← Eesti

1-23-2523/35

Obsah (15)§ 199§ 68§ 74§ 75§ 78§ 66§ 83§ 201§ 184§ 188§ 202§ 64§ 65§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-2523 (21278001059) Kohtunik Heli Sillaots Kohtu

) § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi Eelistung ja kohtu alla andmine 11.05.2023 Kohtuistung 26.-27.07.2023 Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kannatanud H. H., A. M., OÜ XXX Süüdistatava kaitsja Marina Valge – vandeadvokaat, riigi õigusabi osutamise korras Süüdistatav DENISS PAVLOV isikukood 37508052220 elukoht XXX XXX, emakeel XXX XXX, XXX, XXX (III, 12) XXX XXX (XXX), XXX XXX, XXX kehtivaid kriminaalkaristusi praegu ei ole (II, 49-56; III, 9-10) 06.-07.10.2020 kahtlustatavana kinnipeetav (II, 17-20) tõkendita 26.07.2023 esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (III, 72) lühimenetluses RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Deniss Pavlov

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1 aastat 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ja mõista Deniss Pavlovile karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Deniss Pavlovi eelvangistuses 06.-07.10.2020.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 1 kuud 28 päeva vangistust Deniss Pavlovi suhtes täielikult täitmisele, kui Deniss Pavlov ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX);  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.

§ 75

lg 2 p 1 sätestatud kohustust – hüvitab kuritegude tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 100 eurot kuni tsiviilhagide täieliku hüvitamiseni ja esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohustuse täitmist tõendavad dokumendid vahetult iga makse tegemise järgselt (näiteks elektroonselt); 3.

§ 75

lg 2 p 4 sätestatud kohustust – läheb kohtuotsuse jõustumisest alates hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul ametlikult tööle või võtab ennast ametlikult töötuna Eesti Töötukassas arvele ja esitab selle kohustuse täitmise kohta enda kriminaalhooldusametnikule viivitamatult tõendid (näiteks elektroonselt).

§ 78

p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 27.07.2023.a.

§ 78p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta hetkel XXX, XXX ja tsiviilhagide hüvitamise kohustusega Deniss Pavlovi menetluskuludest kannatanute kohtusse ilmumisega seonduv kulu (KrMS § 175 lg 1 p 2) täies ulatuses riigi kanda ja ülejäänud menetluskuludest, s.o ekspertiisikuludest (2223 €), riigi õigusabi osutamise kuludest (1123.20€) ja sundarahast (1087.50€) jätta pool riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Deniss Pavlovi ekspertiisikuludest (2223 €) riigi kanda 1111.50€, riigi õigusabi kulust (1123.20€) jätta riigi kanda 561.60€ ja sundrahast (1087.50€) jätta riigi kanda 543.75€. 2 KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Deniss Pavlovilt riigituludesse menetluskuluna kokku 2216.85 € (kaks tuhat kakssada kuusteist eurot kaheksakümmend viis senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:    1111.50€ ekspertiisikulu (s.o pool ekspertiisikuludest; I, 93,104, 115; KrMS § 175 lg 1 p 3) 561.60€ riigi õigusabi kulu (s.o pool riigi õigusabi kulust; II, 75-82, III, 74-75; KrMS § 175 lg 1 p 4) 543.75€ sundraha (s.o pool sundrahast; KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) Menetluskulu 2216.85 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99923700023899 ühele järgmistest kontonumbritest:     SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-2523, menetluskulu 27.07.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Deniss Pavlovil menetluskulu 2216.85 € tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 184.74€ (ükssada kaheksakümmend neli eurot seitsekümmend neli senti) ja 12.-l kuul tasuda 184.71€ (ükssada kaheksakümmend neli eurot seitsekümmend üks senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Deniss Pavlovi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge 26.07.2023.a taotluse (III, 74-75) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga (asukoht Tartus Vanemuise tn 21A) kasuks 872.40 € (kaheksasada seitsekümmend kaks eurot nelikümmend senti; sellest käibemaks on 145.40€) vandeadvokaat Marina Valge süüdistatava Deniss Pavlovi kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses ja sellele järgnenud lühimenetluses osutatud õigusabi eest. TSIVIILHAGID Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel rahuldada kannatanu A. M. tsiviilhagi 1253€ varalise kahju hüvitamise nõudes (I, 59-60; III, 7) ja kannatanu H. H. (H.) tsiviilhagi 245€ varalise kahju hüvitamise nõudes (I, 67-68; III, 8) ning välja mõista Deniss Pavlovilt:   1253€ (üks tuhat kakssada viiskümmend kolm eurot) kannatanu A. M. kasuks (M., kannatanu arveldusarvele nr XXX Swedbank); 245€ (kakssada nelikümmend viis eurot) kannatanu H. H. kasuks (H., kannatanu arveldusarvele nr XXX SEB Pank). Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanutel õigus pöörduda kas ise või enda esindaja kaudu kohtutäituri poole tsiviilhaginõude võlgnikult Deniss Pavlovilt sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks küsida Tartu kohtumajast III korrusel asuvast Tartu Maakohtu kantseleist või elektroonselt menetlusposti aadressilt: tmktartu.menetlus@kohus.ee. 3 ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Deniss Pavlovi elukohas läbiotsimise käigus tehtud fotod ühel DVD-R plaadil (I, 202), 14.07.2021 sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod ühel DVD-R plaadil (I, 201) ja OÜ XXX territooriumilt XXX turvakaamera videosalvestised ja fotod ühel DVD-R plaadil (I, 203). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule H. H. (H.) tellitava suurusega võti ja poltmutrivõti, mis asuvad 16.02.2022.a hoiule võtmise akti nr 22ATH16163 (I, 133) alusel Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos Tartus Riia 132. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule A. M. (M.) puuride komplekt, mis asub 16.02.2022.a hoiule võtmise akti nr 22ATH16163 (I, 133) alusel Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos Tartus Riia 132. Juhul kui H. H. ja A. M. eeltoodud esemeid tagasi saada ei soovi, siis need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada 06.10.2020.a sündmuskohalt XXX leitud tööriistad, millised on 09.10.2020.a akti nr 20ATH04140 (II, 30-31, s.h foto esemetest) alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Põhja prefektuuris (pakend nr 1):  metallist nuga pika teraga  oranži värvi sõrgkang  punast värvi taskulamp  juhtmetangid  torutangid  kruvikeeraja  lehtvõti  multifunktsionaalne tööriist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus tagastatu need esemed tagasi saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse ja käsutusse ning vabastada tagastatu asitõendi staatusest [tagastamised: I, 137 (voolutester A. M.); II, 4 (AudiA6 O. Z.), II, 27 (mob.tel Deniss Pavlovile), II, 83 (mob.tel Nokia ja tahvelarvuti O. Z. isiklike asjade hulka vanglasse)]. KOHTUOTSUSE EDASTAMINE Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanutele H. H. (XXX), A. M. (XXX) ja OÜ XXX juhatuse liikmele E. N. (XXX) ning süüdistatava kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Pärast kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimist edastada süüdistatavale kohtuotsuse tõlge. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:    süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks, Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri ja Põhja prefektuuri seal hoiul asuvate asitõendite osas, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD 4 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

  1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kohtuotsuse resolutiivosas oli kajastatud, et tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt
  2. augustiks 2023.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. 31.08.2023.a saabus kohtusse süüdistatava Deniss Pavlovi kaitsja Marina Valge apellatsioonteade (III, 139-140). KrMS § 315 lõikes 8 sätestatu kohaselt tuleb kohtuotsus tervikuna koostada 15 päeva jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest arvates. 11.08.2023.a määrusega muutis kohus KrMS § 315¹ alusel ära põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise senise aja ja määras KrMS § 315 lg 8, KrMS § 171 lg 1 alusel kohtuotsuse pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt
  3. august 2023 kell
  4. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA Süüdistus Kriminaalasjas nr 1-23-2523

(21278001059)on Deniss Pavlovile

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi esitatud alljärgnev süüdistus.

