustati 31.12.2014.a. uue lepinguga lõpetada (nn novatsioon ehk varasema lepingu asendamine uuega), mille maakohus jättis tähelepanuta. 5.
  3. Uuritud tõenditega pole kooskõlas maakohtu seisukoht, et 31.12.2014 lepingud vormistati tagantjärele. Isegi kui saaks tõenditest järeldada 31.12.2014.a. laenulepingu nr 40/31.12-1 allkirjastamise hiljem kui 31.12.2014, ei muuda see kõnealust laenulepingut näilikuks, sest TERE ja F OÜ vahel oli 31.12.2014 olemas kokkulepe varasemate investeerimis- ja laenulepingute lõpetamise 9

(48)ja uue laenulepingu sõlmimise kohta. TERE pearaamatu väljatrükist nähtub, et kõik jaanuar 2015 kuni aprill 2016 F OÜ pangakontole teostatud väljamaksed kirjendati raamatupidamises viitega F OÜ laenulepingule nr 40/31.12-1., mille kohaselt võis laenusumma väljajamaksmine toimuda F OÜ-le. Kuivõrd väljamaksete tegemine toimus TERE pearaamatu kohaselt konkreetse laenulepingu alusel, kinnitab see nii laenulepingu olemasolu kui ka selle vastavust lepingus avaldatud tahtele ja tegu pole näiliku tehinguga. See laenuleping leiti läbiotsimisel nii TERE raamatupidamisdokumentide hulgas, mis näitab, et pooled käsitlesid neid lepinguid raamatupidamise algdokumentidena. 5.
  1. 31.12.2014.a. laenulepingu näilikuks kvalifitseerimisel pidas kohus oluliseks tuvastatud selget käitumismalli, et kui HK andis O. Kruudale märku sellest, et mingiteks ülekanneteks on vaja raha, siis tegi TERE F OÜ arveldusarvele ülekande. Ka juhul kui O. Kruudale teadaolevalt pidi F OÜ kontole laekunud summasid kasutatama tema isiklike kulutuste katteks, ei tähenda see, et TERE ülekanne F OÜ pangakontole ei toimunud TERE ja F OÜ vahelise laenulepingu alusel. O. Kruuda sai arvestada sellega, et F OÜ ja tema või temaga seotud isikute vahel tekkisid kõnealuste maksetega seonduvalt omakorda õigussuhted, mis väljendus tagasimaksekohustuses (näiteks perioodil jaanuar 2015-jaanuar 2016 kandis O. Kruuda isiklikult F OÜ pangakontole 125 055 eurot). O. Kruuda teadis, et kõigi F OÜ kontole suunatud väljamaksete osas tekkis vastavalt laenulepingule F OÜ-l TERE ees raha tagastamise ja intressi tasumise kohustus ehk raamatupidamislikult Tere AS-i vara suurenes. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on laenu andmisest tuleneva nõude kajastamine TERE bilansis ühitatav kohtu järeldusega, et mingit laenu andmist ei toimunudki, sest laenuleping oli näilik. TERE poolt oli F OÜle tehtud ülekannete aluseks reaalne ja kehtiv laenuleping, millega vastavuses TERE tegi väljamaksed. Lepingu alusel tekkinud õigusi ja kohustusi kajastati nii laenuandja kui laenusaaja raamatupidamisarvestuses ja mõlemad lepinguosalised on tunnistanud laenulepingust tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust ka hilisemate majandustehingutega (nõude loovutamise tehing, katlamaja käitise müügitehingus müügihinna tasaarvestamine omandatud laenunõudega). Tõenditest ei tulene, et pooled ei soovinud laenulepingut sõlmida või soovisid laenulepinguga varjata mingit muud tehingut. Järelikult pole kohtu järeldus laenulepingu näilikkuse kohta kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega ja maakohus pole õigesti kohaldanud TsÜS § 89 lg
  2. 5.
  3. Maakohtu järeldus K OÜ-le ja KK OÜ-le väljamaksete tegemise kohta ilma nõuetekohaste algdokumentideta ei ole õige. Maakohus tuvastas, et nii K OÜ kui KK OÜ olid reaalset majandustegevust omavad äriühingud, kes osutasid TERE-le teenuseid ja esitasid teenuste eest arveid. Seda kinnitavad dokumentaalsed tõendid ja HK, MT ja SS ütlused. Kohus põhjendas väljamaksete kvalifitseerimist ettevõtlusega mitteseotud kuluks sellega, et väljamaksete tegemise aluseks olnud arved ei vastanud nende koostamise ajal kehtinud raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 lg 1 sätestatud raamatupidamise algdokumendi nõuetele, millega ei saa nõustuda. K OÜ ja KK OÜ esitasid TERE-le arved teenuse eest, mille sisuks oli väljaarendatud tarkvaralahenduse (IT-rakenduse) kasutamise võimaldamine, mis kvalifitseerub õiguslikus mõttes intellektuaalse omandi kasutusse andmiseks ehk litsentsimiseks. Teenuste eest tasumist kajastavaid dokumente kõrvale jättes ei saanud maakohus deklareerida, et TERE maksed polnud seotud osutatud teenustega. 5.
  4. Asjaolust, et K OÜ ja KK OÜ kandsid arvete alusel TERE poolt tasutud summadest suure osa edasi F OÜ-le ja viimane omakorda kandis selliselt laekunud summad edasi O. Kruudale, HKle ja äriühingutele, millel oli otsene või kaudne seoses O. Kruudaga, ei saa järeldada, et TERE maksed K OÜ-le ja KK OÜ polnud seotud viimaste poolt osutatud teenustega. Õigusnormist ega majanduspõhimõttest ei tulene, et litsentsitasu saav ettevõtja peab selle teenuse eest laekuvad summad suunama vahetult nende teenuste osutamisse või arendamisse ega või neid kasutada muul otstarbel (sh näiteks lühiajalise laenu andmiseks teisele ettevõtjale, mis antud kaasuses toimus). Sellest, et K OÜ ja KK OÜ arvete tasumine TERE poolt langes ajaliselt kokku sellega, kui O. Kruuda vajas vahendeid oma isiklike kulutuste katteks, ei saa järeldada, et maksete tegemise aluseks olnud arved 10
(48)ei vastanud tegelikkusele. Seega ei esine midagi sellist, mis muudaks K OÜ ja KK OÜ teenusarved RPS § 7 lg 1 sätestatud nõuetele mittevastavaks. Kuivõrd arved kajastasid tegelikult aset leidnud majandustehinguid ja tegid seda õigesti, siis ei saa ka väita, et väljamaksed kvalifitseeruvad ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks TMS § 51 lg 2 p 3 järgi. 5.
  1. Õiged pole maakohtu seisukohad seoses raha tagastamisega TERE ettevõtluse sfääri. AS-i F OÜ pangakontole kantud summad on TERE OÜ pangakontole kantud summad loeti 31.12.2014.a. laenulepingu kohaselt TERE poolt F OÜ-le antud laenuks, s.t F OÜ-l oli TERE ees kohustus tagastada saadud laen, sh F OÜ pangakontole perioodil jaanuar 2015 kuni aprill 2016 teostatud ülekanded kokku summas 996 614 eurot. F OÜ laenukohustuste täitmisele suunatud nõude kogusummas 1 441 703 eurot loovutas TERE 05.09.2017.a. nõude loovutamise lepinguga M OÜ-le, mille alusel tekkis M OÜ-l kohustus tasuda TERE nõude omandamise hind (ostuhind), milleks lepiti kokku 1 441 703 eurot, ning lisaks sellele peab M OÜ tasuma TERE-le alates 01.09.2017.a. ostuhinnalt intressi 3,5 % aastas. M OÜ omakorda kasutas TERE-lt omandatud nõuet F OÜ vastu selleks, et tasuda 02.12.2016.a. F OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud käitise müügilepingu kohaselt omandatud TERE Viljandi tootmisüksust soojusenergiaga varustava katlamaja eest, mille müügihind oli 1 441 702,65 eurot. Seega TERE sai laenulepingu alusel välja laenatud raha tagasi läbi selle, et ta müüs 05.09.2017.a. oma laenunõude 1 441 703 euro eest M OÜ-le, ja viimasel on lisaks nõude ostuhinna tasumise kohustusele ka intressi tasumise kohustus. Maakohtu arutlus selle üle, et „kitsamas mõttes“ on raha TERE ettevõtluse sfääri tagasi jõudnud, aga „laiemas mõttes“ seda aset leidnud pole, on vastuolus Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ettevõttest välja läinud raha mistahes viisil tagastamisel ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. 5.
  2. Kuriteokoosseis

§ 3891

lg 1 järgi ei ole täidetud seoses K OÜ-le ja KK OÜ-le tehtud väljamaksete deklareerimata jätmisega. F OÜ-ga seotud osa inkrimineerimise O. Kruudale välistab see, et süüdistuses ette heidetud väljamaksete alusel ettevõttest välja läinud raha on teatud viisil ettevõtjale tagastatud ja seetõttu ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. See argument ei ole aga kohaldatav TERE poolt K OÜ-le ja KK OÜ-le tehtud väljamaksete ümberlükkamiseks. Kui ringkonnakohus peaks leidma, selles süüdistuse osas nimetatud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks TMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ei realiseeru

§ 3891lg 1 sätestatud kuriteo koosseisu.

Kui maksuhaldurile jäeti deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kogusummas 78 125,52 eurot, siis TMS § 1 lg 3 ja § 4 lg 11 järgi kujuneb varjatud tulumaksukohustuse summaks 78 125,52 / 0,80 = 97 656,90 x 20 % = 19 531,38 eurot ja varjatud tulumaksukohustuse summa on väiksem kui suurele kahjule vastav summa ehk 40 000 eurot ning TERE poolt K OÜ-le ja KK OÜ-le tehtud väljamaksete deklareerimisega seonduv ei saa olla karistatav

§ 3891lg 1 järgi.

5.11. Maakohus pole pööranud tulumaksuepisoodis tähelepanu, et süüdistuses kirjeldatud väljamaksete perioodi TERE majandusaasta aruanded on koostatud professionaalsete raamatupidajate ja kontrollitud audiitori poolt; väljamaksed on TERE raamatupidamises kajastatud; majandusaasta aruannete auditeerimisel ei ole audiitorid teinud märkusi F OÜ, F OÜ-ga ega K OÜ / KK OÜ-ga seonduvate tehingute kohta. TERE juhtkond ega audiitorid ei ole pärast O. Kruuda TERE juhtimisest eemaldamist tuvastanud väljamakseid, mis kvalifitseeruks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks või ettevõttest raha väljaviimiseks O. Kruuda isiklikes huvides. See, mida F OÜ, K OÜ ja KK TERE-lt neile laekunud summadega edasi tegid, on TERE maksude deklareerimise ja tasumise seisukohalt irrelevantne. Kui maksukohustuslase tehingupartner kasutab maksukohustuslaselt tehingu alusel laekunud raha mingil ettevõtlusega mitteseonduval eesmärgil, ei saa see tuua kaasa tagajärge, et maksukohustuslase poolt teostatud väljamakse tehingupartnerile kvalifitseeritakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks. See, kas väljamakse on või ei ole seotud 11

(48)maksukohustuslase ettevõtlusega, tuleb kindlaks teha väljamakse tegija tasandil. TERE-le ei saa ette heita seda, millisel viisil ja kellele on F OÜ, K OÜ ja KK OÜ raha edasi kandnud. O. Kruuda ei saa TERE juhatuse liikmena võtta vastutusele selle eest, mida tegid F OÜ, K OÜ ja KK OÜ. O Kruudal polnud alust arvata, et raamatupidaja esitab maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone, järelikult ei ole O. Kruuda tegevuses täidetud

§ 3891

lg 1 sätestatud kuriteo subjektiivne süüteokoosseis ja kohtu siseveendumuse kujunemine O. Kruuda kavatsetusse tuvastamise osas pole arusaadav ega jälgitav. 6. O. Kruuda kaitsja K. Lind palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti O. Kruuda süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi süüdi maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile TERE TDH deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises ja mõisteti karistus ning O. Kruuda õigeks mõistmisel mõista riigilt välja valitud kaitsjale makstud tasu. 6.

