lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 12.05.2023, sest kostja oli tasunud hagiavalduses nõutud võlgnevuse. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu ega taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodust lähtudes võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas seoses hagist loobumisega. Hageja taotles seoses hagist loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivus, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub tema taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Hagejale tuleb tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust 35 eurost 17,50 eurot ja kanda see vastavalt hageja taotlusele EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-23-103703, riigilõivu osaline tagastamine“. Kohus osundab, et
lg 3 järgi ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
lg 2 näeb üldnormina ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ühtlasi tuleneb
lõikest 5, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub menetluskulud kostja kanda jätta. 2 Kohus leiab, et hageja kulud tuleb vaatamata kostja vastuväidetele jätta hageja kanda. Kostja sai hageja esitatud tõendite kohaselt nõudest teada enne hagi esitamist. Kostjat teavitati leppetrahvist esmalt leppetrahvinõude jätmisega sõiduki kojamehe vahele. Enne kohtusse pöördumist saadeti kostjale meeldetuletus nõude kohta. Kostja sai nõudest vaieldamatult teada maksekäsu kiirmenetluses, kuid ei tasunud seda, vaid esitas vastuväite. Kuna kostja ei olnud nõus tasuma nõuet maksekäsu kiirmenetluses, pidi hageja esitama kohtule hagiavalduse. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on nõude alles pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei toonud esile ega põhistanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud
Hageja palus kostjalt välja mõista poole ülejäänud riigilõivust 82,50 eurot, kulu õigusabile 330 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Arvestades antud vaidluse asjaolusid, samuti hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on taotletud ulatuses vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt õigusabikuludena välja 330 eurot. Täiendavalt mõistab kohus kostjalt välja poole hagimenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ehk kokku 82,50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kohus kostjalt välja ei mõista. Antud kulu kuulub
järgi hüvitamisele vaid siis, kui maksekäsu kiirmenetluses koostatakse maksekäsk või menetlus lõpetatakse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul jätkus menetlus hagimenetluses. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 412,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.