Deniss Pavlovit süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Viru Maakohtu kohtuotsusega 1-17-7197

§ 201

lg 1 järgi ja milline karistus oli teo toimepanemise ajal kehtiv, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil selliselt, et XXX kella 01.00 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis O. Z., tungis võrkaia kinnituste lahti keeramise teel XXX asuvasse ja OÜ-le XXX kuuluvale territooriumile ning varastas veokilt Scania reg nr XXX summuti katalüsaatoriga väärtusega 1000 eurot. Peale selle Deniss Pavlov ja O. Z. XXX ajavahemikul 01.30-02.00 tungisid uuesti sisse XXX territooriumile ja püüdsid veokilt Scania reg nr XXX varastada summuti katalüsaatoriga väärtusega 1000 eurot, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna nad peeti territooriumi omaniku poolt kinni. Summutite ja katalüsaatorite vargusega tekitati OÜ-le XXX kahju summas 2000 eurot. Veel süüdistatakse Deniss Pavlovit selles, et tema olles varem toime pannud omastamise ja varguse, tungis ajavahemikul XXX kella 18.00-st kuni XXX kella 09.00-ni XXX sisse: 5     XXX kinnistu tootmishoonesse akna eest vineerplaadi kinnituslippide lõhkumise ja vineerplaadi eemaldamise teel, kus ruumides avas uksed ukselukkude lõhkumise ja poltkinnituste lahtikeeramise teel, tekitades lõhkumisega varalist kahju 75 eurot. XXX kinnistu tootmishoonest võttis Deniss Pavlov ära võõra vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil: Makita mutrikeeraja maksumusega 435 eurot; pneumaatilise mutrikeeraja maksumusega 345 eurot; puidust leivaastja maksumusega 75 eurot. Kokku tekitas XXX kinnistu tootmishoonesse sissetungimise ja vargusega varalist kahju H. H. 930 eurot. Veel süüdistatakse Deniss Pavlovit selles, et tema olles varem toime pannud omastamise ja varguse, tungis ajavahemikul XXX kella 18.00-st kuni XXX kella 09.00-ni XXX sisse:                 XXX kinnistu tootmishoonesse akna lõhkumise teel, tekitades lõhkumisega varalist kahju 50 eurot, kus XXX kinnistu tootmishoones seest avas poltkinnituste lahtikeeramise teel uksed. XXX kinnistu tootmishoonest võttis ära võõra vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil alljärgnevad asjad: kolmerattalise elektrijalgratta maksumusega 600 eurot; lauakäia maksumusega 70 eurot; keevitusmaski maksumusega 80 eurot; puuri komplekti maksumusega 40 eurot; puurikomplekti maksumusega 69 eurot; kompressorivooliku maksumusega 53 eurot; veoauto rehvi pumpamise vooliku ( musta värvi) maksumusega 48 eurot; kummihaamri (oranži värvi) maksumusega 8 eurot; puurpingi kruustangid maksumusega 42 eurot; Makita akutrelli (koos karbiga) maksumusega 45 eurot; autoantennid 3tk maksumusega 15 eurot; filtrikeeramise võtme maksumusega 18 eurot; akulaadija (sinine-musta värvi) maksumusega 40 eurot; kummirõngaid (tihendeid) koos karbiga maksumusega 25 eurot; viis paari töökindaid maksumusega 50 eurot. Kokku tekitas XXX kinnistu tootmishoonesse sissetungimise ja vargusega varalist kahju A. M. (Matsi) 1253 eurot. Sellega pani Deniss Pavlov toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse. Kohtumenetluses jäi prokuratuur selle süüdistuse juurde ja seda ei muutnud. Kohtus lühimenetluse kohaldamine Kohus menetles üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasja nr 1-23-2523 lühimenetluses. Kohtuistungi esimesel päeval, s.o 26.07.2023.a taotles süüdistatav Deniss Pavlov kriminaalasja menetlemist lühimenetluses (III, 94). Kohtuistungil 26.07.2023.a aitasid süüdistatava kaitsja ja tõlk vormistada süüdistataval Deniss Pavlovil taotlust käesolevas kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamiseks. Kohtuistungil 26.07.2023.a koostaski süüdistatav Deniss Pavlov omakäeliselt taotluse käesolevas kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamiseks (III, 72). Lühimenetlusega nõustusid ka prokurör ja kaitsja (III, 94). Pärast prokuröri poolt kohtule kohtueelset menetlust 6 kajastava kriminaalasja toimiku esitamist jätkaski kohus kriminaalasja edasist menetlemist lühimenetluses (III, 95). Lühimenetluses tunnistas süüdistatav ennast süüdi XXX XXX.a summuti katalüsaatori varguse toimepanemises ja seal XXX.a summuti katalüsaatori varguse toimepanemisel vahelejäämises. XXX vallas XXX külas XXX ja XXX kinnistutel asuvatest tootmishoonetest varguse toimepanemises süüdistatav end kohtumenetluses süüdi ei tunnistanud ja vaidlustas täies ulatuses ka kannatanute H. H. ja A. M. esitatud tsiviilhagid ja ei olnud kannatanute haginõudeid nõus hüvitama. Süüdistatav enda ülekuulamist lühimenetluses peetaval kohtuistungil ei taotlenud, mistõttu süüdistatavat kohtus üle ei kuulatud. Prokurör jäi kohtumenetluses süüdistuse juurde ja sellest ei loobunud. Prokurör taotles Deniss Pavlovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja tema karistamist vangistusega, kuid seda tingimisi katseajaga ja kriminaalhooldusele allutamisega

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega ja

§ 75

lg 2 p 1 sätestatud kohustusega hüvitada kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt vähemalt 100 eurot (III, 99-100). Rahalise karistuse kohaldamist ja ka reaalset vanglakarsitust ei pidanud prokurör Deniss Pavlovi suhtes põhjendatuks (III, 99-100). Kannatanud H. H. ja A. M. jäid kohtumenetluses esitatud tsiviilhaginõuete juurde ja neist ei loobunud (III, 94, 97). Kaitsja taotles süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist süüdistusest osas, mis käsitleb varguse toimepanemist XXX XXX ja XXX kinnistutelt (III, 100-101). Ka kaitsja hinnangul pole rahaline karistus Deniss Pavlovi puhul kohane (III, 101). Kaitsja taotles Deniss Pavlovi karistamist XXX toimepandu eest tingimisi vangistusega koos kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuetega. Samas ei pidanud kaitsja põhjendatuks panna süüdistatavale

§ 75

lg 2 p 1 täheldatud kuriteoga tekitatud kahjude igakuiselt hüvitamise kohustust (III, 101). Süüdistatav avaldas viimases sõnas kahetsust XXX toimepandu osas ja taotles õigeksmõistvat kohtuotsust süüdistuse osas, mis käsitleb varguse toimepanemist XXX XXX vallas XXX külas asuvate XXX ja XXX kinnistute tootmishoonetest (III, 102-103). Süüdistatav leidis viimases sõnas, et kuna XXX toimepandu eest reaalset vangistust ilmselt karistuseks ei tule, siis kohaldada talle karistuseks vangistust tingimisi, registreerimisel kohal käimisega (III, 103). Kohtu seisukoht Kuigi süüdistatav tunnistas kohtumenetluses ennast süüdi osaliselt, vaidlustades täies ulatuses süüdistust XXX ja XXX kinnistute tootmishoonetest varguse toimepanemises, ning tunnistades enda süüd ainult XXX.a XXX ühe summuti katalüsaatori varguse toimepanemises ja seal XXX.a summuti katalüsaatori vargusega vahelejäämises, on kohtu hinnangul kriminaalasjas süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi veenev tõendite kogum olemas kogu Deniss Pavlovile esitatud süüdistuse osas ja on põhjendatud teha tema suhtes süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi tervikuna süüdimõistev kohtuotsus.