  1. O. Kruudat ei saa mõista süüdi, sest süüdistusakt on puudulik ja kohus ei saa asuda puudusi kõrvaldama. Süüdistusaktist ei nähtu, kuidas O. Kruuda osales maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises. Kohtu väited, et TERE-s töötati ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemiseks välja kindlad skeemid ja väljamakseid tehti O. Kruuda huvides, on ebamäärased.. Õige pole käsitlus, et väljamaksed toimusid O. Kruuda „korraldusel ja huvides“ ja et väljamaksete tegemiseks puudus raamatupidamisdokument, mis justkui viitaks tahtlusele esitada valeandmeid. Tegemist oli laenulepingu alusel tehtud väljamaksega, dokumendid olid olemas, vastav laen kajastus äriühingu raamatupidamises, sellelt arvestati intressi, äriühingu suhtes toimusid audiitorikontrollid. O. Kruudal kui juhatuse liikmel oli põhjust lähtuda sellest, et tegemist ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega. 6.
  2. Kohus on vääralt käsitlenud F OÜ-ga sõlmitud laenulepingut osaliselt näilikuna. Pole õige, et 29.05.2014 lepingud ja selle alusel sõlmitud lepingu lisad ei kajastanud pooltevahelisi tegelikke õigussuhteid.

§ 3891

lg 1 puhul tuleb süüdistus ja kohtuotsuses sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele. Maakohtu otsuse põhjendused tehingu näilikkuse kohta tulumaksuepisoodis on ebapiisavad. Kohus piirdub viitega TsÜS § 89 lg-le 1 ja leiab, et laenuleping oli näilik osas, milles TERE kandis F OÜ-le rahalisi vahendeid, viidet MKS § 83 lg-le 4 või MKS §le 84 ei ole otsuses tehtud. Näilikuks loetud rahaliste vahendite kandmine tegevusena ei saa olla näilik, kui pangakontodel on tehtud ülekanded. Kohus viitab, et tehingute eesmärk oli TERE-st raha kandmine F OÜ-sse, kuid on jätnud selgitamata, mis oli soovitud tehing ning millised tõendid annavad aluse väita, et hoolimata lepingutest, neid kohustusi ei soovitud tegelikult täita. Näilikkuse hindamise seisukohalt ei ole oluline, kuidas laenu saanud isik seda kasutab või kuidas ja millal sõlmiti lepingud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et dokumendi allkirjastamine sellele märgitust erineval kuupäeval ei tähenda seda, et dokument oleks võltsitud (vt RKTKo nr 2-15-11465, p 12). Intresside arvestamine viitab sellele, et poolte tahe oli sõlmida laenuleping ja kõik väljamaksed on tehtud selle õigussuhte raames. TERE on soetanud Viljandis asuva katlamaja, tasudes nõudega, mis on tekkinud muuhulgas ka süüdistuses käsitletud väljamaksetest OÜ-le F. Selle nõude alusel oli võimalik läbi viia lõpuks tasaarvestus ja tasuda Viljandi katlamaja eest. VÕS § 186 p 2 kohaselt on tasaarvestus üks võlasuhte lõppemise alustest. Laenuandja TERE on saanud enda antud laenu eest vara (tasudes nõudega) ja pole alust kahelda, et see tehing oleks olnud laenuandjale kahjulik, ebasoodne või näilik. Majanduslikult oleks tulem samaväärne, kui laen oleks koos intressidega tagasi makstud ja saadud raha eest ostetud sama Viljandi katlamaja. 6.3. TERE tasemel ettevõtlusega seotud kulutuste tegemise maksustamine on vastuolus TuMS-i sätetega ja toob kaasa topeltmaksustamise, sest osa väljamaksest on maksustatud tulumaksuga, millega on samas tasutud ettevõtluseks vajaliku vara eest. TuMS-i § 1 kohaselt on maksu objektiks eelkõige kasumi jaotamine, kas otseselt (TuMS § 50 lg 1 järgi dividendid jmt) või kaudselt (TuMS § 12

(48)48 lg 1 jj erisoodustused jmt). Kohus on tuginenud süüdistuse käsitlusele, et TERE tegi ettevõtlusega mitteseotud kulu, kui kandis raha üle F OÜ-le ning puudu on väljamaksete tegemist õigustav alusdokument. Laenulepingu puhul on väljamakse aluseks on õigussuhe, mis tugineb laenulepingule ja on vormivaba. Tegemist oli laenusuhtega, mis oli sõlmitud F OÜ-ga ja milles oli kokku lepitud osaliselt lepingu täitmine kolmanda isiku kasuks. TERE raamatupidaja SS kinnitas, et algdokument oli. Formaalselt oli raamatupidamisdokument olemas ja laenu andmist kinnitab selle laenu hilisem tasaarvestus tehingus, millega TERE soetas käitise (katlamaja). Viljandi katlamaja soetamine oli vajalik TERE ettevõtluseks, s.o soojusenergia saamiseks. TuMS § 32 lg-st 2 tulenevalt on kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Poolte vahel kokku lepitud katlamaja hind oli õige ja vastas turutingimustele, seega tehing polnud näilik. Seega tasaarvestati nii laenunõue kui ka sellelt arvestatud intress ja maakohtu järeldused on vastuolus faktiliste asjaoludega. 6.
  1. Maakohus on teinud valed järeldused ka nõude provisjoneerimisest. Kui ka nõustuda mingil määral kohtu arutlusega, siis tuleb arvestada, et kogu nõuet F OÜ vastu käsitleti TERE raamatupidamises ja aruandluses ühtemoodi ja terviklikuna. Sõltumata sellest, kas TERE oli väljamakse teinud OÜ-le F või siis kandnud laenu F OÜ-le, siis nõue TERE vahetunud juhtkonna poolt tervikuna provisjoneeriti, mitte ei kantud kulusse. Mingeid küsimusi ega kahtlusi ei tekkinud siis, kui vastav ümberhindlus ehk provisjon tühistati ja nõuet uuesti raamatupidamises kajastati. Seda ei muutnud isegi TERE osas kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel ja deklaratsioonides paranduste tegemine. TERE uus juhtkond ei pidanud vajalikuks teha laenusuhtel vahet, et investeerimisleping ja näilik laenuleping on selgelt piiritletavad. Eeltoodu viitab, et tegemist oli ühe nõudega, mida käsitleti nii raamatupidamises kui ka hiljem sellega vara eest tasumisel ühe tervikliku nõudena. Maakohtu hinnangu kohaselt on aga osa nõudest ettevõtlusega seotud ja teatud osa mitte, sõltuvalt sellest, kuidas ja mil viisil raha on üle kantud. See asjaolu, kuidas saadud raha on kasutatud, ei ole enam oluline. 6.
  2. Nõustuda ei saa kohtu käsitlusega, et maksukohustus tekkis TERE tasemel. Väljamaksete saajad on olnud äriühingud F OÜ, K OÜ ja KK ja vastavalt TuMS § 2 lg 3 on sellisel juhul maksumaksjaks residendist juriidiline isik, mis teeb väljamakseid või jaotab kasumit Maksukohustuse määramine TERE tasemel tekitab topeltmaksustamise, sest üks ja sama rahasumma on maksustatud nii TERE tasemel tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, kui ka väljamakse saaja tasemel dividendi jaotamisel TuMS § 50 lg 1 kohaselt või muudel seaduses nimetatud alustel. 6.
  3. Kohtu käsitlus ettevõtlussfääri osas on vastuoluline. Maksustamisele kuuluvaid väljamakseid on teinud F OÜ või F OÜ. Ka M OÜ puhul ei saa rääkida mingite O. Kruuda kulutuste tasumisest, sest äriühing ostis F OÜ-lt katlamaja ja sõlmis TERE-ga nõude loovutamise lepingu, milles on kohustus tasuda nõude eest TERE-le. Asjaolu, et M OÜ tasus omandatud nõudega katlamaja eest, ei anna põhjust käsitleda seda O. Kruuda isiklike kulutuste maksmisena. Riigikohtu praktikas on jõutud arusaamale, et kui raha on tagastatud, siis tulumaksukohustust ei teki (nt RKKKo 3-1-1-83-10, p 23) TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Väljamakse tegemiseks on olemas raamatupidamisdokument ja samuti on väljamakse asemel tagasi jõudnud vara, kuid maakohus TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel selle faktiga ei arvestanud. 6.
  4. Kohus leidis, et kulud, mida on tegi TERE-lt väljamakse saaja F OÜ on seotud O. Kruudaga, aga pole põhistanud, miks need väljamaksed on seotud O. Kruudaga. Kohus ei kontrollinud, kas konkreetseid tehingud on seotud või mitteseotud ettevõtlusega, et veenduda

§ 3891objektiivne koosseisutunnuses vajaliku suure kahju tekkimises.

Selle alusel, et F OÜ kandis O. Kruudale laenuna rahalisi vahendeid, millest ta tasus isiklikke kulusid, ei saa lugeda automaatselt kõiki väljamakseid 13

(48)ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. O. Kruuda kandis 131 010 eurot F OÜ-le tagasi, kuid kohus ei pidanud seda oluliseks. Raha tagastamine F OÜ-le viitab sellele, et O. Kruuda täitis mingeid kohustusi F OÜ ees ning järelikult oli tegemist õigussuhtega. 6.
  1. Maakohus leidis, et F OÜ-l puudus majandustegevus, aga
  2. aasta jaanuaris sõlmiti laenulepingu lisa, millega suurendati laenu limiiti ja mille alusel sai raha ka F OÜ (31.12.
  3. a sõlmitud laenulepingu nr 40/31.12-1 Lisa 2). Loogiline pole maakohtu järeldus, et selline konstruktsioon viitab, et see oli selleks, et peita fakti, et Tere AS tegi väljamakseid majandustegevuseta varatusse äriühingusse. F OÜ lülitamine tehingusse oli mõistlik, kuna F OÜ omas TERE-le vajalikku vara erinevalt F OÜ-st ja see maandas TERE poolt vaadatuna riske. Kohus ei arvestanud kaitseväiteid, et TERE-l oli mõistlik luua laenusuhe OÜ-ga F, sest laenu andmisel on raamatupidamislikult positiivne efekt, sest laen kajastub nõudena bilansi aktivas ning suurendab äriühingu varasid ja laenult arvestati intressi, st TERE teenis sellest tulu. OÜ F oli usaldusväärne partner, millel oli vara (katlamaja) ning millele laenamine oli Tere AS-l usaldusväärsem kui laenamine F OÜ-le. 6.
  4. Kohus on tuginenud lubamatule tõendile, leides, et asitõendi vaatlusprotokoll (süüdistusakti tõend nr 96) on lubatav, kuigi nentis, et vaatlusprotokollis on kirjaviga. Kohus jättis rahuldamata prokuröri taotluse KrMS § 297 lg 1 alusel kuulata tunnistajana üle vaatlust toimetanud isik. Kohus esitas enda nägemuse toimunust, kuid ei märkinud, mis oli kohtu hinnangul õige kuupäev. Kohtu arutluskäik, miks on tegemist usaldusväärse ja lubatud tõendiga, pole põhistatud ja jälgitav. RINGKONNAKOHTU LAHEND
  5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.06.
  6. a otsusega Harju Maakohtu 30.09.
  7. a kohtuotsuse O. Kruuda suhtes tema õigeksmõistmise osas kuriteo episoodis

§ 3891lg 1 järgi, mis puudutab maksustamisperioodil märts 2015.

a ja mai 2015. a maksuhaldurile TERE KMD-des tahtlikult valeandmete esitamist. Ringkonnakohus tegi selles episoodis uue otsuse ja mõistis O. Kruuda

§ 3891lg 1 järgi süüdi.

