Obsah (7)

§ 33§ 184§ 175§ 144§ 180§ 171§ 170

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1692 Tsiviilasi O. W. W. i hagi Titania Invest

§ 33rikkudes äriregistrile edastanud.

Olukorras, kus osanike üldkoosolekul on vastu võetud põhikirja muudatus, kuid juhatuse liige seda äriregistrile süüliselt pikema aja jooksul ei esita, on juhatuse liige rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ning hoolsuskohustust. 03.08.2021 toimus Titania Investment Group OÜ üldkoosolek, millest hagejat ei teavitatud. Üldkoosolekul otsustati kutsuda tagasi ja kustutada osaühingu registrist hageja kui juhatuse liige. Kostjad lähtusid 03.08.2021 koosolekul ebaõigest häälteenamusest, kuigi nad teadsid, et muudetud põhikiri oleks nõudnud 70% häälteenamust. See ei ole kooskõlas juhatuse liikme hoolsus- ega lojaalsuskohustusega ning juhatuse liikme käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. K. L. on korraldanud täiendavaid üldkoosolekuid, lähtudes ebaõigest põhikirjast ka pärast seda, kui kohus on tuvastanud 03.08.2021 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kostja korraldas 13.01.2022 kaks üldkoosolekut, millest esimesel otsustati järjekordselt kutsuda tagasi hageja juhatuse liikme kohalt. Teisel koosolekul otsustati 06.07.2020 osanike otsust ja muudetud põhikirja äriregistrile mitte esitada. K. L. käitumine on pahatahtlik ja toimus eesmärgiga haarata ainuvõim osaühingu juhtimisel. Selle tulemusena on osaühing kaotanud usalduse K. L. kui juhatuse liikme vastu. Samas puudub hagejal häälteenamus K. L. tagasikutsumiseks. Kuna K. L. tegutseb hageja ja osaühingu suhtes ebaausalt, kahju tekitavalt ja riskantselt, esineb mõjuv põhjus

§ 184lg 5 tähenduses tema tagasikutsumiseks osaühingu juhatusest.

Kui kohus kutsub Kirja Laurila juhatuse liikme kohalt tagasi, esitatakse äriregistrile põhikirja redaktsioon, mille kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vajalik 70% häälteenamus. Eelduslikult ei õnnestu osaühingul sellise häälteenamusega uusi juhatuse liikmeid valida. Tagamaks osaühingu tegevus oleks vaja määrata osaühingule juhatuse (asendus)liige. Hageja selgitas vastuseks kostja vastuväidetele, et üldkoosoleku otsuse äriregistrile esitamise kohustus jäi juhatuse liikmete suulise kokkuleppe alusel K. L. le. Seetõttu ei esitanud hageja otsust äriregistrile ise. Lisaks ei teadnud hageja kuni 04.08.2021, et 03.08.2021 toimus üldkoosolek ning et muudetud põhikirja ei ole äriregistrile esitatud. Hageja usaldas kostjat, et suulise kokkulepe alusel on kostja edastanud otsuse äriregistrile. Asjaolu, et juriidilisel isikul on mitu juhatuse liiget, sh. et teistel juhatuse liikmetel oli mingil ajahetkel võimalus ka vastav otsus esitada, ei vabasta K. L. t oma kohustuste täitmisest. Hageja võttis kokku, et Kirja Laurila juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise põhjuseks on järgmised asjaolud: 2/7 • • • • kostja jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada 06.07.2020 otsus äriregistrile; kostja jättis selle ka enne 03.08.2021 üldkoosoleku toimumist äriregistrile edastamata; kostja jättis hageja 03.08.2021 üldkoosolekust teavitamata; kostja kutsus hageja selja taga hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi, millega välistas hageja võimaluse esitada äriregistrile 06.07.2020 osanike otsuse; • pärast 03.08.2021 on kostja jätnud oma juhatuse liikme kohustused täitmata, kuna ta ei ole siiani esitanud 06.07.2020 üldkoosoleku otsust äriregistrile; • kostja jätkas ebaõige põhikirja alusel üldkoosolekute korraldamist ja tühiste ning õigusvastaste otsuste vastuvõtmist.

§ 175lg 2 kehtib üksnes äriühingust väljapoole ning ei kohaldu äriühingu sisesuhetes.

See tähendab, et osanike koosoleku pidamisel tuleb lähtuda muudetud põhikirjast. Asjaolu, et kostja lähtus osanike koosolekut pidades ebaõigest põhikirjast, on kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise iseseisvaks aluseks. KOSTJATE VASTUVÄITED 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja välja toonud ühtegi väidet, mis tõendaks

§ 184lg 5 kohaldamise eelduste olemasolu.

Üksnes K. L. poolt enda seadusest tulenevate õiguste kasutamine ei kahjusta osaühingu ärihuve või ei tekita osaühingule kahju. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et K. L. teeb osaühingu osas äriliselt ebaõigeid otsuseid. Hageja ei ole välja toonud, milles väidetav kahju seisneb ja kui suur kahju on. See, et vähemusosanikule ei meeldi kaasosanike poolt vastuvõetavate otsuste sisu, ei anna alust esitada hagi

§ 184lg 5 alusel.