Süüdistus XXX ja XXX XX varguse toimepanemises XXX varguse toimepanemise süüdistuses on tõenditest (I, 170-200; II, 1-45) nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad ning tõenditest nähtuv kinnitab süüdistuse põhjendatust. XXX.a kannatanu OÜ XXX juhatuse liikme E. N. ülekuulamise protokolliga (I, 170-172), XXX.a patrullpolitseinik L. N. ettekandega (I, 173), XXX.a tunnistaja J. A. ütlustega (I, 180181), XXX.a sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (I, 182), XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 183-188), XXX.a isikusamasuse tuvastamise protokolliga (I, 189), XXX.a O. Z. kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I, 190-196), XXX.a kahtlustatava O. Z. 7 ülekuulamise protokolliga (I, 197-200), XXX.a üleandmise vastuvõtmise aktiga (II, 4), XXX.a Deniss Pavlovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (II, 17-20), XXX.a isikusamasuse tuvastamise protokolliga (II, 21) ja XXX.a kahtlustatava Deniss Pavlovi ülekuulamise protokolliga (II, 22-24) on tõendatud, et Deniss Pavlov ja O. Z. tabati XXX.a öösel sündmuskohal XXX aiaga piiratud suletud territooriumilt parklast summuti katalüsaatori varguse toimepanemiselt, neilt võeti sündmuskohal ära ka varguse toimepanemisega seonduvad tööriistad, millised on 09.10.2020.a akti nr 20ATH04140 (II, 3031, s.h foto esemetest) alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Põhja prefektuuris (pakend nr 1):         metallist nuga pika teraga oranži värvi sõrgkang punast värvi taskulamp juhtmetangid torutangid kruvikeeraja lehtvõti multifunktsionaalne tööriist Sündmuskohal ära võetud tööriistadest oranži värvi sõrgkangi, mis asus veoki juures, millelt prooviti summuti katalüsaatorit varastada, on näha ka sündmuskohal XXX.a sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodel (I, 175-176: fotod nr 2 ja 3). Veokite juures maas on näha nende küljest lahti kangutatud autoosad. Sündmuskohta on XXX vaadeldud, vaatlusprotokollis on lisaks sõrgkangile kajastatud ka nuga, mis veoki juures (I, 174). XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 174-179) nähtub, et veokid asusid kinnisel aiaga piiratud territooriumil ja territooriumile oli sisenetud XXX järve poolse võrkaia nurga kaudu, võrkaia nurk oli lõigatud (I, 174). Deniss Pavlovi ja O. Z. sündmuskohal XXX.a kinnipidamist kajastavad ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (I, 190-196; II, 17-20). Nii kannatanu OÜ XXX (I, 170-172) kui ka kahtlustatavate O. Z. (I, 197-200) ja Deniss Pavlovi (II, 22-24) ütlustest nähtub, et Deniss Pavlov ja O. Z. olid samas sündmuskohas käinud vargust toime panemas mõned päevad varem, XXX.a öösel, kui nad varastasid veokilt summuti katalüsaatori väärtusega 1000 eurot, mille Deniss Pavlov ja O. Z. müüsid maha 250 euro eest ja jagasid saadud raha omavahel ära. Kohtu hinnangul on tegemist jätkuva kuriteoga. O. Z. kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et esimesel korral XXX OÜ XXX kinnise territooriumiga parklast vargust toime pannes jäi neil varguse toimepanemine pooleli, lõhkusid ühe summuti küll lahti, kuid katalüsaator jäi sellest välja võtmata (I, 198). Teisel korral otsustasidki minna koos Deniss Pavloviga sellele katalüsaatorile järele. Kahtlustatavate O. Z. (I, 197-200) ja Deniss Pavlovi (II, 22-24) ütlustest nähtub, et teisel korral XXX sündmuskohal olles käitusid O. Z. ja Deniss Pavlov samamoodi nagu esimesel korral – sisenesid samast kohast võrkaia nurgast, eemaldades selleks võrgu. 8 Kohtu hinnangul on vargus XXX eelkajastatud asjaoludel jätkuv, kuna samal viisil, samast allikast, s.o samast kohast toime pandud ja eesmärk ka sama – saada veokitelt kätte katalüsaatoreid, et neid realiseerida ja sellest endile raha saada. Juhul kui kahte XXX katalüsaatorite järel käimist pidada kaheks eraldi varguseks, s.o mitte jätkuvaks kuriteoks, siis tuleks kvalifikatsiooniks koos XXX XXX ja XXX kinnistutelt toimepandud vargustega süstemaatiline vargus, mitte nagu süüdistuses on kajastatud

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Deniss Pavlovi käitumise ümberkvalifitseerimist süstemaatiliseks varguseks

§ 199lg 2 p 9 järgi pole senini pooltest keegi taotlenud.

XXX aiaga piiratud parklas asuvatelt veokitelt summutite katalüsaatorite varguse toimepanemiseks tegutseti kavatsetult – selleks sõideti O. Z. ja Deniss Pavlovi XXX asuvatest elukohtadest O. Z. kasutuses oleva sõiduautoga XXX reg nr XXX XXX ja võeti kaasa parkla aeda sissetungimiseks ja parklast veokite katalüsaatorite varguse toimepanemiseks vajalikud tööriistad. Kavatsetusele viitab ka see, et varastati ja sooviti varastada veokite osi, so katalüsaatoreid, milliseid saaks realiseerida, s.o neid maha müüa ja milliste eest saaks raha. O. Z. ja Deniss Pavlovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 06.01.2021 teatas kannatanu OÜ XXX (II, 28; III, 30-32), et ei esita tsiviilhagi (II, 29). Deniss Pavlov pani XXX.a grupis O. Z. toime XXX aiaga piiratud territooriumile sissetungimisega toime ühe summuti katalüsaatori varguse väärtusega 1000 eurot ja jäi koos O. Z. teise katalüsaatori varguse toimepanemisel XXX.a sellega vahele, kui nad sündmuskohal kinni peeti. 08.06.2022.a Viru Maakohtu kohtuotsusega (II, 32-36) karistati O. Z.

§ 184

lg 2 p 2,

§ 188

lg 2 p 2,

§ 202

lg 2 p 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel 3 aasta 6 kuu vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 25.02.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu 7 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud 7 päeva vangistust, mille kandmise algust

§ 68lg 1 alusel loeti alates 09.03.2022.a. 18.01.2023.a lõpetas prokuratuur määrusega Kr

