26.11.1971, isikukood 37111265215, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Madis HELM
Madis HELMI aresti kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 06.05.2023 kell 20.52.
lg.5 p.3 alusel kohaldada Madis HELMI suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.
alusel on Madis HELM kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 31.05.2023. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artjom Võsu koostas 06.05.2023 väärteoprotokolli nr. AB 1502962 Madis Helmi kohta selles, et viimane juhtis 06.05.2023 kell 20.50 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee 150-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touareg (registreerimismärk XXXXXX) asulavälisel teel kiirusega 162 +/- 5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 90 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h võrra. Sellega rikkus Madis Helm
lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 08.05.2023 kohtualluvusse saatmise määrusega saadeti asja materjalid läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Vastavalt määrusele on väärteoasja menetluses selgunud, et Madis Helm on pannud toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Kiiruse ületamine oli väga suur – 67 km/h. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS §300 lg.2 ja §424 lg.2 järgi ning 2 kehtivat väärteokaristust, mis on seotud kiiruse ületamisega. Mõlemad rahatrahvid on tasutud. Menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Antud väärteo toimepanemise ajal oli kiiruse ületamine veelgi suurem, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest. Seetõttu ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks mõista järjekordse samalaadse õiguserikkumise eest karistuseks rahatrahvi. Kohtuväline menetleja leidis, et aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine eemaldaks ta liiklusest, tagamaks kaasliiklejate ohutuma liiklemise. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadele, palus Madis Helmile
lg.4 järgi põhikaristuseks mõista 10 päeva aresti ning lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus tähtajaga 6 kuud. Kergendava asjaoluna palus kohtuväline menetleja arvestada süü tunnistamist. 2 Menetlusalune isik Madis Helm selgitas maakohtu istungil, et nõustub kiiruse ületamisega, kuid ei teadnud, et seda on nii palju. Ohtu ta oma käitumisega kedagi ei seadnud. Samuti seletas menetlusalune isik, et oli väsinud, kuna oli roolis juba hommikust peale alates Moskvast. Menetlusalune isik kahetses ja soovis karistuseks rahatrahvi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Madis Helmi suhtes on koostatud väärteoprotokoll
lg.4 rikkumise kohta.
lg.4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 06.05.2023 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1502962 on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 sätteid.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. 06.05.2023 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1502962 kohaselt juhtis menetlusalune isik samal õhtul kell 20.50 Tallinn – Narva maantee 150-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 162 +/- 5 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis eelnimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning ületas seejuures suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal. Samuti nõustus ta kiiruse ületamisega ka maakohtu istungil, tunnistades ja kahetsedes seda. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 06.05.2023 protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras Madis Helmi poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Touareg (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruse mõõtmist 06.05.2023 kell 20.50 Tallinn – Narva maantee 150-ndal kilomeetril kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr.LE0829, mis oli vastavalt 06.05.2023 kell 19.02 3 testimisele töökorras. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulavälisel teel oli nähtavus hea, tegemist oli valge ajaga, sademeteta kuiva kattega 1 + 1 kahesuunalise teega. Mõõtja seisis kõrvalteel, kiirusmõõtur oli käes hoitud, mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, liikus üksinda, kiirendas intensiivselt. Kiirus mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul sirgel teelõigul ning segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 162 km/h, laiendmääramatus +/- 5 km/h ja lõplik mõõtetulemus 157 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Eesti Akrediteerimiskeskuse 12.04.2023 taatlustunnistuse nr.TTRS-23/00070 kohaselt on mõõtevahend LaserCam 4 nr.LE0829 läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Nii nähtub väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 06.05.2023 protokollist, et menetlusalune isik on selle protokolliga tutvunud ja mingeid märkuseid/avaldusi lisanud ei ole. Väärteo toimepanemist tunnistas maakohtu istungil ka menetlusalune isik ise. Maakohus leiab, et maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et Madis Helm juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta ei seadnud kedagi ohtu, ei ole tõsiseltvõetav. Kiiruse ületamine, eriti sellises ulatuses, nagu käesolevas väärteoasjas, on alati äärmiselt ohtlik. Samuti näitab menetlusaluse isiku äärmiselt hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kiiruse ületamisse tema viide maakohtu istungil selle kohta, et ta oli roolis juba alates hommikust Moskvast ja seega õhtuks väsinud ning oma spidomeetri näitu ta ei näinud seoses pealepaistva päikesega. Maakohus leiab, et selliste asjaolude ilmnemisel tuli menetlusalusel isikul olla liikluses veelgi tähelepanelikum ja hoolikam. On ilmselge, et menetlusaluse isiku seadusekuulekat käitumist häiris ja/või välistas tema väsimus seoses pikaajalise roolis viibimisega. Menetlusaluse isiku tegu on
Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. 4 Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Käesolevas väärteoasja on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 10 päeva, arvestades kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Käesoleva asja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Madis Helmil on 2 kehtivat väärteokaristust, neist mõlemad on samalaadse väärteo toimepanemise eest
Mõlema väärteo eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahvid, mis karistusinfo kohaselt on täidetud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud aresti kohaldamine. Menetlusalust isikut on 2022 karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega, ta tasus need mõne kuu möödumisel ära, kuid sellegipoolest jätkas väärtegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte andmetele viitas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Arvestades eelnevat leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada vaid aresti kohaldamisega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit Tallinn – Narva maanteel, kus liiklus on eriti intensiivne ja tihe. Sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist 5 määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem samalaadse süüteo eest karistatud kaks korda. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude varasemat toimepanemist, varasemalt karistuseks määratud rahatrahvide tasumisele vaatamata samalaadse, kuid raskema väärteo toimepanemist ning süü tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 8 päeva. Menetlusaluse isiku karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 06.05.2023 kell 20.52.
lg.5 p.3 näeb ette võimaluse kohaldada sama paragrahvi lg.4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas tähtajaga 6 kuud. taotles kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamist Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Väärteoasja materjalide ja Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik on varasemate väärtegude eest määratud karistused ära tasunud ja sellele vaatamata jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese
nõuete rikkumisega ning käesolev tegu on raskem kui eelmine. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Seega nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaid põhikaristuse määramine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Peale aresti 8 päeva ärakandmist on menetlusalusel isikul taas õigus mootorsõidukit juhtida. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab lisakaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et menetlusalune isik töötab enda sõnade kohaselt ettevõtte direktorina, s.h. ametikohal, kus mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole vältimatult vajalik, seega ei ole sellise 6 juhtimisõiguse omamine talle eluliselt vajalik ning selle ajutine äravõtmine ei põhjusta menetlusalusele isikule probleeme seoses töö ja/või sissetulekuga. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Aluseid lisakaristuse tähtaja kohaldamiseks üle miinimummäära maakohus ei tuvastanud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine taotletud miinimummääras on põhjendatud eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel ja vastab koos põhikaristusega menetlusaluse isiku süü suurusele (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 lahend kohtuasjas nr.4-23-658). (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.