7.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul OÜ P ja D vahel tehtud tehing vastas poolte tahtele ega olnud näilik. Samas tuleb süüdistuses kirjeldatud ja kohtu tuvastatud asjaoludel käsitada näilikuna MKS § 83 lg 4 mõttes tehinguid, millega O. Kruuda kontrolli all olnud D müüs jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti TERE-le kokku 930 000 euro eest (sh käibemaks 155 000 eurot). Osutatud tehingute kohta väljastatud arvete alusel TERE-lt D-le laekunud 930 000 eurost tagastas D peaaegu kohe TERE AS-le 684 000 eurot. Seega oli seadmete müük TERE-le lepingutes märgitud hindadega näilik tehing. Sellega varjati tegelikku tehingut, mille kohaselt müüs D kõnesolevad seadmed TEREle hinnaga 246 000 eurot. Kui hinnakokkuleppe tegelikkusele mittevastavuse tõttu näiliku ostumüügilepingu eesmärk on võõrandada müügiese teistsuguse hinnaga, on varjatud tehinguks müügilepingus nimetatud eseme müük tegelikult kokku lepitud hinna eest. D ja TERE tegelik tahe oli tehingute tegemisel suunatud seadmete müügile koguhinnaga 246 000 eurot. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et TERE poolt D-le seadmete eest üle kantud 930 000 eurot ületas D poolt OÜ P pankrotivara eest makstud 246 000 eurot, täpselt sama summa (684 000 euro) võrra, mille D raha laekumise päeval TERE-le kas otse või F OÜ kaudu tagastas. Seadmete müügihinda näidati kokkulepitust suuremana eesmärgiga deklareerida TERE käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Raamatupidaja esitas O. Kruuda korraldusel maksuhaldurile valeandmeid sisaldanud TERE KMD-d. Samas jättis raamatupidaja D
  2. a maikuu KMD esitamata, sest D tegelik juht O. Kruuda keelas tal seda teha. TERE-l puudus õigus D poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ega arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu summasid seadusega 14

(48)sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,93 eurot (31 651,08+93647,75). 7.2. Ringkonnakohus mõistis O. Kruuda õigeks kuriteo episoodis

§ 3891lg 1 järgi, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015.

a – juuni

  1. a maksuhaldurile TERE TSD-des tahtlikult valeandmete esitamist. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks maakohtu järeldust, et TERE väljamaksed osaühingutele F, K ja KK ei olnud nõuetekohase alusdokumendi puudumise tõttu seotud ettevõtlusega ja tuli maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga. Ringkonnakohtu arvates asus maakohus materiaalõiguslikult ebaõigele seisukohale, et nõuetekohast alusdokumendi puudumist tuleb jaatada selle dokumendi näilikkuse tõttu. Nõuetele vastava algdokumendi puudumine (TuMS § 51 lg 2 p 3) ja teise tehingu varjamiseks tehtud näilik tehing (MKS § 83 lg 4) on erinevad maksustamise alused. Asudes süüdistuses sisalduvat näilike laenulepingute või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega seotud etteheidet sisustama kohtuliku uurimise käigus tuvastatud faktoloogiaga, väljus maakohus süüdistuse piiridest. Maakohus asus tuvastama, milline oli poolte tegelik tahe nende tehingute tegemisel, aga süüdistuses ei ole faktilisi asjaolusid, mis sisustaksid näilike tehingute tegemist. Olukorras, kus KK OÜ ja K OÜ arved vastasid raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele ja olid algdokumendid TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses, ei saa süüdistuses toodud makseid käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna. 7.
  2. O. Kruuda õigeksmõistmist

§ 320lg 1 järgi pidas ringkonnakohus põhjendatuks.

Muus osas jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata, rahuldas kaitsjate apellatsioonid ja prokuratuuri apellatsiooni osaliselt ja mõistis Eesti Vabariigilt O. Kruuda kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks välja 8100 eurot. KASSATSIOONIMENETLUS

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.
  2. a otsusele esitasid kassatsiooni prokuratuur ja kaitsjad vandeadvokaadid K. Lind ning J. Tehver. Prokuratuuri kassatsioonile esitasid vastuse kaitsjad ja kaitsjate kassatsioonidele prokuratuur. Kaitsjad taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse O. Kruuda õigeksmõistmises valeandmete esitamises TERE KMD-des ja jättis muutmata maakohtu otsuse O. Kruudale karistuse mõistmise ja temalt menetluskulu hüvitise väljamõistmise kohta ja palusid mõista O. Kruuda kõigis talle esitatud süüdistustes õigeks. Prokuratuur taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega O. Kruuda mõisteti

§ 3891lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE TSD-des, samuti osas, millega O.

Kruuda mõisteti õigeks

§ 320lg 1 järgi.

Tühistatud osas palus kassaator saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. RIIGIKOHTU SEISUKOHT 9. Riigikohus tühistas 19.04.2022 otsusega ringkonnakohtu 22.06.2021 otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.09.2020 otsuse O. Kruuda osalises süüditunnistamises ja osalises õigeksmõistmises

§ 3891lg 1 järgi; jättis muutmata maakohtu otsuse O.

Kruuda õigeksmõistmises

§ 320lg 1 järgi; tunnistas O.

Kruuda

§ 3891lg 1 järgi süüdi valeandmete esitamises TERE AS-i KMD-des; mõistis O.

Kruuda

§ 3891lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE AS-i TSD-des; jättis muutmata O.

Kruudale

§ 3891lg 1 järgi mõistetud karistuse; jättis muutmata maakohtu otsustuse mõista O.

Kruudalt välja sundraha ja riigilt 62 000 eurot O. Kruuda menetluskulu katteks ning jätta O. Kruudal tekkinud menetluskulu ülejäänud osas tema enda kanda; mõistis riigilt O. Kruuda apellatsioonimenetluse kulu katteks välja 8100 eurot. 9.1. Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus, jättis muus osas ringkonnakohtu otsuse muutmata ja rahuldas kassatsioonid 15

(48)osaliselt. Riigikohus märkis lisaks (vt otsuse p-s 93), et teisi süüdistatavaid peale O. Kruuda ringkonnakohtu otsuse osaline tühistamine ei puuduta ja ülejäänud süüdistatavate suhtes tehtud õigeksmõistev maakohtu otsus on võimalik pöörata pärast kassatsioonimenetlust täitmisele. 9.2. Riigikohtu otsuses on kajastatud seisukohad väidetava valeandmete esitamise kohta TERE KMD-des ja TERE TSD-des, s.o

§ 3891lg 1 järgi etteheidetavas süüdistuses.

Samuti käsitles Riigikohus O. Kruuda õigeksmõistmist valevande andmises

§ 320lg 1 järgi.

Riigikohus võttis seisukoha apellatsioonimenetluse kuluga seonduvas ning süüdistuse mõningate puuduste osas. Riigikohus andis apellatsioonikohtule juhiseid, mis on KrMS §-st 364 tulenevalt sama asja uuesti läbivaatavale ringkonnakohtu koosseisule kohustuslikud. APELLATSIOONIMENETLUS

  1. Ringkonnakohus määras süüdistatava kaitsjate taotlusel asja teistkordselt arutamisele suulises menetluses 31.01.
  2. Süüdistatav O. Kruuda loobus vahetult enne ringkonnakohtu istungi algust valitud kaitsjast J. Tehverist. 04.04.2023 toimus ringkonna kohtu määratud istung. Prokurör loobus apellatsioonist osas, milles vaidlustati maakohtu õigeksmõistvat otsust

§ 320lg 1 järgi.

Ülejäänud osas jäi prokurör apellatsiooni juurde. O. Kruuda valitud kaitsjad S. Reinsaar, K. Kõrgesaar ja K. Namm ning määratud kaitsja M. Senkel toetasid O. Kruuda eelmiste kaitsjate J. Tehveri ja K. Linnu esitatud apellatsioone. Lisaks esitasid kaitsjad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses kuriteo aegumisega ning mõistliku menetlusaja möödumisega. Prokurör palus jätta O. Kruuda kaitsjate apellatsioonid ja taotlused menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kaitsjad palusid jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus käsitleb otsuses kõigepealt riigiprokuröri esitatud taotlust osaliseks apellatsioonist loobumiseks (I). Seejärel O. Kruuda kaitsjate taotlusi lõpetada kriminaalmenetlus kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu (II) ja lõpetada kriminaalmenetlus seoses mõistliku aja möödumisega (III); O. Kruudale süüks arvatud valeandmete esitamist TERE TSD-des (IV) ja valeandmete esitamist TERE KMD-des (V); O. Kruudale mõistetavat karistust (VI); apellatsioonimenetluse kuludega seonduvat (VII), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (VIII). (I) 11.
  2. Kriminaalmenetluse seadustiku § 331 lg 2 kohaselt määrab kriminaalasja arutamise piirid ringkonnakohtus apellatsioon. Ringkonnakohtul on pädevus lahendada kriminaalasja üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud. Prokurör esitas ringkonnakohtule 04.04.2023 kirjaliku taotluse, milles teatas, et loobub KrMS § 333 lg 1 kohaselt osaliselt apellatsioonist maakohtu otsusele, s.o osas, milles esimese astme kohus mõistis O. Kruuda õigeks

§ 320lg 1 järgi.

Prokurör avaldas, et ei taotle kõnealuses episoodis O. Kruuda teole hinnangu andmist ka

§ 344

ega

§ 345koosseisutunnuste esinemise osas.

Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud kirjaliku taotluse juurde, selgitades kohtu küsimustele vastates täpsustavalt, et prokuratuur loobub KrMS § 333 lg 1 alusel osaliselt apellatsioonist

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistust puudutavas osas. 11.2. Kr

MS § 333 lg 1 kohaselt on apellandil õigus apellatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne kohtuvaidluse lõppu. Viidatud paragrahvi lg-s 5 sätestatu kohaselt, kui apellatsioonist loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse apellatsioonimenetlus kohtumäärusega. Apellatsioonist loobumisest hoolimata on ringkonnakohus õigustatud jätkama kriminaalasja arutamist üksnes KrMS § 333 lg-s 6 sätestatud alustel, seega juhtudel, kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Praeguses asjas ringkonnakohus selliseid maakohtu poolt tehtud minetusi 16

(48)ei tuvastanud. Seega ei näe ringkonnakohus takistusi võtta vastu prokuratuuri loobumine apellatsioonist osas, milles vaidlustatakse Harju Maakohtu 30.09.2020 otsust osas, milles O. Kruuda mõisteti süüdistuses

§ 320lg 1 järgi õigeks.

Ringkonnakohus lõpetab osaliselt apellatsioonimenetluse seoses prokuröri apellatsioonist loobumisega ning selles osas jõustub KrMS § 333 lg 7 kohaselt esimese astme kohtu õigeksmõistev otsus. (II) 11.3. O. Kruuda kaitsjad K. Namm, S. Reinsaar ja K. Kõrgesaar esitasid 28.03.2023 ringkonnakohtule kirjaliku taotluse lõpetada O. Kruuda suhtes

§ 3891lg 1 ja § 320 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1 alusel kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu. Süüdistatav edastas 04.04.2023 ringkonnakohtule 03.04.2023 digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles teatas, et nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. O. Kruudale

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistus puudutab tahtlikult valeandmete esitamist maksuhaldurile TERE KMD-des märtsis ja mais 2015 ning TMD-des jaanuarist 2015 kuni juunini 2016 ja nende teise astme süütegude aegumine katkes viimati

§ 81lg 5 p 2 kohaselt O.

Kruuda kohtu alla andmisega 19.03.3018.

§ 81

lg 6 kohaselt algas aegumine uuesti kohtu alla andmise kuupäevast ja seega aegusid kuriteod 20.03.2023. Kaitsjad märgivad, et

§ 81

lg 1 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui teise astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Aegumistähtaja möödumine kujutab endast absoluutset menetlustakistust ja on menetlust välistav asjaolu, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. 11.4. Kaitsjate arvates ei katkenud aegumine maakohtus täiendavate tõendite kogumisega 03.06.2019

§ 81lg 5 p 5 alusel, sest kaitsjad ja prokuratuur taotlesid Kr

MS § 297 alusel täiendavate tõendite voorus erinevate olemasolevate tõendite, kuid mitte uute tõendite kogumist. KrMS § 297 lg 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist täiendavate tõendite kogumise määrusega. Pelgalt täiendavate tõendite esitamine kaitsjate arvates aegumist ei katkesta.