Hageja oli 10.03.2020-04.08.2021 osaühingu juhatuse liikmeks ja tal oli samasugune õigus esitada üldkoosoleku otsus äriregistrile. Hageja otsust äriregistrile ei esitanud. Hageja ei ole välja toonud, et see oleks juhatuse liikmele kohustuseks tehtud. Kostjale teadaolevalt pidi just hageja 06.07.2020 otsuse äriregistrile esitama. Mõlema juhatuse liikme soov oli suunatud sellele, et mitte esitada 06.07.2020 üldkoosoleku otsust äriregistrile. Praeguseks on hageja vastuväited kaotanud oma aktuaalsuse, kuna 13.01.2022 vastu võetud otsustega otsustati mitte esitada äriregistrile 06.07.2020 osanike otsust ning jätta 06.07.2020 osanike otsuses toodud põhikirja muudatused tegemata. Eluliselt ebausutav on hageja väide, et ta sai 06.07.2020 üldkoosoleku otsuse mitteesitamisest teada alles 04.08.

1. Hageja eesmärgiks on takistada osaühingu äritegevust ja haarata ise kontroll osaühingu üle. Isegi juhul, kui peaks lähtuma osanike otsuse kvoorumist 70%+1 hääl, ei ole hagejal võimalik ennast ilma K. L. poolthääleta juhatusse valida. Hageja ei ela püsivalt Eestis ega saa faktilist igapäevast majandustegevust teostada. Tema eesmärk on pahatahtlik. Hageja ja K. L. olid abielus, alustasid
2. aasta teisel poolel lahutusprotsessi ja praeguseks on abielu lahutatud. Hagejal tekkis soov 06.07.2020 otsus äriregistrisse esitada alles seoses lahutusega. Kostjad leiavad, et juhatusse ei ole võimalik valida isikut, kes kutsuti juhatusest tagasi. Hageja ei ole käitunud kostjate suhtes heas usus. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja soovib juhatuse liikme K. L. tagasi kutsumist ning asendusliikme määramist. 4.

§ 184

lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme 3/7 tagasikutsumist kohtu poolt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja O. W. W. ja kostja K. L. on Titania Investment Group OÜ osanikud. Seejuures olid nende osade suurused kuni 04.09.2020 võrdsed, alates sellest ajast kuulub hagejale osa suurusega 950 eurot ja kostjale osa suurusega 1550 eurot (dtl 58-60). Pooled ei ole viidanud sellele, et osaühingul oleks nõukogu. K. L. on alates 10.03.2020 osaühingu juhatuse liige (dtl 36). Seega on hagejal õigus esitada

§ 184lg 5 kohane avaldus Kirja Laurila tagasikutsumiseks.

5.

§ 184

lg 5 puhul on tegemist vähemusosaniku nõudega ühingu ja tagasikutsutava juhatuse liikme vastu. Selle õiguskaitsevahendi eesmärk ei ole osanike vaheliste vaidluste lahendamine laiemas mõttes ja kohus saab selles menetluses hinnata üksnes seda, kas kõiki asjaolusid kaaludes on osaühingu huvides, et isik, kelle tagasikutsumist soovitakse, ei jätkaks juhatuse liikmena. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et osanikul on juhatuse liikme tagasi kutsumiseks mõjuv põhjus. Kohus peab esmalt tuvastama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, ja seejärel kaaluma, kas rikkumine on sedavõrd oluline, et osaühingu parimates huvides on juhatuse liikme tagasikutsumine. Eelkõige on mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme poolt oma kohustuste kestev oluline rikkumine. Hageja on esitanud mõjuva põhjusena kostja rikkumiste nimekirja. Kokkuvõtvalt heidab hageja juhatuse liikmele ette seda, et kostja ei ole esitanud juhatuse liikmena äriregistrile 06.07.2020 otsust põhikirja muutmise kohta, jättis hageja teavitamata 03.08.2021 üldkoosolekust, kutsus hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi ning jätkas üldkoosolekute korraldamist ebaõige põhikirja alusel. 6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 06.07.2020 osanike koosoleku otsusega muudeti põhikirja ning määrati otsuse tegemise määraks 70% (dtl 34). Poolte väidete ning äriregistri väljavõtte kohaselt ei ole uut põhikirja äriregistrile esitatud.

§ 144

lg 3 kohaselt kirjutab äriregistrile esitatavale avaldusele alla juhatuse liige ning tulenevalt

§ 180

lg-st 1 tuleb juhatuse liikmel esitada äriregistrile teave osanike otsuste registrisse kandmiseks, s.h uue põhikirja kohta kande tegemiseks. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud

§ 33

lg-st 7 tulenes juhatuse kohustus teha kõik toimingud osanike poolt vastuvõetud otsuste kohta kannete tegemiseks äriregistris. Sealhulgas oli juhatusel kohustus esitada äriregistrile avaldus põhikirja muutmise kohta. Kohus on juba välja toonud, et K. L. on alates 10.03.2020 osaühingu juhatuse liige. Kostja on osundanud sellele, et hageja oli 10.03.2020-04.08.2021 osaühingu juhatuse liige. Kostja väide on tõendatud äriregistri väljavõttega (dtl 58-60). Seega olid nii hageja kui kostja 06.07.2020 otsuse vastuvõtmise ajal juhatuse liikmed ning mõlemal oli kohustus esitada põhikirja muudatuse kohta vastu võetud otsus äriregistrile.

