Obsah (4)

§ 481§ 15§ 18§ 56

4-23-1908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1908 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Menetlusalune isik

§ 481

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit XXX tõttu, siis on kohtuväline menetleja nõus isiku taotlusega juhtimisõiguse äravõtmise aega lühendada või asendada see rahatrahviga. Kohtuotsuse põhjendused 2 4-23-1908

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. A. Pärnale heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 kohaselt on väärteokorras karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi
4. Käesoleval juhul puudub vaidlus eelnimetatud väärteo toimepanemise fakti osas. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (tl 24) kohaselt kasutati 27.04.2023 ajavahemikul kell 21.26 kuni 21.33 A. Pärna väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määramiseks mõõteseadet Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-
5. Mõõtmistulemuste lõplik lugem oli 0,38 mg/L. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/L saadi mõõtetulemuseks 0,33 mg/L. Taatlustunnistus (tl 28) kinnitab, et eelnimetatud tõenduslik alkomeeter oli taadeldud 05.01.2023 ning vastas nõuetele. PPA personalitalituse juhtivspetsialisti teatis (tl 26) tõendab, et mõõteseadet kasutanud patrullpolitseinik R.R. on läbinud tõendusliku alkomeetri mõõtealase koolituse 17.10.
7. Politseiametnik R.L. on üle kuulatud tunnistajana ning tema ütlused (tl 22) kinnitavad, et ta oli koos kiirreageerijatega teenistuses, kui kella 21.15 paiku märgati XXX ja XXX tänava ristmikul sõidukit Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX. Sõidukil ei põlenud numbrituled. Liikudes ei kasutanud sõiduk korduvalt suunatulesid, mistõttu peatati sõiduk vilkureid kasutades XXX juures. Juhi joovet mõõdeti kõigepealt indikaatorvahendiga, mille näit oli 0,28 mg/L. Seejärel kutsuti patrull tõendusliku alkomeetriga ning lõplik lugem oli 0,38 mg/L ja mõõtetulemus 0,33 mg/L. Rikkumisega seoses on koostatud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 23).
8. Ka A. Pärn ise on rikkumise järgselt tunnistanud, et jõi sel päeval ära õlle Aleksander (tl 21).
9. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et A. Pärn juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/L. 14.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et A. Pärn on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime pannud vähemalt kergemeelsusest.

§ 18

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusalune isik tunnistas, et oli 4–5 tundi enne sõitma hakkamist ära joonud ühe õlle ning ta tundis, et on sõitma hakkamise ajaks 100% kaine. Samuti on isik selgitanud oma tervislikku seisundit ning kuidas see võib mõjutada alkoholi 3 4-23-1908 organismis püsimise aega. Kohtu hinnangul teab selline inimene, et ta võib olla juhile keelatud seisundis, kuid rajab oma lootused tagajärje mittesaabumisele. 15. Seega on LS § 224 lg 2 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. A. Pärn on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 16. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Karistuse määramisel on arvestatud A. Pärna varasema käitumisega ning kehtivate karistustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
2. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on menetlusalune isik samaliigilise väärteo toime pannud ka 12.03.2020, mille eest määratud rahatrahv on tasumata. Lisaks on A. Pärnal kehtiv kriminaalkaristus alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest, mis on toime pandud samuti
3. aasta kevadel. Tavaolukorras oleks sellistel asjaoludel juhtimisõiguse äravõtmine igati põhjendatud.
4. A. Pärn on on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on tal XXX (tl 11) ja XXX (tl 10). Samuti on ta esitanud väljavõtte temale määratud XXX(tl 9), mis kinnitab A. Pärna selgitusi tema XXX kohta. Kohus loeb A. Pärna XXX. 20.

§ 481

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit XXX tõttu. Riigikohus on selgitanud, et lisaks XXX tõendamisele peab tuvastama, kas isiku jaoks on XXX tingitult hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muuhulgas menetlusaluse isiku XXX, vajadusest käia XXX, samuti isiku töö ning õpingute asukohast (RKKK 22.10.2013, 3-1-1-9013, p 8.3).

1. Kohus on seisukohal, et tulenevalt A. Pärna XXX ning tema üldisest tervislikust seisundist on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu tema jaoks hädavajalik. A. Pärna sõnul ootab teda ees ka XXX ning peale seda algav XXX, lisaks veel XXX visiidid. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras isikult juhtimisõiguse äravõtmine lubatav. Sellest tulenevalt tühistab kohus A. Pärnale määratud juhtimisõiguse äravõtmise ning määrab temale karistuseks rahatrahvi.
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Kohtu hinnangul saab A. Pärna teosüüd lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks.
3. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid ning karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas 4 4-23-1908 õiglane. Kuivõrd A. Pärn on XXX, tal on enda sõnul üks ülalpeetav ning nii tema tervislik kui ka majanduslik seisukord on rasked, leiab kohus, et rahatrahv sanktsiooni 1/5 määras on piisav karistus, mida menetlusalune isik tegelikult ka tajub ning mis täidab nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke.
4. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA Lõuna prefektuuri 25.05.
5. a otsuse väärteoasjas nr 2600,23,000030 mõistetud karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega karistada A. Pärna LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 5