§ 81

lg 5 p 5 alusel katkeb aegumine kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega, mida aga käesoleva asja arutamisel kaitsjate hinnangul ei ole tehtud. Veel leiavad kaitsjad, et

§ 81

kohaselt arvestatakse iga kuriteo aegumistähtaega eraldi ning katkemise ja peatumise alused ei kohaldu kogu kriminaalmenetlusele, vaid konkreetsele kuriteole. Seega on täiendavate tõendite kogumise määramine ja aegumise katkemine

§ 81lg 5 p 5 alusel seotud konkreetse kuriteoga. 30.10.2019 kohtuistungil Kr

MS § 297 tähenduses Luminor Bank AS-lt teabe välja nõudmine on seotud üksnes süüdistusega

§ 320lg 1 järgi ning lisaks ei teinud kohus täiendavate tõendite kogumise määrust, mis vastaks Kr

MS § 145 nõuetele. Kaitsjate arvates ei saa tunnistajate ülekuulamine aegumist takistada, sest tegemist ei ole tõendi kogumisega, vaid tõendi esitamisega. Samuti ei seonduvat tunnistajate ütlused tulumaksuga seotud kuriteoepisoodiga. 11.5. Prokurör palus jätta kaitsjate taotluse KrMS § 274 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks rahuldamata, sest O. Kruudale inkrimineeritud kuriteod ei ole aegunud kriminaalmenetluses kuriteo aegumist katkestavate menetlustoimingute tegemise tõttu. Prokuröri hinnangul katkestasid aegumise maakohtus (ajalises järjestuses) järgmised menetlustoimingud.

§ 81

lg 5 p 4 alusel katkes kuriteo aegumine kohtulikul arutamisel maakohtus 04.02.2019

§ 3891

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi süüdistatava HK ülekuulamisega ning 06.02.2019 istungil

§ 3891lg 1 ja § 22 lg 3 järgi süüdistatava AV ülekuulamisega.

Samuti katkes kuriteo aegumine

§ 81lg 5 p 5 tähenduses 03.06.2019 ja seejärel 30.10.2019 kohtulikul arutamisel Kr

MS § 297 alusel täiendavate tõendite kogumise määramisega. Viidatud kuupäevadel rahuldas maakohus protokolliliste määrustega kohtumenetluse poole taotlused täiendavate tõendite (sh kirjalike kui ka isikuliste) tõendite kogumiseks ning määras KrMS § 297 alusel poolte taotlusel täiendavate tõendite kogumise. Ühtlasi ei nõustunud prokurör kaitsjate käsitlusega, et

§ 81lg 5 p 5 tähenduses seondub aegumise katkemine konkreetse süüteoga.

Prokuröri arvates ei ole

§ 81lg 5 p-des 1-5 sätestatud 17

(48)kuriteo aegumist katkestavad menetlustoimingud isiku- ega kuriteopõhised, vaid hõlmavad kriminaalasja kui tervikut. 11.6. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb jätta O. Kruuda kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu rahuldamata.

§ 81lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo aegumistähtaeg viis aastat.

Alates 01.01.2015 kehtiva

§ 81

lg 1 redaktsiooni järgi arvestatakse aegumistähtaja kulgu kuriteo lõpuleviimisest. Arutatavas asjas O. Kruudale

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistus käsitleb maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamist TERE KMD-des märtsis ja mais 2015 ning TMDdes jaanuarist 2015 kuni juunini 2016. Õige on kaitsjate märgitu, et O. Kruuda kohtu alla andmisega 19.03.2023 katkes kuriteo aegumine

§ 81lg 5 p 2 alusel.

Kolleegium ei nõustu aga kaitsjatega selles, et arutatavas asjas on kuriteo aegumine katkenud vaid selle menetlustoimingu tegemisega ja seega möödus O. Kruudale süüks arvatud kuritegude aegumistähtaeg 20.03.

  1. 11.
  2. Prokuratuuri arvates katkes käsilolevas asjas süüteo aegumine kohtulikul arutamisel ka 04.02.2019 ja 06.02.2019 süüdistatavate HK ja AV ülekuulamisega. Neid süüdistati

§ 3891lg 1 ja § 22 lg 3 järgi O.

Kruudale

§ 3891lg 1 järgi kvalifitseeritud teole kaasaaitamises.

Kohtutoimikust nähtuvalt toimus maakohtus süüdistatava HK ristküsitlemine 04.02.2019 (kd II, tl-d 79-81) ning süüdistatava AV ristküsitlemine 06.02.2019 (kd II, tl-d 127-136). Kolleegium nõustub prokuröriga, et kõnealused menetlustoimingud ehk süüdistatavate ülekuulamised kohtuliku uurimise staadiumis on iseenesest käsitatavad

§ 81lg 5 p 4 tähenduses kuriteo aegumist katkestavate menetlustoimingutena.

Samas ei soostu kolleegium prokuröriga, et süüdistatavate HK ja AV ülekuulamistega kaasnes ka O. Kruudale süüks arvatud kuritegude aegumistähtaja katkemine. Kolleegium ei jaga ka prokuröri arvamust, et

§ 81

lg 5 p-des 1-5 sätestatud kuriteo aegumist katkestavad menetlustoimingud ei ole isiku- ega kuriteopõhised, vaid hõlmavad kriminaalasja kui tervikut. Kaitsjatega saab nõustuda selles, et katkemise alused kohalduvad konkreetsetele kuritegudele. Kolleegiumi hinnangul puudutavad

§ 81

lg-s 5 sätestatud menetlustoimingud, mille tegemine kriminaalmenetluses toob endaga kaasa kuriteo aegumise katkemise, konkreetset kahtlustatavat või süüdistatavat. Arutatavas asjas O. Kruuda süüdistatavana ütlusi anda soovinud pole. Süüdistatava keeldumine ütluste andmisest ei ole käsitatav tema ülekuulamisena ja seega ei saa seda arvestada kuritegude aegumise katkemise alusena

§ 81lg 5 p 4 tähenduses.

11.8. Kolleegium nõustub prokuröriga, et arutatavas asjas on süüteo aegumine katkenud maakohtus kohtulikul arutamisel

§ 81

lg 5 p 5 tähenduses kriminaalmenetluses täiendavate tõendite kogumise määramisega. Maakohtu 03.06.2019 istungiprotokollist nähtuvalt taotlesid nii prokurör kui ka O. Kruuda kaitsjad E. Muna, J. Tehver ja K. Lind KrMS § 297 alusel maakohtult mitmete täiendavate tõendite, sh nii kirjalike kui ka isikuliste tõendite kogumist. Menetluspooled esitasid maakohtule põhjendused, miks neid tõendeid polnud võimalik esitada varem süüdistus- ja kaitseaktis ning milline on täiendavate tõendite kogumise tähtsus muu hulgas O. Kruudale

§ 3891järgi esitatud süüdistuse seisukohalt (kd XIII, tl-d 35 pöördel – 39).

Kohus rahuldas valdavas osas menetlusosaliste taotlused ning otsustas protokolli kantava määrusega KrMS § 297 alusel täiendavate tõendite kogumise (kd XIII, tl-d 39 pöördel – 40 pöördel). 11.9. Kohtukolleegium ei nõustu O. Kruuda kaitsjate väitega, et

§ 81lg 5 p-s 5 sätestatud täiendavate tõendite kogumise määramist ei saa samastada Kr

MS §-s 297 sätestatud täiendavate tõendite kogumisega kohtulikul uurimisel. Samuti ei pea kolleegium nõustumisväärseks kaitsjate käsitlust, et arutatavas asjas pole tegemist täiendavate tõendite kogumise, vaid olemasolevate (varem esitamata jäänud) tõendite esitamisega ning et süüdistus- või kaitseaktis nimetamata täiendava tunnistaja ülekuulamise näol pole tegemist tõendi kogumisega. Kolleegium tõdeb, et kehtivas kohtupraktikas on

§ 81

lg-s 5 sätestatud süüteo aegumist katkestavate menetlustoimingute temaatikaga tegeletud üsna napilt. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb

§ 81lg 5 p-s 5 sätestatud kohtulikul arutamisel täiendavate tõendite kogumise määramise all 18

(48)mõista täiendavate tõendite kogumist kohtulikul uurimisel lähtuvalt KrMS §-st 297 (vt

-i kommentaar, 5. trükk, komm 6.2.6). Seejuures pole aegumise katkemise seisukohalt oluline, kas täiendavate tõendite kogumise määras kohus omal algatusel või poole taotlusel. KrMS § 297 lg-st 1 tulenevalt võib kohus pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Viidatud paragrahvi lg 2 teisest lausest tulenevalt lahendab kohus täiendavate tõendite kogumise määrusega. Täiendavate tõenditena on käsitatavad tõendid, mida ei ole loetletud süüdistus- ega kaitseaktis. Kolleegiumi hinnangul tuleb 03.06.2019 maakohtu poolt määratud täiendavate tõendite kogumist pidada praeguses asjas selliseks menetlustoiminguks

§ 81lg 5 p 5 tähenduses, mille tegemine tõi endaga kaasa O.

Kruudale etteheidetava kuriteo aegumise katkemise. 11.

  1. Kolleegium ei ole päri O. Kruuda kaitsjatega selles, et praeguses asjas on täiendavate tõendite kogumise määramine KrMS § 297 alusel vastuolus KrMS §-s 145 sätestatuga. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et KrMS § 276 lg-s 1 on sätestatud, millistel juhtudel peab kohus vormistama otsustuse KrMS § 145 sätteid järgides määrusega. Viidatud paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vormistatakse muud kohtumäärused menetlusdokumendina, mis lisatakse kriminaaltoimikusse, või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli. Määrus, millega lahendatakse kohtumenetluse poole taotlus täiendavate tõendite kogumiseks, on kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamisel kohtuistungi protokolli kantud menetlusotsustus, mille põhistust ei esitata. KrMS § 297 alusel kohtu tehtud otsustus määrata täiendavate tõendite kogumine peab tulenevalt KrMS § 145 lg 1 p-st 2 olema kantud kohtuistungi protokolli. 03.06.2019 maakohtu istungi protokollis talletatust nähtuvalt on arutatavas kriminaalasjas need nõuded täidetud. 11.
  2. Prokurör leiab, et lisaks katkes kuriteo aegumine 30.10.2019 O. Kruuda kaitsja taotlusel täiendavate tõendite kogumise määramisega. Nimelt esitas O. Kruuda kaitsja J. Tehver 29.10.2019 kohtule KrMS § 297 alusel taotluse määrata täiendavate tõendite kogumine. Kaitsja põhjendustest nähtuvalt olid taotletavad tõendid vajalikud

§ 320järgi esitatud süüdistuse ümberlükkamiseks.

30.10.2019. istungil vaagis maakohus O. Kruuda kaitsjate esitatud taotlust ning otsustas jätta valdava osa taotlusest rahuldamata, pidades taotlust põhjendatuks üksnes Nordea Bank AB Eesti filiaalilt dokumentide väljanõudmise osas (kd XIII tl-d 131 p -132; 134-137). Kolleegium nendib, et ka eelkirjeldatud kohtu toimingut saab käsitada

§ 81

lg 5 p-s 5 tähenduses tõendite kogumise määramisena ja kuriteo aegumist katkestava menetlustoiminguna. Siiski tuleb arvestada, et kõnealune kaitsja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks ning maakohtu poolt täiendavate tõendite kogumise määramine oli seotud üksnes O. Kruudale

§ 320

lg 1 järgi esitatud süüdistusega, mõjutades seega selle kuriteo aegumise katkemist. Kolleegiumi hinnangul ei katkestanud 30.10.2019 täiendavate tõendite kogumise määramine aga O. Kruudale

§ 3891lg 1 järgi etteheidetava kuriteo aegumist.

11.12. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium prokuröriga nõustuvalt, et arutatavas asjas katkes O. Kruudale etteheidetava kuriteo aegumine

§ 81

lg 5 p 5 alusel kohtulikul arutamisel 03.06.2019 täiendavate tõendite kogumise määramisega.

§ 81

lg 6 esimese lause kohaselt algab aegumise katkemise korral aegumine uuesti selle menetlustoimingu tegemisest, mis aegumise katkestas. Kuivõrd 03.06.2019 määras maakohus

§ 3891kuriteo tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks O.

Kruuda kaitsjate K. Linnu, J. Tehveri ja E. Muna ning prokuröri taotletud täiendavate tõendite kogumise, siis pole käesolevaks ajaks viimasest aegumise katkestanud menetlustoimingust viit aastat möödunud ja seega pole O. Kruuda kuritegu aegunud. 11.13.

§ 81

lg 6 teine lause näeb ette, et isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud

§ 81lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

Arvestades arutatavas asjas

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo aegumistähtaja alguskuupäevi, ei ole praeguseks saabunud ka

§ 81lg 6 teises lauses märgitud absoluutsed aegumistähtajad.

