← Eesti

2-23-106718/10

Obsah (6)§ 168§ 430§ 150§ 632§ 428§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17.08.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-106718 Tsiviilasi Aktsiaselt

§ 168lg-ga 3 kannab I.

B. oma menetluskulud ise.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  3. Aktsiaseltsi FEB taotlus rahuldada ja tagastada aktsiaseltsile FEB riigilõiv summas 315 eurot.
  4. Riigilõiv tagastada aktsiaseltsi FEB arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS.
  5. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 1 tööpäeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
  6. Aktsiaselts FEB esitas 14.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4545,80 euro saamiseks. Kohus tegi 16.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 04.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  7. 04.05.2023 määrusega kohustas kohus aktsiaseltsi FEB esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
  8. 18.05.2023 esitas aktsiaselts FEB kohtule nõuetekohase hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 23.05.2023 määrusega.
  9. 16.08.2023 esitasid aktsiaselts FEB ja I. B. kohtule kompromisslepingu, millega on ühinenud kolmanda isikuna Santal Ehitus Grupp OÜ. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
  10. Kompromissi tingimused 1.
  11. Käesolevaga kompromissiga ühineb

§ 430

lg 5 alusel ka Santal Ehitus Grupp OÜ, registrikood 16690739 (edaspidi: kolmas isik), mida esindab seadusliku esindajana samuti kostja (I. B.). 1.

  1. Kostja ja kolmas isik kohustuvad solidaarselt tasuma hagejale 5850,58 eurot (edaspidi ka võlgnevus), mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4035,58 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel kokku tasutud poolest riigilõivust summas 315 eurot ning hageja õigusabikuludest summas 1500 eurot. Võlgnevus tuleb tasuda alljärgneva maksegraafiku järgi hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX: 1.2.
  2. 500,00 eurot hiljemalt 10.09.2023 1.2.
  3. 500,00 eurot hiljemalt 10.10.2023 2 1.2.
  4. 500,00 eurot hiljemalt 10.11.2023 1.2.
  5. 500,00 eurot hiljemalt 10.12.2023 1.2.
  6. 500,00 eurot hiljemalt 10.01.2024 1.2.
  7. 500,00 eurot hiljemalt 10.02.2024 1.2.
  8. 500,00 eurot hiljemalt 10.03.2024 1.2.
  9. 500,00 eurot hiljemalt 10.04.2024 1.2.
  10. 500,00 eurot hiljemalt 10.05.2024 1.2.
  11. 500,00 eurot hiljemalt 10.06.2024 1.2.
  12. 500,00 eurot hiljemalt 10.07.2024 1.2.
  13. 350,58 eurot hiljemalt 10.08.2024 1.
  14. Punkti 1.2 täitmise korral loobub hageja hagiavalduses esitatud viivisenõudest. 1.
  15. Punktis 1.2 sätestatud tasumiskohustuse rikkumise korral, s.o. kasvõi ühe osamakse täies summas tasumisega kasvõi ühe päeva hilinemise korral: 1.4.
  16. muutub kogu ülejäänud võlgnevuse tasumise nõue koheselt sissenõutavaks; 1.4.
  17. kohustuvad kostja ja kolmas isik solidaarselt tasuma hagejale hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 885,56 eurot. 1.
  18. Hageja menetluskulude (õigusabikulud ja pool riigilõivust) hüvitamine on vastavalt punktile 1.2 arvatud võlgnevuse tasumise kohustuse sisse. Kooskõlas

§ 168lg-ga 3 kannab kostja oma menetluskulud ise.

  1. Menetluslikud küsimused ja kinnitused 2.
  2. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 kuulub hagejale tagastamisele pool maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot. 2.2. Pooled paluvad, juhindudes

§ 632

lg-st 4, lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, 1 (ühe) tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. 2.

  1. Pooled kinnitavad ja tagavad, et nad tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes eeldusele, et kõik teise poole poolt antud kinnitused vastavad tegelikkusele ning Pooled täidavad nõuetekohaselt kõik endale kompromissiga võetud kohustused. 2.
  2. Pooled ei ole teineteise vastu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus. 2.
  3. Pooled on teadlikud

§-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 2.

  1. Pooled kinnitatavad, et nad on kompromissi tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad kompromissi sisu, tähendust ja tagajärgi, sealhulgas, kuid mitte ainult kinnitab kostja, et on teadlik, et kompromissi kinnitav kohtumäärus on täitedokument, mille täitmata jätmise korral on hagejal õigus esitada täitmisavaldus kohtutäiturile. 2.
  2. Kompromiss allkirjastatakse digitaalselt. Kostja allkirjastab kompromissi nii enda kui ka kolmanda isiku eest, mille seaduslikuks esindajaks on samuti kostja ise (I. B.). 3 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
  2. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

  1. Kohustusega ühinenud isikuga seoses selgitab kohus täiendavalt, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lõik 4 kohaselt tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.
  2. Kui I. B. ja Santal Ehitus Grupp OÜ vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
  3. Aktsiaselts FEB on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.02.2023 riigilõivu summas 180,56 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 18.05.2023 449,44 eurot, kokku 630 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub aktsiaseltsile FEB tagastamisele riigilõiv summas 315 eurot. Vastavalt aktsiaseltsi FEB taotlusele tagastab kohus riigilõivu 315 eurot aktsiaseltsi FEB arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS. 12.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Aktsiaselts FEB ja I. B. leppisid kokku, et aktsiaseltsi FEB menetluskulud (õigusabikulud ja pool riigilõivust) on arvestatud kompromissi korras hagejale tasumisele kuuluva summa sisse ning kooskõlas

§ 168lg-ga 3 kannab I.

B. oma menetluskulud ise. 13.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4 Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega 1 tööpäevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.