MS 203 lg 1,6 alusel kahtlustatava O. Z. osas kriminaalmenetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu (II, 44-45). Süüdistus ööl vastu XXX XXX ja XXX kinnistute hoonetest varguse toimepanemises XXX esitati kuriteoteade XXX vallas XXX külas asuva XXX kinnistu tootmishoonesse sissemurdmise ja sealt esemete varguse kohta (I, 1-2). Registreeritud kuriteoteate lahendamise käigust nähtub, et politsei reageeris kuriteoteatele sündmuskohal käimisega ja kohapeal selgus, et sees varastamas oli käidud kahes endises laudahoones, millistest üks oli ümber ehitatud puutöökojaks ning teine töö- ja laoruumiks, hooned kuuluvad erinevatele isikutele, kes on XXX, tehtud sündmuskoha vaatlus ja sealt leitud jalatsijäljed fotografeeritud, võetud DNA-proovid, tekitatud kahju selgitamisel (I, 1-2). 9 02.08.2022 kinnistusregistrist tehtud väljatrükiga kinnistu nimega XXX kohta (I, 3-4) on tõendatud, et see kinnistu asub XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, on suurusega 11 738 m², 100% on tootmismaa, kinnistu ühisomanikud on H. H., N. H., K. H., A. H. 02.08.2022 kinnistusregistrist tehtud väljatrükiga kinnistu nimega XXX kohta (I, 5-6) on tõendatud, et see kinnistu asub XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, on suurusega 3,07 ha, 90% on tootmismaa ja 10% on transpordimaa, kinnistu omanik on Osaühing XXX. Äriregistrist andmete väljatrükiga OÜ XXX kohta (I, 7-8) on tõendatud, et see osaühing on registreeritud XXX ja asub XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, juhatuse liikmeks üksinda on A. M. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga XXX vallas XXX külas asuvate XXX ja XXX kinnistute vaatluse kohta (I, 9-44; digitaalsed fotod DVD-R plaadil: I, 201) on tõendatud, et XXX ja XXX kinnistute 2 suurt tootmishoonet asuvad lähestikku ja paiknevad teineteisega paralleelselt ning jätavad väljast vaadates ühtse hoonete kompleksi mulje (vt kaardiandmete väljatrükki: I, 9 ja fotot nr 2: I, 10). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, et tegemist on vana laudahoonete kompleksiga, mis on ümber kohandatud töö- ja hoiustamisruumideks, hooned on aiaga piiramata ja hoonetes sees on tehisvalgus (I, 10). 16.07.2021 kannatanu H. H. (H.) ülekuulamise protokolliga (I, 61-63) on tõendatud, et ajavahemikul XXX kella 18-st kuni XXX kell 09-ni on XXX XXX vallas XXX külas XXX kinnistul sisse tungitud tootmishoonesse (I, 62). H. H. ütlustega on tõendatud, et sellel kinnistul asuvad tootmishoones OÜ XXX ja ka tema enda isiklikud asjad (I, 62). Sisse on murtud akna kaudu, akna avause ees olev vineerplaat löödi sisse ja kinnituslipid lõhuti (I, 62-63). Pärast oli vineer tagasi pandud. Akna alla oli pandud üks sahtel, mis oli võetud siseruumist. Ilmselt kasutati seda akna kaudu ronimisel kõrgenduseks (I, 63). Hoones sees oli lõhutud 2 ukselukku ja seest oli avatud poldiga kinnitatud uks, mis keerati mutrivõtmetega lahti (I, 63). Ära varastati järgmised esemed (I, 63):     keermelõike erinevad väli- ja sisekeerme lõikurid ja lõikurite käepidemed, mis asusid karpides, karbid jäeti alles, kuid lõikurid viidi ära; Makita akuga mutrikeeraja; kompressori järgi pandav mutrikeeraja; puidust ovaalse kujuga leivaastja. Kannatanu H. H. (H.) esialgne arvamus on, et kahju tekitati 1000 eurot (I, 63). 28.10.2021.a hagiavalduses täpsustas kannatanu H. H. varastatud esemeid ja nende väärtusi ning vargusega põhjustatud kahju (I, 65-66). 28.10.2021.a hagiavalduse kohaselt varastati XXX tootmishoonest (I, 65):    Makita mutrikeeraja maksumusega 435 eurot; pneumaatilise mutrikeeraja maksumusega 345 eurot; puidust leivaastja maksumusega 75 eurot. Vargusega põhjustati lõhkumiskahju 75 eurot (I, 65). 28.10.2021.a hagiavalduse kohaselt tungiti ajavahemikul XXX kella 18-st kuni XXX kell 09ni on XXX XXX vallas XXX külas XXX kinnistul tootmishoonesse sisse akna eest vineerplaadi kinnituslippide lõhkumise ja vineerplaadi eemaldamise teel, kus ruumides avati uksed ukselukkude lõhkumise ja poltkinnituste lahti keeramise teel, tekitades lõhkumisega varalist kahju 75 eurot. Kokku kuriteoga põhjustatud kahju 930 eurot (I, 65-66). 10 Kannatanu H. H. (H.) ütlustega (I, 61-63) ja tema 28.10.2021.a hagiavalduses avaldatuga XXX kinnistul asuvasse hoonesse sissemurdmise kohta ja sealt tööriistade varguse kohta on kooskõlas XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 9-44; digitaalsed fotod DVD-R plaadil: I, 201) nähtuv selle kohta, et XXX kinnistul asuva tootmishoone:      ühel küljel olev aknarida on väljast vaadates mõnest kohast parandatud puidust paneelidega (fotod nr 5 ja 6: I, 12-13) ja ühe paranduskoha juures asub puitpaneeliga parandatud aknaruudu all väljas maas seina najale toetuv kirjutuslaua sahtel (foto nr 6: I, 13); puitplaatidega parandatud aknareale hoonest seest vaadates on akende all ka seespool seina ääres maas üks kirjutuslaua sahtel (foto nr 21: I, 22); küljele jääval sissepääsul on luku juures puidust osal näha murdmisjälgi (fotod nr 9 ja 10: I, 15); kontoriruumi uksel on murdmisjäljed (fotod nr 15 ja 16: I, 18-19) – ukselingilt võeti DNA-proovid (I, 19); ühes osas asub töökojaruum, kus näha erinevaid tööriistu (fotod nr 22-26: I, 22-26) Kannatanu H. H. (H.) ütlustega (I, 61-63) ja tema 28.10.2021.a hagiavalduses avaldatuga XXX kinnistul asuvasse hoonesse sissemurdmise kohta ja sealt tööriistade varguse kohta ning XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I, 9-44, 201) on kooskõlas ka kannatanu A. M. ütlused (I, 45-54, 55. 16.07.2021 kannatanu A. M. ülekuulamise protokolliga (I, 45-47) on tõendatud, et ajavahemikul XXX kella 18-st kuni XXX kell 09-ni on XXX XXX vallas XXX külas XXX kinnistul sisse tungitud OÜ XXX tootmishoonesse ukse poltkinnituse lahtikeeramise teel ja sealt siseneti vaheseina aknast, lõhuti ära avauste ees asuvad laualipid (I, 46). Garaažiuksed olid tootmishoonel seest kinni haagiga ja poldiga ning need avati seest poldi ärakeeramise teel (I, 46-47). Kannatanu A. M. ütlustega on tõendatud, et mutrivõtmed saadi ilmselt kõrval asuva kinnistu (XXX) hoonest ja need mutrivõtmed võeti politsei poolt kaasa. Hoonest varastati ära (I, 47):              elektriline kolmerattaline jalgratas maksumusega 600 eurot; lauakäi 220V, hetkel maksumust ei tea; keevitusmask maksumusega 80 eurot; 2 puuri puurikomplekti, hetkel kahju ei tea; kompressorivoolik, hetkel kahju ei tea; kummihaamer; lõikekettad; puurpingi kruustangid; Makita akutrell koos karbiga ja laadijaga; autoantennid, erinevad, 3-4 tükki; akulaadija (sinist-musta värvi); kummirõngad koos pappkarbiga erinevates mõõtudes ja paar kummilappi; filtrikeeramise võti. 16.07.2021 antud ütlustes hindas kannatanu A. M. esmaseks varaliseks kahjuks 1300 eurot (I, 47). 28.10.2021 kannatanu A. M. ülekuulamise protokolliga (I, 48-51) on tõendatud, et lisaks varasemalt avaldatule oli A. M. ütluste kohaselt ära varastatud veel 5 paari töökindaid TAMREX, ühe paari maksumuseks 10 eurot, kokku kahju 50 eurot (I, 50). 11 28.10.2021.a ülekuulamisel andis kannatanu A. M. politseile üle kollast-musta värvi voolutestri, mille leidis tootmishoone nurgast ja mille oli sinna visanud sissetungija, testri küljest olid ära lõigatud juhtme otsad nõeladega (I, 50). Kannatanu A. M. ütluste kohaselt hoidis keegi järelikult seda testrit käes ja lõikas sealt juhtmed küljest, testri edastab, et sealt oleks võimalik võtta DNA-proove (I, 50). 02.