Seega jääb O. Kruuda kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 ja § 199 lg 1 p 2 järgi rahuldamata. 19

(48)(III) 11.
  1. O. Kruuda kaitsjad K. Namm, S. Reinsaar ja K. Kõrgesaar esitasid 04.04.2023 ringkonnakohtu istungil alternatiivina 28.03.2023 esitatud taotlusele lõpetada kriminaalasja menetlus aegumisega, taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel. Süüdistatav O. Kruuda edastas kriminaalmenetluse lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Kaitsjate arvates on arutatavas asjas möödunud mõistlik aeg menetluseks ja seda ei ole võimalik kompenseerida teiste meetmetega. Menetluse jätkamine süvendaks veelgi õiguste rikkumist, põhjustaks osalejatele põhjendamatuid kulusid, sh aja- ja inimressursi raiskamist ja riivaks O. Kruuda õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Kaitsjate arvates ei ole võimalik mõistliku menetlusaja möödumist hüvitada muul viisil, nt mõistetavat karistust kergendades. 11.
  2. Kaitsjate hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja kulgemist arvestada O. Kruuda kahtlustatavana kinnipidamisest 16.08.
  3. Süüdistatavale heidetakse ette

§ 3891

lg 1 järgi teo toimepanemist jaanuarist 2015 kuni juunini 2016 ja

§ 320lg 1 järgi veebruaris 2016.

O. Kruudale määrati tõkendina 17.08.2016 elukohast lahkumise keeld, toimusid läbiotsimised temaga seotud asukohtades, ta osales kohtuistungitel ja ootas kohtulahendeid ning kahtlusi kajastati avalikus meedias. O. Kruuda suhtes toimus intensiivne menetlus Üle kuue aasta ja kaheksa kuu kestnud kriminaalmenetlus on olnud süüdistatavale äärmiselt koormav nii emotsionaalselt, rahaliselt kui ka ajaliselt. Kaitsjad rõhutavad, et EIK praktikas on mõistliku menetlusaja rikkumist reeglina sedastatud asjade puhul, mille menetlus on kestnud üle 5 aasta ja kõige suurem pika menetlusajaga kaasnev kahju on isiku ebakindlus oma tuleviku suhtes. Kaitsjate arvates ei esine antud juhul erilist avalikku menetlushuvi O. Kruudale etteheidetava teise astme kuriteo menetlemiseks. Ka väidetava maksukahju on riik tänaseks kätte saanud. O. Kruuda ei ole menetlusest kõrvale hoidunud, on olnud kriminaalmenetluse ajal pidevalt kättesaadav ja pole mõjutanud mõistliku menetlusaja kulgemist. Kriminaalasjas kõikide kohtuastmete läbimist oleks oodata alles ca 8-9 aastat arvestades O. Kruudale süüks arvatud tegude toimepanemise aega. O. Kruuda on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Seega on täidetud kõik kriteeriumid, et lugeda menetlusaeg ebamõistlikuks ning lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 alusel. 11.

  1. Riigiprokurör leidis kohtuistungil, et arutatavas asjas ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödunud. Maksukuritegu, mille puhul varjatakse riigi eest suures ulatuses maksukohustust ei saa pidada väheoluliseks kuriteoks, mille menetlemise vastu puudub eriline ja oluline avalik huvi. Tegu on mahuka kriminaalasjaga, mille muudavad tõenduslikult keeruliseks äriühingute tsiviilõiguslikud suhted ja näiliste lepingute paljusus. Arutatavas mahukas kuriteos ei saa prokuröri hinnangul EIK art 6 lg 1 kontekstis pidada mõistliku menetlusaja piiri ületatuks. Erinevalt kaitsjatest leiab prokurör, et O. Kruuda on apellatsioonimenetluses mõjutanud mõistliku menetlusaja kulgemist, kasutades menetlustaktikana viivitamist, lõpetades obstruktsionistlikult õigusteenuse lepingud eelmiste kaitsjatega. Süüdistatava tegevus tingis asja arutamise edasilükkamise vajadusega arvestada, et uutel O. Kruuda valitud kaitsjatel oleks ajaliselt võimalik asja materjalidega tutvuda. Prokurör ei nõustu kaitsjate menetlusperspektiiviga, et lõplik lahend kriminaalasjas tehakse alles üheksa aasta möödumisel. Ka juhul, kui ringkonnakohtu otsus vaidlustatakse, on võimalik arutatavas asjas jõuda lõpplahendini seitsme ja poole aasta jooksul. Prokurör rõhutas, et kriminaalmenetluse lõpetamine on viimane abinõu, millele eelnevalt peab kohus kaaluma teisi võimalusi. Seega juhul, kui kohus peaks nõustuma, et mõistlik menetlusaeg on möödunud või möödumas, tuleks kaaluda süüdistatava karistuse kergendamist. 11.
  2. Kolleegium märgib, et vastavalt Riigikohtu praktikale, kui kaitsjad taotlevad kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras sõltumata sellest, kas kaitsjad taotlevad lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu 20

(48)lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust ja niisugusel juhul on menetluse jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud. Alles seejärel, kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg pole möödunud, või tuvastab, et see on küll möödunud, aga seda on võimalik heastada muul viisil kui menetluse lõpetamisega, saab ta jätkata süüküsimuse lahendamist (vt nt RKKKm 1-17-10050, p 11). Seega kaalub kolleegium, kas arutatavas asjas on mõistlik menetlusaeg möödunud ning kas kaitsjate taotletud kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja ületamise riive hüvitamiseks kohane heastamise meede. 11.
  1. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt RKKKo 3-1-1-79-16, p 27). 11.
  2. Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 30.09.
  3. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega, et esimene toiming, mis O. Kruuda olukorda mõjutas oli tema kahtlustatavana kinnipidamine 16.08.2016 (kd IX, tl 119-121). Sellest kuupäevast tuleb järelikult arvestada süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja kulgu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokuratuur saatis arutatavas asjas süüdistusakti Harju Maakohtusse 10.01.
  4. Seega kestis kohtueelne menetlus kriminaalasja avalikest menetlustoimingutest, sh O. Kruuda kinnipidamisest arvates ca poolteist aastat. O. Kruuda anti koos teiste süüdistatavatega kohtu alla 19.03.
  5. Maakohtus toimusid eelmenetluse istungid
  6. aasta kevadest kuni
  7. aasta jaanuarini ning kohtulik uurimine
  8. aasta veebruarist kuni
  9. aasta juunini. Kolleegium nendib, et kohtueelne menetlus ja menetlus esimese astme kohtus olid võrdlemisi ajamahukad, kuid arvestades kriminaalasja materjalide hulka (esimese astme kohtu menetluse ajal oli kohtutoimikuid enam kui kakskümmend), süüdistatavate arvu, ristküsitletud tunnistajate arvu ning tõenduslikku keerukust, ei saa täheldada menetluses viivitusi. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 30.09.
  10. Maakohtu otsuse vaidlustasid nii prokurör kui ka O. Kruuda kaitsjad. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 22.06.
  11. Ringkonnakohtu otsuse kasseerisid nii prokurör kui ka O. Kruuda kaitsjad. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 19.04.2022 otsusega ringkonnakohtu otsuse ning saatis tühistatud osas kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 11.
  12. Tallinna Ringkonnakohus planeeris O. Kruuda kaitsjate J. Tehveri ja K. Linnu ning riigiprokurör A. Lehesmetsaga istungiks sobivat aega, arvestades J. Tehveri seotusega varem määratud kohtuistungitega (riigiprokurörile ja K. Linnule sobisid ringkonnakohtu poolt istungiks pakutavad ajad). 17.11.2022 lõpetas O. Kruuda kliendilepingu kaitsja K. Linnuga. Ringkonnakohtu istung määrati O. Kruuda kaitsja J. Tehveri hõivatust arvestades 31.01.
  13. O. Kruuda edastas ringkonnakohtule 31.01.2023 vahetult enne istungi algust kirjaliku avalduse, milles teatas, et lõpetab oma kaitsja vandeadvokaat J. Tehveri volitused kaitsmiseks ning soovib kasutada õigust valida endale uue kaitsja. Ringkonnakohus lükkas asja arutamise edasi, määrates uueks apellatsioonimenetluse istungi ajaks 04.04.2023 ning kohustas süüdistatavat valima uue kaitsja hiljemalt 14.03.
  14. Ühtlasi kohustas kolleegium Eesti Advokatuuri määrama süüdistatavale O. Kruudale riigi õigusabi osutava kaitsja. Kokkuvõtlikult põhjendas kolleegium eeltoodut vajadusega tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine ja mõistliku menetlusaja arvestamine, samuti võimalusega, et O. Kruuda võib lõpetada järgmisegi valitud kaitsja volitused määratud kohtuistugi ajaks. Ringkonnakohus arutas kohtuasja 04.04.
  15. Seega oli menetlus O. Kruuda suhtes kestnud ringkonnakohtu istungiks, mil kaitsjad esitasid kõne all oleva taotluse, kuus aastat ja kaheksa kuud ning ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks üle kuue aasta ja kümne kuu. Kolleegium nõustub prokuröriga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks ei ole arutatavas asjas menetluse mõistlik aeg möödunud. 11.
  16. Kolleegium soostub kaitsjatega, et prognoositavalt kaevatakse edasi ka käsilolev ringkonnakohtu otsus, mis tähendab mõistliku menetlusaja kontekstis, et menetluse kulg pikeneb, sest 21
(48)jõustunud kohtulahendini kulub täiendavalt aega. Sarnaselt prokuröriga ei jaga kolleegium aga kaitsjate prognoosi, et ringkonnakohtu otsuse vaidlustamisel võib menetlusaeg pikeneda kuni üheksa aastani. Siiski möönab kolleegium, et arvestades mõistliku menetlusaja arvestuse alguspunkti, võib menetlus kuni seadusjõustunud kohtulahendini väldata üle seitsme aasta. Riigikohtu praktikas on märgitud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas asjaolu, et jõustunud lõpplahendini jõudmine on viibinud ka sel põhjusel, et erinevad kohtuastmed on kriminaalasja korduvalt arutanud (vt nt RKKKo-d 3-1-1-53-13, p 12 ja 3-1-1-100-09, p 17). Praeguses asjas tuleb arvestada, et ringkonnakohus arutab asja teist korda ning silmas pidada, et arutatava kriminaalasja esemeks olevad kuriteod aeguvad

§ 81lg-st 6 ja lg 1 p-st 2 tulenevalt 2024.

aasta juuni alguses. Seega kolleegium leiab, et kuigi mõistlik menetlusaeg ei ole praeguseks ajaks veel möödunud, on see möödumas ning kriminaalasjas on sedastatav mõistliku menetlusaja riive, mis kaebemenetluse jätkumisel süveneb. 11.

  1. KrMS § 2742 lg 1 järgi lõpetatakse menetlus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral, kui seda ei ole võimalik muul viisil heastada. Kolleegiumi hinnangul ei ole olenemata mõistliku menetlusaja riivest ning selle edasisest võimalikust süvenemisest alust rahuldada kaitsjate taotlust O. Kruuda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Hinnates kriminaalmenetluse jätkumisega O. Kruuda jaoks kaalul olevat, arvestab kolleegium seda, et süüdistatavat peeti kahtlustatavana kinni kohtueelses menetluses kaks päeva (kd IX, tl 119-121), tõkendit elukohast mittelahkumiseks kohaldati üksnes kohtueelse menetluse ajal, kohtueelses menetluses toimetati läbiotsimisi O. Kruudaga seotud asukohtades, kuid ei rakendatud tagamismeetmeid tema vara suhtes. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et käesoleva kriminaalmenetlusega on kaasnenud O. Kruuda suhtes intensiivseid ja pikaajalisi põhiõiguste riiveid. Põhistamata ja ilma ühegi viiteta on ka kaitsjate väide, et mõistliku menetlusaja riivet süvendas O. Kruuda kriminaalmenetluse kajastamine meedias. Kolleegium ei ole kaitsjatega päri selleski, et O. Kruuda ei ole oma tegevusega mõistliku menetlusaja kulgu mõjutanud. Nõustuvalt prokuröriga leiab kolleegium, et apellatsioonimenetluses on süüdistatava taktika valitud kaitsjate vahetamisel, mõjutanud menetluse kulgu aeglustavalt. 11.
  2. Kohtupraktika kohaselt tuleb menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga (vt nt RKKKm 1-17-10050, p 26, nr 3-1-14-17, p-d 37 ja 38 koos viidetega). Avaliku menetlushuvi puhul on oluline kuritegude raskus ning avaliku menetlushuvi kaalumisel saab lähtuda ainult sellest kuriteost, milles süüdistatavaid süüdistatakse. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et käesolevas asjas puudub asja menetlemiseks avalik menetlushuvi.