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 134-136) vaadeldakse kannatanu A. M. politseile üle antud kollast-musta värvi voolutestrit ja selle käigus võeti voolutestrilt DNA proovid. 05.04.2022.a üleandmise-vastuvõtmise aktiga tagastati voolutester kannatanule A. M. (I, 137). 05.04.2022 kannatanu A. M. antud ütlustega (I, 52-54) on tõendatud, et puuride komplekt, mis ära varastati, oli kolmerealine ja seal olid osaliselt puurid puudu, alus oli musta värvi plastikust ja kaas läbipaistvast plastikust (I, 54). 13.10.2021.a läbiotsimismäärusega (I, 117-119; eeluurimiskohtuniku luba läbiotsimiseks: I, 120) ja 14.10.2021 läbiotsimisprotokolliga (I, 121-128; fotod DVD-l: I, 202) on tõendatud, et tehti läbiotsimine Deniss Pavlovi elukohas XXX linn XXX elumajas ja selle juurde kuuluvates kõrvalhoonetes ja krundil. Läbiotsimisel võeti garaažist kaasa puuride komplekt musta värvi plastikalusel, läbipaistvast pleksiklaasist kaanega (I, 122; foto: I, 126). 28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 129-132) vaadeldakse läbiotsimisel XXX linn XXX elumaja juurde kuuluvast garaažist leitud ja ära võetud puuride komplekti. Vaatluse käigus võeti puuride komplektilt DNA proovid. 28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 129-132) on tõendatud, et Deniss Pavlovi elukoha juurde kuuluvast garaažist leitud ja ära võetud puuride komplektis: - on kohti 19-le metallpuurile (I, 131) puuduvad metallpuurid suurusega 15mm, 2.0mm ja 8.5mm (I, 131) 3.5mm metallpuur on poolik, s.o murdunud otsaga (I, 131) 20.02.2023.a kell 12:47 ja kell 12:48 edastas abiprokurör Laura Jõgisoo kahe e-kirjaga (I, 155, 161) kannatanule A. M. fotod puurikomplektist (I, 156-160, 162-166), mis võeti ära Deniss Pavlovi elukoha garaažist läbiotsimisel, soovides kannatanult teada saada, kas tegemist on XXX kinnistu hoonest varastatud puuridega (I, 155-166). 20.02.2023 kell 13:45 elektroonselt edastatud vastuskirjas kinnitas kannatanu A. M., et kindlasti on tegemist temale kuuluva puuride komplektiga (I, 167). 05.04.2022 kannatanu A. M. ülekuulamise protokolliga (I, 52-54) selle juurde kuuluvate fotodega (I, 55) on tõendatud, et lisaks varasemalt avaldatule on A. M. ütluste kohaselt ta kindel selles, et mutrivõti, mille politsei leidis kohapeal sündmuskohalt ja kaasa võttis, oli eelnevalt võetud H. H. hoonest. H. H. hoones on veel analoogseid mutrivõtmeid, millised ta võttis sellest komplektist kaasa (I, 54). Ka tellitav võti, mille politsei võttis kaasa sündmuskoha vaatluse käigus, on pärit H. H. hoonest ja on H. H. oma (I, 54). A. M. ütluste kohaselt on ta sellest teadlik, kuna elab H. H. koos ja teab tema tööriistade kohta, kuna kasutab ise neid (I, 54). 05.04.2022 kannatanu A. M. ülekuulamise protokollile (I, 52-54) on lisatud juurde fotod kannatanu A. M. ülekuulamisele kaasa toodud polt- ehk padrunmutrivõtmete kohta (I, 55). A. M. ülekuulamisele kaasa võetud padrunivõtmetest on tehtud kaks fotot kahest padrunivõtmest (I, 55). Ühel padrunivõtmel ehk poltmutrivõtmel on kahes otsas poltmutrivõtme pesa (nn kahe padruniga padrunivõti), teisel ainult ühes otsas (nn ühe padruniga padrunivõti). (I, 55: fotod) 12 Kannatanu A. M. ütlused (I, 45-54, 55) on kooskõlas XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 9-44, 201) nähtuvaga selle kohta, et XXX kinnistul asuv tootmishoone jääb kaugemale ja ettepoole jääb XXX kinnistu ning XXX kinnistu tootmishoone juurde saab XXX kinnistu juures asuvate teede kaudu (I, 9: kaardiandmete väljatrükk). XXX kinnistul asuva hoone kõige vasakpoolsema ruumi (I, 27-30):    elektrikapi pealt leiti ja võeti kaasa üks poltmutrivõti (nn padrunivõti), millel mõlemal pool otsas poltmutrivõtme pesa (nn kahe padruniga padrunivõti; fotod nr 31, 33: I, 28-30); põrandalt maast võeti kaasa üks tellitav mutrivõti (fotod nr 31 ja 32: I, 28-29); vaheseina aknaavaus kõrvalruumiga on avatud ja see avatud aknaavaus kõrvalruumi asub elektrikapi vahetus läheduses (fotod nr 31, 34: I, 28, 30). XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I, 9-44, 201) on tõendatud, et XXX kinnistu hoone kõige vasakpoolsemasse ehk elektrikapiga ruumi on sisse tungitud sellest ruumist paremal asuva kõrvalruumi vaheseinas ülal oleva aknaavause lahti lõhkumise teel (fotod nr 34 ja 36: I, 30, 32). Fotolt nr 36 (I, 32) nähtub, et kahe kõrvuti asetseva ruumi vaheseinas ülal on nelja suure ruuduga nn aknaavaus ja neist aknaruutudest ühel on aknaruut eest ära võetud ja see asub kõige vasakpoolsemas ruumis elektrikapi peal (fotod nr 31, 34: I, 28, 30). Kõige vasakpoolsema ruumi kõrvale paremale jääva ruumi vaheseina najal on parempoolses ruumis põrandal maas lahti võetud aknaruudu all euroalus selliselt, et selle pealt saaks ronida avatud aknaavause kaudu kõige vasakpoolsemasse ruumi (foto nr 36: I, 32). Fotolt nr 36 nähtub, et lahti lõhutud aknaavause all ja euroaluse juures maas on puidust lauajupid, mis tõenäoliselt enne asetsesid vaheseinas oleva aknaavause ees. Samasugust, aga tervet lauajuppi, on näha diagonaalis üle ühe vaheseina aknaruudu lööduna (foto nr 36: I, 32). XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I, 9-44, 201) on tõendatud, et XXX kinnistu hoone neljandas ruumis on kõige rohkem erinevaid tööriistu ja tehnikavahendeid, s.h sõidukid, ka roller, varstolmuimeja, kruvikeerajad, mutrivõtmed (I, 35-44). Sündmuskoha vaatluse käigus võeti XXX kinnistu tootmishoonest kaasa DNA-proovid rolleri võtmelt ja varstolmuimejalt ning fotografeeriti mõõtkavaliselt neljandast ruumist leitud jalatsijälgi (I, 36-38). Kannatanu A. M. ütlustest (I, 45-54, 55) ning XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 944, 201) nähtuvaga selle kohta, et esmalt oli sisse tungitud XXX kinnistul asuvasse tootmishoonesse ja seejärel XXX kinnistul asuvasse tootmishoonesse ning XXX kinnistu hoonesse sisse tungimisel kasutati XXX kinnistult pärinevat ja sealt kaasa võetud kahe padruniga padrunivõtit, on kooskõlas tunnistaja M. M. (M.) ütlused (I, 69-70). 05.04.2022 tunnistaja M. M. ülekuulamise protokolliga (I, 69-70) on tõendatud, et M. M. töötas OÜ-s XXX ja seda kokku 16 aastat (I, 70). Tunnistaja M. M. (M.) ütlustega (I, 69-70) on tõendatud, et OÜ-s XXX töötades oli seal tööriistade seas kindlasti olemas padrunivõtmete komplekt, kus metallpulga mõlemas otsas on pöördpeadega padrunid, algul olid need laua peal ja pärast asetsesid seina peal rivvi sätituna, ka olid seal tööriistade hulgas kindlasti tellitavad torutangid; tööriistu oli palju ja erinevaid (I, 70). Eeltoodud tunnistaja M. M. (M.) ütlused (I, 69-70) haakuvad kannatanu H. H. ütlustega selle kohta, et XXX kinnistu tootmishoones olid nii OÜ XXX kui ka tema enda isiklikud asjad (I, 62). 13 28.10.2021 ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga (I, 56) ja DNA-proovi võtmise vormiga (I, 57) on tõendatud, et A. M. võeti DNA-ekspertiisi jaoks võrdlusproovideks DNA proovid (sülg). 23.07.2021.a ekspertiisimäärusega (I, 84) määrati korraldada asjas DNA-ekspertiis ja anda eksperdi käsutusse XXX ja XXX kinnistute tootmishoonetest sündmuskoha vaatlusel võetud DNA-proovid ning XXX kinnistult kaasa võetud tellitav mutrivõti ja poltmutrivõti (nn padrunivõti), et välja selgitada, kas sündmuskohalt pärinev DNA on kokkulangev mõne Riiklikus DNA-registris eelnevalt talletatud DNA-profiiliga. Kohtuekspertiisiseaduse (vastu võetud 30.05.2001, jõustus 01.01.2022, kehtivusega kuni 31.08.2023) §-s 95 on sätestatud Riikliku DNA-registri pidamine:

(1)Riikliku DNA-registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNA-proovide analüüsil saadud andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil. [jõust. 15.03.2019]
(2)Isikult ja sündmuskohalt kogutud DNA-proovide analüüsil saadud andmeid töödeldakse ja säilitatakse riiklikus DNA-registris.
(3)Riikliku DNA-registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus.
(4)Riikliku DNA-registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [jõust. 01.08.2012] Vabariigi Valitsuse 07.06.2013.a määrusega nr 91 võeti vastu Riikliku DNA-registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus (kehtivusega kuni 31.08.2023). Selle põhimääruse § 1 kohaselt asutatakse riiklik register ametliku nimetusega „Riiklik DNA-register” (edaspidi register), inglise keeles „National DNA Database”. Põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt on registri volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Põhimääruse § 3 kohaselt on registri asutamise ja pidamise eesmärk seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNAproovide analüüsil saadud andmete töötlemine. 01.09.2023.a jõustub Riigikogus 18.01.2023 vastu võetud ja 25.01.2023 Vabariigi Presidendi välja kuulutatud kohtuekspertiisiseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste ja õigusaktide muudatused, s.h kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, millistest nähtub, et DNA kohta kogutakse kriminaalmenetluses ka edaspidiselt andmeid, kuid nüüd on selleks riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister. 01.09.2023.a jõustub KrMS § 99¹ isiku daktüloskopeerimise ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmise kohta ning andmeid võidakse käidelda nii andmekogus ABIS kui ka riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris. 01.09.2023.a jõustuva KrMS § 99¹ lg 6 kohaselt säilitatakse andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid vastavalt kohtuekspertiisiseadusele. 01.09.2023.a jõustuva kohtuekspertiisiseaduse 3. peatükis on kajastatud andmekogude kohta sätestatu, s.h § 16 Kohtuekspertiisi Infosüsteem, § 17 Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister, § 18 Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse andmete kandmine ja nende andmete töötlemine, § 19 Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrile, § 20 Isiku taotluse alusel tema daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ning DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmine süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS, § 21 Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete säilitamine, § 22 Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete kustutamine, § 23 Andmekogu ABIS kasutamine ekspertiisiasutuses. 14 Eeltoodust nähtub, et alates 01.09.2023 muutub DNA-d käitleva registri nimetus ning muutuvad ka DNA käitlemisega seonduvad õigusaktid. Samas jääb ka alates 01.09.2023 kehtima põhimõte, et DNA on ka edaspidi kriminaalmenetluses kasutatav ja käideldav. Seetõttu on ka enne 01.09.2023.a kriminaalmenetluses seaduslikul alusel käideldud DNA ja selle tulemused kasutatavad ka alates 01.09.2023.a. Kohtul ei ole vähimatki alust pidada käesolevas kriminaalasjas enne 01.09.2023.a käideldud DNA-d ja sellega saadud tulemusi ebaseaduslikuks. 22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on tõendatud, et poltvõtmelt võetud esimesest proovist (käepidemelt, nr 16 otsa lähedalt, proov nr L210605) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ja andmebaasiotsingu alusel on see DNA-profiil kokkulangev Deniss Pavlov´i (ik 37508052220) DNA-profiiliga (I, 88: nr 1). Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar (I, 88): 1) saadud DNA-profiil pärineb Deniss Pavlov´ilt; 2) saadud DNA-profiil pärineb ühelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10²¹. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 10²¹ korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Deniss Pavlov´ilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult (I, 88). 22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on tõendatud, et poltvõtmelt võetud teisest proovist (käepidemelt, nr 17 otsa lähedalt, proov nr L210606) ja kolmandast proovist (ümaralt otsalt, nr 16 otsa lähedalt, proov nr L210607) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Deniss Pavlov´ilt (ik 37508052220) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (I, 88: nr 2). 22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on tõendatud, et alljärgnevalt loetletud proovidest:    teine proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt, proov nr L210603, kolmas proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210604, kuues proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210642, saadi DNA-analüüsil osalised profiilid. Need profiilid ei ole seostatavad Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 88: nr 3). 22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on tõendatud, et proovidest L210599-L210602 [proov XXX hoone kontoriruumi ukselingilt (L210599), proov XXX kinnistu hoones asuva rolleri võtmelt (L210600), proov XXX kinnistu hoone varstolmuimejalt (L210601), esimene proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt (L210602)], L210640-L210641 [neljas proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt; viies proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ja L210643 [seitsmes proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla 15 inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 88: eksperdiarvamuse punkt nr 4). 02.11.2021.a ekspertiisimäärusega (I, 95-96) määrati korraldada DNA ekspertiis ja anda eksperdi käsutusse 28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 129-132) kajastatud puuride komplekti vaatluse käigus võetud DNA proovid ja 02.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 134-136) kajastatud voolutestri vaatluse käigus võetud DNA proov ning võrdlusproovina A. M. DNA proov ning eksperdile esitada küsimus, kas 28.10.2021.a puurikomplekti asitõendina vaatluse käigus ja 02.11.2021.a voolutestri asitõendina vaatluse käigus võetud DNA proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A. M. DNA profiiliga või Deniss Pavlovi DNA profiiliga või mõne teise Riikliku DNA-registris eelnevalt talletatud profiiliga. 15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on tõendatud, et DNA ekspertiisi esitati: (I, 98)      DNA proov puurikomplekti karbi läbipaistvalt pleksiklaasi kaanelt DNA proov puurikomplekti karbi musta värvi plastikaluselt DNA proov puurikomplekti metallpuuridelt DNA proov testri korpuselt võrdlusmaterjalina A. M. DNA proov ja DNA proovi võtmise vorm A. M. kohta 15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on tõendatud, et puurikomplekti karbi musta värvi plastikaluselt võetud proovist (L210851) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. A. M. DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Deniss Pavlov´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. (eksperdiarvamuse punkt 1: I, 99) 15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on tõendatud, et testri korpuselt võetud proovist (L210853) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. A. M. ja Deniss Pavlov´i DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. (eksperdiarvamuse punkt 2: I, 100) 15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on tõendatud, et proovidest L210849 (proov puurikomplekti karbi läbipaistvalt pleksiklaasikaanelt) ja L210852 (proov puurikomplekti metallpuuridelt) ei õnnestunud DNAanalüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 100). (eksperdiarvamuse punkt 3: I, 100) 09.08.2022 ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga (I, 147-151) ja selle juurde kuuluva DNA-proovi võtmise vormiga (I, 152-153) on tõendatud, et 09.08.2022.a võeti Deniss Pavlovilt DNA proov – süljeproov suuõõne limaskestalt. 