§ 3891

järgi kvalifitseeritava süüteoga kaitstavaks õigushüveks on maksude korrapärane laekumine ja maksumenetluse tulemuste õiguspärasus, laiemalt maksundus tervikuna ja riigi fiskaalhuvid. Süüdistuse kohaselt jättis O. Kruuda TERE juhatuse liikmena maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise eesmärgil riigile deklareerimata ja tasumata üle 370 000 euro, s.o summa, mis ületab mitmekordselt suurele kahjule vastava summa. Eeltoodu viitab sellele, asjas esineb jätkuvalt avalik huvi O. Kruudale süüksarvatud kuritegude menetlemiseks. 11.24. Kolleegium rõhutab viimaks, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt peab menetluse lõpetamine pärast maakohtu menetlust, s.o pärast kriminaalmenetluse kõige töö- ja ajamahukama osa, olema erandlik. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, vaid edasise rikkumise ärahoidmisele (vt RKKKo-d 1-20-9006, p 19 ja 1-17-3371, p-d 59-60). Seega jätab ringkonnakohus kaitsjate taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 järgi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et praeguseks ajaks tekkinud 22

(48)süüdistatava õiguse riive kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul pole intensiivne ning seda heastava abinõuna on piisav kergendada süüdistatavale mõistetavat karistust. (IV) 11.
  1. Kolleegium märkis eelnevalt, et arutab KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt kriminaalasja esitatud apellatsioonide piires. Kuivõrd praegusel juhul on Riigikohus saatnud asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, on ringkonnakohtu pädevus täiendavalt piiratud sellega, millises osas Riigikohus eelmise otsuse tühistas ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks. KrMS § 364 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Järelikult tuleb asja uuel arutamisel arvestada Riigikohtu juhtnööridega. Seega arutab ringkonnakohus asja kriminaalasja prokuröri ja O. Kruuda kaitsjate esitatud apellatsioonide piires ja osas, milles Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2021 otsuse tühistas ja saatis uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. 11.
  2. Kolleegium selgitab täiendavalt, et kuigi Riigikohus on käesolevas asjas (vt 19.04.2022 otsus, osa III) andnud ringkonnakohtule juhtnöörid ka osas, mis puudutab O. Kruuda süüdistust kohtule valeandmete esitamises TERE saneerimisavaldusele lisatud võlanimekirjas, lõpetas ringkonnakohus selles osas prokuröri osalise apellatsioonist loobumisega apellatsioonimenetluse tulenevalt KrMS § 333 lg-st
  3. Seega jõustub maakohtu otsus O. Kruuda õigeksmõistmises

§ 320lg 1 järgi ning seda tegu enam ei käsitleta.

Järelikult tuleb apellatsioonimenetluses asja uuel arutamisel ringkonnakohtul võtta esitatud apellatsioonide alusel seisukoht maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas, millega O. Kruuda mõisteti

§ 3891

lg 1 järgi süüdi maksuhaldurile valeandmete esitamises TERE TSD-des ja õigeks maksuhaldurile valeandmete esitamises TERE KMD-des ning O. Kruudale mõistetud karistuse põhjendatuse osas. Kriminaalkolleegium tutvus maakohtu otsuse ja selle peale esitatud prokuröri ja O. Kruuda kaitsjate apellatsioonidega ning kriminaalasja materjalidega. Samuti võttis kolleegium arvesse vaidlustatud asjas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.04.2022 otsuse seisukohti ja 04.04.2024 ringkonnakohtu istungil apellantide poolt avaldatut ning jõudis alljärgnevale seisukohale. 11.27. Kolleegium käsitleb esmalt O. Kruuda kaitsjate apellatsioone, milles vaidlustatakse maakohtu otsust osas, millega mõisteti O. Kruuda

§ 3891lg 1 järgi süüdi maksuhaldurile valeandmete esitamises TERE TSD-des.

Esitatud apellatsioonides taotlevad kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja O. Kruuda õigeksmõistmist maksuhaldurile valeandmete esitamises TERE TSD-des. Ringkonnakohus on apellatsioonide läbivaatamisel õigustatud hindama tõendeid maakohtust erinevalt ja jõudma tõendikogumi põhjal isiku süüküsimuses teistsugusele seisukohale. Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti üksikasjalikult põhjendama. Ringkonnakohus peab seejuures näitama, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (nt RKKKo 1-19-10157/71, p 7). Seejuures võib ringkonnakohus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtus (RKKKo 3-1-1-49-16, p 22). Tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonide ja apellantide poolt istungil avaldatuga ning kriminaaltoimiku materjalidega, samuti Riigikohtu seisukohtadega kõnealuse episoodi kohta, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus O. Kruuda süüdimõistmises TERE TSD-des maksuhaldurile valeandmete esitamises on seaduslik alljärgneva põhjendusega. 11.28. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kaitsjad on esitanud apellatsioonides ja ringkonnakohtu istungil maakohtu otsuse vaidlustamisel samu väiteid ja argumente, millele tugineti esimese astme kohtus kohtulikes vaidlustes. Kaitsjate esitatud argumente ja väiteid on maakohtu 23

(48)otsuses valdavalt juba käsitletud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjenduste ja järeldustega O. Kruuda süüküsimuses maksuhaldurile valeandmete esitamises TERE TSD-des maksustamisperioodide jaanuar 2015 kuni juuni 2016 kohta, millega vähendati alusetult äriühingu tulumaksukohustust 257 528, 98 euro võrra. Asjaolu, et apellandid ei nõustu maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei tähenda, et esimese astme kohtus oleks vaidlustatud osas hinnatud tõendeid ebaõigesti. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on tõendeid põhjalikult analüüsitud ja hinnatud kogumis ning kohtu siseveendumuse kujunemine on O. Kruudale etteheidetava süüteo asjaolude tuvastamisel kajastatud jälgitavalt ja vastuoludeta. Maakohtu põhjendusi ja järeldust, miks tuleb O. Kruuda uuritud tõendikogumi alusel valeandmete esitamises

§ 3891lg 1 järgi süüdi mõista, saab kolleegiumi hinnangul pidada veenvaks.

Kolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldusega, ei pea eeltoodust tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks esimese astme otsuse põhiosas käsitletud asjaolusid ja põhistusi täies mahus korrata. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu apellantide peamistele väidetele, lisades omapoolsed põhjendused. 11.29. Kaitsjad leiavad kokkuvõtlikult, et maakohtu otsuses on jäänud O. Kruuda teopanus välja toomata ja süüdistuse puudulikkuse tõttu polevatki võimalik seda tuvastada ning süüdistuse piiridest väljuvalt O. Kruudale omistada, mis toob kaasa O. Kruuda

§ 3891lg 1 järgi õigeksmõistmise.

Tõendid ei viita sellele, et O. Kruuda ja SS esitasid TERE TSD-d üheskoos, vaid deklaratsioonid esitas maksuhaldurile raamatupidaja SS. Puuduvad tõendid, et O. Kruuda oleks andnud deklaratsioonide esitamiseks raamatupidajale mistahes korraldusi või juhiseid. Äriühingu juhatuse liiget ei saa lugeda automaatselt alati maksudeklaratsiooni esitajaks. Isegi kui O. Kruuda otsustas, milliseid väljamakseid ja kellele TERE poolt teostatakse, ei tähenda see, et ta otsustas ka selle üle, milliseid andmeid esitatakse maksuhaldurile TERE TSD-des. 11.30. Kolleegium, nagu maakohuski, ei nõustu kaitsjatega, et O. Kruudale

§ 3891lg 1 järgi esitatud süüdistus on sedavõrd puudulik, et ei võimalda tuvastada O.

Kruuda teopanust kaastäideviijana maksuhaldurile TERE TSD-des valeandmete esitamises (vt otsuse lk-d 86-89). Nõustumisväärne pole seegi kaitsjate väide, et maakohus jättis O. Kruuda teopanuse tuvastamata. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et maakohus on põhjalikult käsitlenud kaitsjate etteheiteid süüdistuse kvaliteedile. Sarnaselt maakohtuga soostub kolleegium osaliselt kaitsjate kriitikaga süüdistuse sõnastuse osas. Samas saab siiski pidada süüdistuses kajastatut kaitseõiguse realiseerimiseks piisavalt arusaadavaks. Süüdistuse tekstist on mõistetav, et O. Kruuda ja SS panid deklaratsioonides valeandmete esitamise toime kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult. Kohus tuvastas seejuures, et pearaamatupidaja teadis, et TERE-st väljamaksete tegemisel vajalikke alusdokumente ei olnud. Tõendamist leidis ka asjaolu, et ülekannete alusel TERE-st kantud raha kanti („ringitati“) läbi osaühingute F, KK ja K O. Kruudale ja temaga seotud isikutele. Nõustuvalt maakohtuga leiab kolleegium, et arvestades asjaolu, et SS O. Kruuda korraldusel eeltoodud äriühingutele tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid TERE TSD-del ei deklareerinud, järeldub, et SS esitas TERE TSD-des valeandmed kooskõlastatult ja ühiselt O. Kruudaga. 11.31. Kolleegium on päri maakohtuga, et süüdistuses kajastatust on mõistetav, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed TERE-st tegid raamatupidajad SS ja JR ilma alusdokumentideta mitte omal algatusel, vaid O. Kruuda korraldusel. Kuigi TERE TSD-d esitas SS, kinnitavad asjas kogutud tõendid, et TERE TSD-des kajastatud andmete ebaõigsusest olid teadlikud nii raamatupidaja kui ka TERE juhatuse liige O. Kruuda. Maakohus tuvastas, et TERE-st tehti F OÜ-sse, ja KK OÜ-sse ning K OÜ-sse ettevõtlusega mitteseotud maksed O. Kruuda korraldusel ja huvides nii tema kui temaga seotud isikute tarbimisvajaduste rahastamiseks. Seega ei kasutatud neisse osaühingutesse kantud raha TERE majandustegevuses. Kolleegium nõustub, et olukorras, kus ettevõtlusega mitteseotud maksed tehti O. Kruuda korraldusel ja tema huvides, on alus eeldada, et O. Kruuda oli teadlik, et sellistelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleb arvestada ja tasuda tulumaks. O. Kruuda teadlikkust kohustusest ettevõtlusega mitteseotud kulud deklareerida ja tulumaks tasuda, kinnitas ristküsitluses 24

(48)SS. Tunnistaja ütlustest ilmneb muu hulgas, et juhtudel, kui raamatupidaja teavitas O. Kruudat maksuriskidest deklaratsioonides, teatas O. Kruuda, et tema on ainuke juhataja, kes otsustab ja vastutab (TERE-s) kõikide eest (kd XI, tl-d 80, 81, 82 pöördel). Seega on maakohtus tuvastatuga kummutatud kaitsjate väited, et O. Kruuda ei teadnud ega otsustanud selle üle, milliseid andmeid esitatakse maksuhaldurile TERE TSD-des või et ta ei andnud raamatupidajale korraldusi. Erinevalt kaitsjatest leiab kolleegium, et O. Kruuda kui kaastäideviija teopanus on maakohtu otsuses nõuetekohaselt tuvastatud. 11.32. Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud otsuses, et materiaalõiguslikult ei pea paika O. Kruuda kaitsjate väide, et