15.08.2022.a ekspertiisimäärusega (I, 106) määrati korraldada DNA ekspertiis ja anda eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks DNA proov Deniss Pavlov´i süljeprooviga ja DNA proovi võtmise vorm ning koopiad ekspertiisiaktidest nr 21E-GE0678 ja nr 21EGE1035 ning eksperdile esitada küsimus, kas DNA ekspertiiside nr 21E-GE0678 ja nr 21E- 16 GE1035 käigus saadud DNA-profiilid on seostatavad Deniss Pavlov´i DNA profiiliga (I, 106). 16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on tõendatud, et poltvõtmelt võetud esimesest proovist (käepidemelt, nr 16 otsa lähedalt, proov nr L210605) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNAprofiil on kokkulangev Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 110: eksperdiarvamus punkt nr 1). Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar (I, 110): 1) saadud DNA-profiil pärineb Deniss Pavlov´ilt; 2) saadud DNA-profiil pärineb ühelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10²¹. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 10²¹ korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Deniss Pavlov´ilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult (I, 110). 16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on tõendatud, et poltvõtmelt võetud teisest proovist (käepidemelt, nr 17 otsa lähedalt, proov nr L210606) ja kolmandast proovist (ümaralt otsalt, nr 16 otsa lähedalt, proov nr L210607) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Deniss Pavlov´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (I, 110: eksperdiarvamus punkt nr 2). 16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on tõendatud, et alljärgnevalt loetletud proovidest:    teine proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt, proov nr L210603, kolmas proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210604, kuues proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210642, saadi DNA-analüüsil osalised profiilid. Need DNA-profiilid ei ole seostatavad Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 110: eksperdiarvamus punkt nr 3). 16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on tõendatud, et proovidest L210599-L210602 [proov XXX hoone kontoriruumi ukselingilt (L210599), proov XXX kinnistu hoones asuva rolleri võtmelt (L210600), proov XXX kinnistu hoone varstolmuimejalt (L210601), esimene proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt (L210602)], L210640-L210641 [neljas proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt; viies proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ja L210643 [seitsmes proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 110: eksperdiarvamuse punkt nr 4). 16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on tõendatud, et eelnevalt analüüsitud proovidest L210851 (proov puurikomplekti karbi musta 17 värvi plastikaluselt) ja L210853 (proov testri korpuselt) saadud DNA-profiilid ei ole seostatavad Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 111). 16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on tõendatud, et proovidest L210849 (proov puurikomplekti karbi läbipaistvalt pleksiklaasikaanelt) ja L210852 (proov puurikomplekti metallpuuridelt) ei õnnestunud DNAanalüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 111). Deniss Pavlov andis kohtueelses menetluses ütlusi XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemise kahtlustuse kohta kahel korral ja tema ütlused on kajastatud 14.10.2021.a (I, 138-140) ja 10.05.2022.a ülekuulamise protokollis (I, 143-146). Mõlemal korral ülekuulamisel Deniss Pavlov ennast XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud. XXX.a kahtlustatava Deniss Pavlovi ülekuulamise protokolliga (I, 138-140) on tõendatud, et Deniss Pavlovile on XXX tuttav koht seoses seal 2021.a suve alguses kalal XXX käimisega, kalal käies pole pidanud tootmishoonetest mööduma (I, 139). 10.05.2022.a kahtlustatava Deniss Pavlovi ülekuulamise protokolliga (I, 143-146) on tõendatud, et Deniss Pavlovile ei ole kahtlustuses kajastatud varguse toimepanemise kohad, s.o XXX XXX külas XXX külas asuvad XXX ja XXX kinnistud tuttavad kohanimed (I, 144), teab küll XXX asuvat XXX, kuid XXX küla ei ütle mitte midagi (I, 145), ei oska öelda, kuidas sai tema DNA sattuda kinnistule, kust vargus toime pandi, äkki kalal käies võis unustada sinna XXX jõe äärde oma jope (I, 145), on viimase 10 aasta jooksul käinud XXX jõe ääres umbes 10 korda, mutrivõtmeid kaasas pole olnud, sest mutrivõtmeid pole kalal käimiseks vaja (I, 145). Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditest nähtuvalt vargused ööl vastu XXX.a XXX ja XXX kinnistutelt käsitletavad jätkuva kuriteona. Kõrvalise pilguga vaadates jätab maakohas asuv hoonetekompleks, millistest üks asub XXX kinnistul ja teine XXX kinnistul, ühtse mulje. Kaks hoonet, millistest vargused toime pandi asuvad lähestikku ja on väliselt ühtses stiilis. Nähtub see sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud kaardiandmete väljatrükist ja sündmuskohal tehtud fotodest. Tegelikkuses jäävad aga kaks teineteise läheduses asetsevat hoonet erinevatele kinnistutele. Mõlemal kinnistul asuvatesse hoonetesse sissetungimiseks kõrvaldati selleks tõkkeid, mis on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokollist sellekohaselt nähtuvaga. Mõlemalt kinnistult varastati tööriistu, milliseid on suhteliselt hõlbus realiseerida ja endale sellest raha saada. Vargus pandi toime ühel ja samal ööl. Enne XXX kinnistult ja siis XXX kinnistult. Nähtub see kannatanu A. M. ütlustest selle kohta, et tellitav mutrivõti ja poltmutrivõti, millised leiti XXX kinnistult, pärinesid XXX kinnistult. Neist poltmutrivõtmelt leiti Deniss Pavlovi DNA-d, s.h ka täisprofiil. Täisprofiili olemasolu on kontrollitud kahe DNA-ekspertiisi käigus. Esimene ekspertiis andis vastuse Deniss Pavlovile kuuluva DNA kohta Riikliku DNA-registri andmete alusel ja teine ekspertiis andis samasisulise vastuse Deniss Pavlovilt võetud DNA-proovi (sülg) alusel. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertiisiandmete õigsuses. Deniss Pavlov pole senini ise andnud selgitust selle kohta, kuidas tema DNA sattus poltmutrivõtmele, avaldades, et kalal käies pole tal mutrivõtmeid kaasas olnud. Kuna Deniss Pavlovi DNA-täisprofiiliga poltmutrivõti asus hoones sees, millisest vargus toime pandi, siis seostab see kahtlusteta 18 Deniss Pavlovi XXX ja XXX kinnistute hoonetest toimepandud vargustega. Poltmutrivõti asus XXX kinnistu hoones sees elektrikapi peal ja sama ruumi kaudu oli akna lõhkumise teel ka XXX kinnistu tootmishoone ruumi sisse tungitud. Kuna sama poltmutrivõti pärines XXX kinnistult, nähtub see kannatanu A. M. ütlustest, siis pandi vargus enne toime XXX kinnistult ja siis mindi vargust toime panema XXX kinnistule. Teiseks seostab Deniss Pavlovi XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemisega ka tema elukohast läbiotsmisel garaažist leitud ja kaasa võetud puuride komplekt, millise kannatanu A. M. tundis ära talle kuuluvana ja mis temalt ööl vastu XXX ära varastati. Mis puutub kahtlustatava Deniss Pavlovi enda pakutud võimalusse, et tema DNA-ga poltmutrivõti võis sattuda kuidagi XXX kalal käies varguse toimepanemise kohta, siis see pole veenev olukorras, kus 14.07.2021.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskoha läheduses ühtegi veekogu-jõge pole (I, 9-41). Deniss Pavlovi varasema elukäigu kohta on karistusregistri teatiselt nähtuvalt teada, et ta on olnud kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja ta oli seda ka ööl vastu XXX.a (II, 49-56), mil kehtis talle 02.11.2017.a Viru Maakohtu kohtuotsusega karistuseks

§ 201

lg 1 järgi mõistetud 3 kuud vangistust,

§ 74lg 1,3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega (II, 66-67). Kar

RS § 24 lg 1 p 6 alusel kaotas see karistus kehtivuse alates 02.11.2021.a, mil möödus 3 aastat katseaja lõppemisest. Ööl vastu XXX.a XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemise ajaks oli Deniss Pavlov ka isik, kes oli XXX.a oktoobri alguses XXX toime pannud varguse. Deniss Pavlovi varasem elukäik sobitub sellega, et tema pani ööl vastu XXX.a toime varguse ka XXX ja XXX kinnistutelt. Vargused XXX ja XXX kinnistutelt on toime pandud kavatsetult, kuna kõrvalises kohas asuvatesse tootmishoonetesse sissetungimiseks oli vaja kõrvaldada tõkkeid, mis eeldasid selleks tööriistade kaasavõtmist ja nende sündmuskohal kasutamist. Kavatsetusele viitab ka asjaolu, et varastati peamiselt tööriistu, milliseid on lihtne realiseerida ja sellest raha saada. Deniss Pavlovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kvalifikatsioon

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi Deniss Pavlov pani toime 2 vargust, neist üks jätkuva kuriteona XXX XXX. ja XXX.a isikute grupis koos O. Z. ja sissetungimisega ning teise varguse jätkuva kuriteona ööl vastu XXX.a XXX ja XXX kinnistu tootmishoonetesse sissetungimisega, milline käitumine on tervikuna kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Tsiviilhagid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu A. M. tsiviilhagi 1253€ varalise kahju hüvitamise nõudes (I, 59-60; III, 7) ja kannatanu H. H. (H.) tsiviilhagi 245€ varalise kahju hüvitamise nõudes (I, 67-68; III, 8) ning välja mõista Deniss Pavlovilt:   1253€ (üks tuhat kakssada viiskümmend kolm eurot) kannatanu A. M. kasuks (M., kannatanu arveldusarvele nr XXX Swedbank); 245€ (kakssada nelikümmend viis eurot) kannatanu H. H. kasuks (H., kannatanu arveldusarvele nr XXX SEB Pank). 19 28.10.2021.a kannatanu H. H. (H.) esialgne hagiavaldus on 930 euro nõudes (I, 65-66) ja sisaldab varastatud esemete väärtusi 855 eurot ja lõhkumiskahju 75 eurot:    Makita mutrikeeraja maksumusega 435 eurot; pneumaatilise mutrikeeraja maksumusega 345 eurot; puidust leivaastja maksumusega 75 eurot. Vargusega põhjustati lõhkumiskahju 75 eurot (I, 65). 31.10.2021.a kannatanu H. H. (H.) viimane ehk lõplik hagiavaldus (I, 67-68; III, 8) 245€ on esialgsest väiksem seoses asjaoluga, et kindlustus hüvitas kahjust 685 eurot, kuid hüvitamata jäi omavastutus 170 eurot ja lõhkumiskahju 75 eurot, s.o kokku 245€. 28.10.2021.a kannatanu A. M. hagiavaldus 1253€ nõudes hõlmab varastatud esemete väärtusi kokku 1203 € ulatuses ja lõhkumiskahju 50€ (I, 59-60; III, 7). Kannatanute hagiavaldustes nimetatud varastatud esemete väärtusi ja lõhkumiskahju tõendavad peale kannatanute ütluste ja XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuva ka:   17.04.2023.a 20:41 kannatanu H. H. e-kirjaga edastatud lisa hagiavalduse juurde varastatud esemete hindade kohta internetilehekülgede andmetel (II, 84-86); 17.04.2023.a uurija M. A. väljatrükid erinevatelt internetilehekülgedelt varastatud esemete väärtuste kohta (II, 87-110). Kannatanute avaldatud kahjud jäävad internetilehekülgedelt nähtuvate esemete väärtuste suurusjärkudesse. Kohtul ei ole alust kannatanute avaldatud kahjude väiksemaks hindamiseks. Karistus

§ 199

lg 2 kohaselt karistatakse kvalifitseerivatel tunnustel toime pandud varguse eest rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.

§ 56lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lõikes 2 on sätestatud, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Deniss Pavlovi süü varguste toimepanemisel on keskmine - kõik vargused on toime pandud sissetungimisega, võõrale varale juurdepääsemist takistanud tõkke ja lukustuse eemaldamise teel kannatanuid on kolm, ühele kannatanule OÜ XXX põhjustatud kahju on kokku 2000 eurot, H. H. põhjustatud kahju on 930 eurot ja A. M. põhjustatud kahju on 1253 eurot. Kannatanutest OÜ XXX tsiviilhagi ei esitanud, H. H. hüvitas kindlustus kahjust 685 eurot. Kannatanu A. M. tsiviilhagi 1253€ varalise kahju hüvitamise nõudes ja kannatanu H. H. tsiviilhagi 245€ varalise kahju hüvitamise nõudes on senini täielikult hüvitamata. Lisaks tsiviilhagide hüvitamise kohustusele lasub Deniss Pavlovil ka XXX kohustus. Rahvastikuregistri andmetel on Deniss Pavlovil XXX, neist XXX (III, 12). Deniss Pavlovil XXX ja sissetulekuallikat pole. Käesoleva kriminaalasja andmetel kaldub Deniss Pavlov sissetuleku saamiseks kasutama kuritegelikke teid. 20 Neil asjaoludel ei ole kõige kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamine Deniss Pavlovi puhul põhjendatud ja kohus kohaldab Deniss Pavlovile karistusena vangistust. Deniss Pavlovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Deniss Pavlovi karistust kergendavaks on XXX varguse toimepanemist käsitlevas osas puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

Eelkajastatud asjaoludel, mõjutamaks Deniss Pavlovit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorras kaitsmise huvidest, karistab kohus Deniss Pavlovit

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta 9 kuu vangistusega. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus 1 aastat 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ja mõistab Deniss Pavlovile karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata Deniss Pavlovi eelvangistuses 06.-07.10.2020.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et juurutada Deniss Pavlovis õiguskuulekat eluviisi on põhjendatud

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata 1 aastat 1 kuud 28 päeva vangistust Deniss Pavlovi suhtes täielikult täitmisele, kui Deniss Pavlov ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX);  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.

§ 75

lg 2 p 1 sätestatud kohustust – hüvitab kuritegude tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 100 eurot kuni tsiviilhagide täieliku hüvitamiseni ja esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohustuse täitmist tõendavad dokumendid vahetult iga makse tegemise järgselt (näiteks elektroonselt); 3.

§ 75

lg 2 p 4 sätestatud kohustust – läheb kohtuotsuse jõustumisest alates hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul ametlikult tööle või võtab ennast ametlikult töötuna Eesti Töötukassas arvele ja esitab selle kohustuse täitmise kohta enda kriminaalhooldusametnikule viivitamatult tõendid (näiteks elektroonselt).

§ 78

p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 27.07.2023.a.

§ 78

p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.