§ 3891

lg 1 järgi saab maksuhaldurile valeandmete esitamise (kaas)täideviimise eest vastutada üksnes see isik, kes on ise (omakäeliselt) esitanud maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni (vt RKKKo 1-18-158, p-d 66-67). Riigikohtu praktikas on korduvalt märgitud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos (vt RKKKod 3-1-1-60-07, p 25 ja 3-1-1-43-10, p 15). Samuti on senises kohtupraktikas täideviimiskvaliteeti andvaks teopanuseks loetud süüteoplaani väljatöötamist ja selle elluviimise organiseerimist isiku poolt, kes ise maksudeklaratsioone ei esita ega anna selleks isegi vahetut juhist (RKKKo 3-1-1-20-15, p 53). Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb asjas tuvastatust, et O. Kruuda töötas TERE juhatuse liikmena välja plaani ning juhendas endaga tööalaselt seotud (ja alluvaid) äriühingute töötajaid, kuidas kasutada tulumaksuvabalt TERE raha nii O. Kruuda kui ka temaga seotud isikute tarbimiskulude tasumiseks. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et O. Kruuda korraldusel TERE-st F OÜ-le kantud rahalised vahendid, kanti edasi O. Kruudale ja/või temaga seotud äriühingutele. Samuti kanti sarnaselt TERE-st raha O. Kruuda ja temaga seotud isikute arvete tasumiseks KK OÜ ja K OÜ kaudu. Kohtus uurituga leidis tõendamist, et O. Kruuda korraldusel TERE-st F OÜ-le kantud raha ei olnud seotud ülekannetes märgitud laenulepingu teenindamisega ning KK OÜ-le ja K OÜ-le kantud raha polnud seotud teenusega, mida need osaühingud TERE-le osutasid. KK OÜ-st ja K OÜ-st kanti TERE-st laekunud raha omakorda edasi F OÜ-le ning sealt O. Kruudale või temaga seotud isikute arvete katteks. O. Kruudal lasus TERE juhatuse liikmena vastutus, et TSD-des esitatavad andmed oleksid õiged, kuid uuritud tõenditest nähtuvalt vormistati O. Kruuda korraldusel tulumaksukohustuse varjamiseks TERE väljamaksete aluseks näilikud lepingud ja arved, et võimaldada teha TERE varast maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. 11.33. Riigikohus juhtis arutatavas asjas tähelepanu, et maksukohustuslase juhatuse liige, kes annab maksudeklaratsioone koostavale ja esitavale raamatupidajale korralduse kajastada deklaratsioonis tegelikkusele mittevastavaid andmeid (arveid) on üldjuhul käsitatav maksuhaldurile valeandmete esitamise kaastäideviijana (kui raamatupidaja on andmete ebaõigsusest teadlik) või vahendliku täideviijana (kui raamatupidaja andmete ebaõigsusest ei tea) (vt RKKKo-d 3-1-1-48-14 ja 1-15-9501/62). Järelikult ei välista pelgalt see, et O. Kruuda ise TERE maksudeklaratsioone maksuhaldurile ei esitanud, tema vastutust

§ 3891lg-s 1 ette nähtud kuriteo kaastäideviimise eest.

Asjas on tuvastatud, et arutataval juhul andis O. Kruuda TERE juhatuse liikmena pearaamatupidajale korralduse kajastada TERE TSD-des maksustamisperioodide jaanuar 2015 kuni juuni 2016 kohta andmeid, mille ebaõigsusest olid teadlikud nii süüdistatav kui ka pearaamatupidaja SS. Seega ei välista praeguses asjas O. Kruuda vastutust

§ 3891

lg-s 1 ette nähtud kuriteo kaastäideviimise eest see, et ta ise vahetult TERE TSD-sid maksuhaldurile ei esitanud. Kokkuvõtlikult kinnitab ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt tuvastatu O. Kruuda teopanust TERE TSD-des valeandmete esitamisel kaastäideviijana ühiselt koos SSga. 11.34. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et esimese astme otsusest jääb selgusetuks, mille alusel maakohus järeldas, et SS teadis, et ülekannete tegemiseks vajalikke alusdokumente ei olnud ning raha „ringitati“ TERE-st läbi kolmandate ettevõtete O. Kruudale. Nõustuda ei saa kaitsjatega ka selles, et maakohus seostas meelevaldselt O. Kruuda ja temaga tööalaselt seotud inimeste omavahelises 25

(48)suhtluses kasutatud sõna „ringitamine“ TERE-st raha välja kandmisega. Uuritud tõendikogumi alusel tuvastatuga on vastuolus needki kaitsjate väited, et O. Kruuda ei otsustanud ega jaganud korraldusi, kuidas ja millal peab vormistama dokumente TERE-st ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemiseks osaühingutesse F, K ja KK. Erinevalt kaitsjatest leiab kolleegium, et asjas tuvastatust nähtub üheselt, et O. Kruuda korraldas TERE pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemise isiklike tarbimiskulude hüvitamiseks. See ilmneb muuhulgas O. Kruuda suhtlusest TERE raamatupidajate JR ja SSga ning samuti HK, AV ja KRga (vt nt JR tööarvutist leitud e-kirjad suhtluse kohta O. Kruuda ja HKga – kd VII, tl-d 14-77 ja HK telefonist leitud tekstsõnumid O. Kruuda, AV, KRga – kd VIII, tl-d 61-84 ning HK ja SS ütlused). Viidatud suhtlusest nähtuvad O. Kruuda korraldused TERE-st väljamaksete tegemiseks ning HK teavitused O. Kruudale F OÜ-s vajalike kulutuste tasumiseks rahaliste vahendite vajakajäämisest (vt otsuse lk-d 76-77). Samuti ilmnevad tõenditest O. Kruuda poolt juhiste andmised, kuidas TERE rahalisi vahendeid läbi osaühingute K ja KK keerutada ning suhtlusest JR ja SSga muu hulgas korraldused ringitada Kioskit ja Kööki, et oleks vähem pabereid (vt otsuse lk 82). 11.
  1. Samuti lükkavad kaitsjate väited, et O. Kruuda ei korraldanud TERE-st ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemist, ümber HK 04.02.2019 istungil ristküsitlusel antud ütlused (kd II, tl-d 79-81). Kolleegium rõhutab siinkohal, et istungiprotokollist nähtuvalt O. Kruuda kaitsjad HK ütluste usaldusväärsust ristküsitlusel kontrollida ei soovinud ja ei ole nende ütluste usaldusväärsust seadnud kahtluse alla ka apellatsioonis. HK sõnutsi osutas ta D OÜ kaudu süüdistuses kirjeldatud perioodil 2015-2016 raamatupidamisteenuseid O. Kruudaga seotud ettevõtetele F OÜ, K OÜ, KK OÜ, KR-Juhtimisteenus AS, AS R ja tal olid O. Kruuda korraldusel F OÜ SEB panga internetipangas ülekandeõigused. Osaühingute KK ja K küsimustes suhtles ta ainult O. Kruudaga. Samuti jälgis HK O. Kruuda isiklike arvete tasumist (sh kommunaalteenused, laenumaksed, krediitkaardi maksed), mille kohta saatis andmeid O. Kruuda või tema palgatud (nt majahaldusega tegelevad) inimesed. Kui O. Kruudale või mõnele temaga seotud ettevõtetest oli vaja rahalisi vahendeid, teavitas HK sellest O. Kruudat e-kirjaga või SMS-ga. O. Kruuda andis talle tavaliselt märku, et tegeleb asjaga või siis kanti TERE-st F OÜ-sse vajalik raha selgitusega vastavalt kokkuleppele või lepingule. Selle raha kandis HK vastavalt vajadusele O. Kruuda korraldusel edasi O. Kruudale või mingitele teistele isikutele selgitusega vastavalt kokkuleppele või lepingule. HK kinnitas ristküsitlusel, et mingeid lepinguid F OÜ raamatupidamises, mis selgitaks ülekannete alust O. Kruudale, tal ei olnud. Samal viisil kanti TERE-st raha vajadusel ka osaühingutele KK ja K ning sealt omakorda F OÜ-le selgitusega vastavalt lepingule. HK kinnitusel alusdokumente kannete tegemise momendil ei olnud ja tema teada puudus selgituses kande aluseks märgitud leping. Samuti kirjeldas HK, kuidas toimus O. Kruuda majapidamisega seotud arvete tasumine ja teostati makseid erinevatele O. Kruudaga seotud isikutele, sh AS-le R ja M SIA-le O. Kruuda poja ralli sõitmisega seotud kulude katteks ning D OÜ-le. 11.
  2. Kolleegium leiab, et HK ristküsitlusel antud ütlused, et ta andis O. Kruudale teada (sõnumite või e-kirjaga) ja viimane korraldas TERE-st ülekannet tegemise, kui F OÜ pangakontol arvete tasumiseks raha ei piisanud, riimuvad uuritud tõendite kogumiga, mille alusel maakohus tuvastas õigesti järgneva: HK teavitas O. Kruudat vajadusest tasuda O. Kruuda ja temaga seotud isikute arveid, seejärel tegid JR või SS O. Kruuda korraldusel TERE pangakontolt vajalikud ülekanded F OÜ-le ja osaühingutele K ja KK. Seega on uuritud tõendikogumiga vastuolus kaitsjate väited, et O. Kruuda pole andnud korraldusi TERE pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemiseks osaühingutele F, K ja KK. Samuti on vastuolus maakohtu tuvastatuga kaitsjate tõlgendus, et suhtluses töötajatega „raha ringitamise“ korraldusi andes pidas O. Kruuda silmas reaalsete teenuste eest tasumist. Kolleegium on päri maakohtuga, et tuvastatud asjaolude tervikpildist saab järeldada, et O. Kruuda juhised TERE ja teiste temaga seotud äriühingute töötajatele rahaliste vahendite „ringitamiseks“ või „keerutamiseks“ on seostatavad süüdistuses etteheidetud TERE raha kandmisega O. Kruudaga seotud isikutele. 26
(48)11.37. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et vale on maakohtu järeldus, et TERE-st F OÜ-sse kantud väljamaksete aluseks olev(
  1. ad)leping(
  2. ud)on vormistatud tagantjärele ja tegu on näilike lepingutega, mis ei kajasta tegelikke õigussuhteid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult analüüsinud ja kõrvutanud muude uuritud tõenditega TERE-st F OÜ-le 996 614 euro ulatuses tehtud väljamaksete alusena näidatud lepinguid. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb TERE, F OÜ ja F OÜ vahel sõlmitud lepinguid pidada näilikeks, mis ei kajasta tegelikke õigussuhteid (otsuse lk-d 66-73). Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium neid käsilolevas otsuses vajalikuks korrata ja lisab täiendavalt järgmist. Eelnevalt viidatud HK ütlustest kogumis muude uuritud tõenditega ilmnes, et 2015-2016 F OÜ-s majandustegevust ei toimunud, arveid ei väljastanud. F OÜ ei olnud aastast 2013 esitanud majandusaasta aruandeid, osaühingu kontol vabad rahalised vahendid ülekanneteks puudusid. F OÜ juhatuse liige KK polnud kursis kolmepoolse lepinguga F OÜ, TERE ja F OÜ vahel ega selle alusel tehtud ülekannetega. Osaühingusse tehti O. Kruuda soovil vajalikke makseid valdavalt otse TERE-st või siis K OÜ ja KK OÜ kaudu. HK ütlustest ilmnes, et ülekannete tegemise ajal F OÜ raamatupidamises lepinguid, mis raha kandeid selgitaks, ei olnud. Maakohtus uuritu kohaselt on HK teinud F OÜ pangakontolt ülekanded O. Kruuda, M SIA, AS-i R ja D OÜ pangakontodele. Ajavahemikul 01.01.2015 kuni 02.06.2016 kanti TERE-st F OÜ pangakontole kokku 996 614 eurot selgitustega „vastavalt kokkuleppele“, „vastavalt lepingule“, „laenulepingu alusel“, „laen“, „arvete katteks“. F OÜ kandis TERE-st laekunud raha kohe edasi O. Kruuda pangakontole 532 034 eurot, AS-le R 221 325 eurot, M SIA-le 196 002 eurot, D OÜ-le 102 845 eurot ja HKle 46 560 eurot (vt otsus lk-d 74-76 ja kd III, tl 58-93). Eeltoodust järeldub, et jaanuarist 2015 kuni juunini 2016 TEREst F OÜ-le tehtud väljamakseid ei kasutatud TERE ettevõtluses, vaid O. Kruuda isiklikes huvides. 11.38. Kaitsjate hinnangul pole tähtis, et F OÜ-l puudus aktiivne majandustegevus, sest laenu ja intressi maksmiseks oli kohustatud mitte F OÜ, vaid F OÜ. TERE pearaamatu väljatrükist nähtuvalt näidati eelkirjeldatud ülekannete selgituseks 31.12.2014 kuupäevaga laenulepingut nr 40/31.12.-1., milles TERE ja F OÜ fikseerisid muu hulgas asjaolu, et 29.05.2014 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnes F OÜ TERE-le laenu põhiosa 863 550 eurot ja intressi 34 742,76 eurot ning 31.12.2014 lepinguga lugesid pooled 29.05.2014 lepingu lõppenuks, kinnitades, et eelmise laenulepingu alusel F OÜ-le tehtud väljamaksed toimusid kooskõlas lepinguosaliste tahtega. Kaitsjad leiavad, et 29.05.2014 sõlmitud leping ja selle lisad kajastasid seega pooltevahelisi tegelikke õigussuhteid, mis otsustati 31.12.2014 uue lepinguga lõpetada, mida maakohus ei arvestanud. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et maakohus ei käsitlenud otsuses eeltoodud lepingutega seonduvat (sh varasema lepingu asendamist uuega). Vastupidiselt kaitsjate väidetule, on maakohus kõnealuste TERE, F OÜ ja F OÜ laenulepingute ja nende lisadega seonduvat ning poolte õigussuhteid üksikasjalikult analüüsinud. Maakohtuga saab nõustuda, et majanduslikult puudus mõistlik põhjendus sõlmida 29.05.2014 TERE, F OÜ ja F OÜ vahel kolmepoolne leping, mille alusel TERE kandis raha majandustegevuseta ja varatule F OÜ-le ja osaühingule kantud raha loeti F OÜ võlgnevuseks. 11.39. Kolleegiumi ei veena apellantide argument, et TERE-l puudus keeld sõlmida laenuleping mitte otse F OÜ-ga vaid kolmanda isiku kasuks ning sel põhjusel ei saavat pidada tehingut näilikuks. Kolleegium märgib, et erinevalt kaitsjatest lähtus maakohus lepingute näilikuks hindamisel põhjendatult tuvastatud asjaolude tervikpildist ning tegi selle pinnalt õige järelduse lepingute näilikkuse kohta. Seejuures tuvastas kohus uuritud tõendite alusel (sh e-kirjad, SS mäluseadmelt leitud lepingute projektid), et 29.05.2014 leping ja selle lisad vormistati ning lepingutingimusi kohendati tagantjärele sobivaks, et varjata väljamaksete tegelikku eesmärki kanda TERE-st raha F OÜ kaudu maksuvabalt O. Kruudale ja temaga seotud isikutele. Eeltoodut järeldust kinnitavad needki tuvastatud asjaolud, et TERE-s oli lepingute tagantjärele vormistamine tavapärane ning ülekannete tegemise momendil algdokumendid puudusid (vt otsuse lk 73) ning HK ütlustest nähtuv, et kannete ajal puudus väljamaksete aluseks olev leping ja väljamakseid tehti lähtudes O. Kruuda vajadustest ja tema korraldusel. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et kaitsjate viidatud lepingud ja nende lisad 27
(48)olid vajalikud selleks, et õigustada TERE ülekandeid F OÜ-le, et varjata TERE väljamakseid majandustegevuseta ja varatusse äriühingusse. Maakohus kummutas otsuses ka kaitsjate väited sellise lepingu majanduslikust põhjendatusest intressitulude teenimise eesmärgil, kuna lepingus märgitud intresse TERE-le ei tasutud. 11.
  1. Kaitsjate hinnangul kinnitab TERE-st F OÜ-le tehtud väljamaksete aluseks olevate lepingute vastavust tegelikele õigussuhetele asjaolu, et 31.12.2014 lepinguga varasemate investeerimis- ja laenulepingute ja nende lisade kehtivus lõpetati ja sõlmiti uued laenulepingud TERE ja F OÜ (nr 40/31.12.-1.) ning F OÜ ja F OÜ vahel, millega pooled leppisid kokku uued tingimused. Kolleegium soostub maakohtuga, et uuritud tõendikogumist saab teha järelduse, et ka 31.12.2014 lepingud vormistati tagantjärele ning lepingute liitmisega sooviti näidata TERE-st rahade kandmist F OÜ-sse paremas valguses (vt otsuse lk-d 72-73). Uuritud tõenditest ilmneb muster, et kui TERE raamatupidamises oli vaja varem tehtud ülekannete tarvis puuduolevaid algdokumente, vormistati leping(uid) tagantjärele (vt otsuse lk 73). Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et TERE-st F OÜle tehtud raha ülekannete alusena näidatud laenuleping nr 40/31.12.-
  2. on näilik ja vormistati selleks, et õigustada TERE-st ülekannete tegemist majandustegevuseta F OÜ-le. Kolleegium ei ole päri kaitsjatega, et lepingu kehtivust kinnitab asjaolu, et kõik süüdistuses kirjeldatud perioodil F OÜ-le teostatud väljamaksed kirjendati raamatupidamises viitega eelnimetatud laenulepingule. Nõustuvalt maakohtuga leiab kolleegium, et kuigi TERE pearaamatu väljatrükist nähtuvalt oli kõnealune leping märgitud TERE-st F OÜ-sse tehtud ülekannete selgituseks, saab siiski TERE väljamaksete aluseks olevaid tehinguid pidada näilikuks, sest F OÜ-sse kanti raha O. Kruuda korraldusel üksnes siis, kui seda oli vaja süüdistataval või temaga seotud isikutel. 11.
  3. Hinnangut eeltoodud lepingu näilikkusele ei kummuta seegi kaitsjate väide, et kõnealune leping ja selle lisad leiti läbiotsimisel nii TERE raamatupidamisdokumentide hulgast kui ka F OÜ seadusliku esindaja valdusest. Samuti pole selles kontekstis tähtsust kaitsjate väidetel, et TERE majandusaasta aruanded on koostatud professionaalsete raamatupidajate poolt ja kontrollitud audiitori poolt, kes ei teinud tehingute kohta märkusi. Neidki kaitsjate väiteid (muu hulgas ka TERE uue juhtkonna nägemust TERE ja F OÜ laenulepingutest) on maakohtu otsuses juba käsitletud. Maakohus põhjendas, miks need ei muuda kohtu hinnangut tehingute näilikkusele. Kolleegium nendib, et süüdistuses kirjeldatud TERE raamatupidamises väljamaksete alusena kajastatud näilike lepingute ja arvete eesmärk oligi jätta mulje, et need on seotud TERE ettevõtlusega. Seega vormistati need (tagantjärgi) RPS § 7 lg-s 1 sätestatud formaalsetele nõuetele vastavalt ning sellisena võisid need esmapilgul paista ka võimalikele kontrollijatele. Kokkuvõtvalt peab kolleegium põhjendatuks maakohtu hinnangut, et laenuleping, mida näidati raamatupidamises TERE väljamaksete tegemise alusena, oli TsÜS § 89 lg 1 mõttes näilik. Leping vormistati selleks, et TERE saaks teha tulumaksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid O. Kruudale ja temaga seotud isikutele ja selle alusel TERE-st tehtud väljamaksed ei kajastanud tegelikke õigussuhteid. 11.
  4. Kaitsjad leiavad, et maakohus tegi vale järelduse, et TERE-st tehtud väljamaksetel K OÜ-le ja KK OÜ-le puudusid nõuetekohased algdokumendid. Kaitsjad toonitavad, et osaühingud omasid reaalset majandustegevust ja osutasid TERE-le teenust, mille sisuks oli väljaarendatud IT-rakenduse kasutamise võimaldamine ja selle teenuse eest esitatud arved vastasid RPS § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Asjaolust, et K OÜ-le ja KK OÜ kandsid TERE poolt tasutud summadest suure osa edasi F OÜ-le ja viimane omakorda O. Kruudale, HKle ja äriühingutele, millel oli seos O. Kruudaga, ei saavat järeldada, et TERE maksed polnud seotud osutatud teenustega. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud kaitseväited maakohus kummutanud põhjendustega, millega saab nõustuda (vt otsuse lk-d 81-86). Vaidlust pole selles, et TERE toetas start up ettevõtete K OÜ ja KK OÜ tegevust, mille mõlema osanik oli D ja juhatuse liige O. Kruuda (vt kd IV, tl-d 5-6 ja 7-8). Mõlemad osaühingud on esitanud TERE-le rakenduste eest arveid (vt maakohtu otsus, lk 81). Maakohtu tuvastatust nähtub, et nii nagu TERE-st F OÜ-le kantud 996 614 eurot ei olnud seotud laenulepingu teenindamisega, polnud ka TERE poolt osaühingutele KK ja K kantud raha 47 940 eurot 28
(48)ja 30 185,52 eurot seotud teenustega, mida need osaühingud TERE-le osutasid. Kõnealustesse äriühingutesse tehti süüdistuses kirjeldatud raha maksed TERE-st mitte äriühingu huvides, vaid selleks, et rahuldada O. Kruuda ja temaga seotud isikute tarbimisvajadusi. Maakohtu otsuses on põhjalikult ja veenvalt kirjeldatud, kuidas TERE-st osaühingutele K ja KK kantud raha kantakse kiiresti edasi F OÜ-le ning sealt omakorda O. Kruuda või temaga seotud isikute kontodele. Nõustuvalt maakohtuga märgib kolleegium, et ka kõnealuste väljamaksete puhul nähtub O. Kruuda eesmärk kanda TERE-st maksuvabalt välja raha, et seda kasutada isiklikuks otstarbeks. Kokkuvõtlikult ilmneb uuritud tõenditega tuvastatust, et jaanuarist 2015 kuni aprillini 2016 kanti O. Kruuda soovil TERE-st raha otse F OÜ-sse ning perioodil aprillist 2016 kuni juunini 2016 jõudis TERE raha F OÜ-sse ja sealt edasi O. Kruudale osaühingute K ja KK kaudu. 11.
  1. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et TERE poolt 01.04.2016 kuni 30.06.2016 K OÜ-le kantud 30 185,52 eurot, millest K OÜ kandis 29 698 eurot F OÜ-le ning F OÜ omakorda kandis O. Kruudale ja HKle O. Kruuda vajaduste tasumiseks 28 660 eurot, polnud seotud teenusega, mida osaühing TERE-le osutas. Samuti polnud TERE-le osutatava teenusega seotud ajavahemikul 01.04.2016 kuni 30.06.2016 TERE poolt KK OÜ-le kantud rahalised vahendid 47 940 eurot, millest KK OÜ kandis F OÜ-le edasi 47 499 eurot ja F OÜ omakorda O. Kruudale ja HKle O. Kruuda arvete tasumiseks ning M SIA-le, M OÜ-le, OÜ-le E, P OÜ-le, AS-le R ja D OÜ-le 47 980,41 eurot. Uuritud tõenditega kooskõlas on maakohtu järeldus, et väljamaksete alusena näidatud arvete eesmärk oli võimaldada teha TERE varast maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid O. Kruudale ja temaga seotud isikutele. Kaitsjad on apellatsioonides välja toonud selle, et O. Kruuda kandis F OÜle (tagasi) üle 100 000 euro. Maakohus selgitas vastuseks kaitseväidetele asjakohaselt, et kõnealust raha ei kantud F OÜ-st TERE-le, vaid kasutati O. Kruudaga seotud isikute tarbeks (vt otsuse lk 77). Seega ei tähenda seegi kaitsjate viidatud asjaolu, et süüdistuses kajastatud tehingud polnud näilikud. 11.
  2. Erinevalt kaitsjatest peab kolleegium, nagu ka maakohus, väljamaksete ettevõtlusega mitteseotuks hindamisel oluliseks asjaolu, et TERE poolt K OÜ-le ja KK OÜ arvete tasumine langes ajaliselt kokku (sarnaselt TERE-st F OÜ-le tehtud väljamaksetega) sellega, kui O. Kruuda vajas rahalisi vahendeid oma isiklike kulutuste katteks. Eeltoodugi kinnitab kogumis muude kogutud tõenditega, et väljamaksete tegemise aluseks olevad arved ei vastanud tegelikkusele. Kaitsjate väited, et arved vastasid formaalselt RPS §-s 7 sätestatud vorminõuetele, seda hinnangut ei muuda. Kolleegium viitab Riigikohtu poolt märgitule, et TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamist ei välista iseenesest see, kui väljamaksete alusena näidatud lepingud ja arved on kooskõlas RPS §-s 7 sätestatud vorminõuetega (vt RKKKo arutatavas asjas, p 72). Järelikult saab nõustuda maakohtuga, et lepingud ja arved, millele viidates tegi TERE F OÜ-le, K OÜ-le ja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.