§ 180

lg 8 sätestab, et juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või osanike, nõukogu või juhatuse otsusega. Hageja väitel oli poolte suulise kokkuleppe kohaselt otsuse esitamine kostja ülesanne, kostja vastuväite kohaselt pidi otsuse esitama hageja. Hageja kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt pidi K. L. esitama otsuse äriregistrile, sest hagejal ei olnud aega. Samas ei olnud kostjal Eesti ID-kaarti, tal oli probleeme ühendusega ning kostja ütles hageja pärimise peale, et ta ei ole dokumente äriregistrile esitanud (dtl 261). Kumbki pooltest ei ole tõendanud, et oleks olemas olnud juhatuse otsus juhatuse töökorra kohta. Seega leiab kohus, et otsuse esitamine oli mõlema juhatuse liikme kohustus ning mõlemad juhatuse liikmed on oma kohustust rikkunud. 4/7 Kohus leiab samas, et K. L. poolne rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et osaühingu parimates huvides on juhatuse liikme tagasikutsumine. Hageja väidetest nähtuvalt oli uus põhikirja redaktsioon kooskõlas pigem tema kui osaniku huvidega, seega oleks hageja pidanud juhatuse liikmena hoolitsema ka äriregistrisse vajaliku kande tegemise eest. Kohus on juba selgitanud, et

§ 184lg 5 eesmärk ei ole osanike vaheliste vaidluste lahendamine laiemas mõttes.

Praegusel juhul nähtub poolte seisukohtadest, et K. L. poolt otsuse esitamata jätmise põhjuseks on osanike vahel tekkinud vaidlus selle üle, milline peaks olema otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Näiteks otsustati osanike 13.01.2022 üldkoosolekul K. L. häälteenamusega, et 06.07.2020 otsust ei esitata äriregistrile (dtl 15-21). Hageja kui juhatuse liige kutsuti osanike üldkoosolekul 03.08.2021 juhatusest tagasi (dtl 35). Tartu Maakohus tuvastas 14.12.2021 otsusega osanike koosoleku otsuse tühisuse (tsiviilasi nr 2-21-12550). Otsus jõustus kohtute infosüsteemi kohaselt Riigikohtu otsusega 24.10.2022. Kostja osanikud pidasid 13.01.2022 kaks üldkoosolekut, millest esimesel otsustati kutsuda tagasi hageja juhatuse liikme kohalt ja teisel koosolekul otsustati 06.07.2020 osanike otsust ja muudetud põhikirja äriregistrile mitte esitada (dtl 15-23). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 15.03.2023 tagaseljaotsusega tuvastati Titania Investment Group OÜ 13.01.2022 üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisus (tsiviilasi nr 2-22-4213). Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Rohkem ei ole kohtule asjakohaseid äriühingu osanike otsuseid esitatud. Seega oleks hagejal hiljemalt alates 15.03.2023 õigus esitada äriregistrile avaldus enda uuesti kandmiseks äriregistrisse juhatuse liikmena ning avaldus põhikirja muutmise otsuse registreerimiseks. Hageja ei ole seda teinud. Äriühingu osanikud olid otsuse vastu võtmisel mõlemad juhatuse liikmed, on kohtuotsustest tulenevalt ka praegu mõlemad juhatuse liikmed ning praeguseks on selge, et hageja sooviks

§ 184lg 5 toodud võimalust kasutada osanike vahelise vaidluse lahendamiseks.

Hageja ei juhindu seejuures mitte osaühingu, vaid omaenda kui ühe osaniku huvidest. Hagi rahuldamise korral tekiks K. L. l õigus kutsuda samade argumentide alusel O. W. W. i juhatuse liikmest tagasi. See tähendab, et tegelikult on poolte kui osanike vahel vaidlus osaühingu juhtimise üle ning juhatuse liikme tagasi kutsumine ei ole kohane abinõu. Lisaks ei saa üks juhatuse liige teisele juhatuse liikmele ette heita osanike otsuste mitte järgimist, kui juhatuse liikmete vahel ei ole ülesanded jagatud. 7. Hageja on juhatuse liikme tagasi kutsumise põhjusena märkinud ka selle, et kostja jättis hageja teavitamata 03.08.2021 üldkoosolekust, kutsus hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi ning jätkas üldkoosolekute korraldamist ebaõige põhikirja alusel.

§ 171lg 1 sätestab, et osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

Seega vastutab juhatuse liige ka koosoleku kokku kutsumise korra järgimise eest. Kohus leiab, et seaduses sätestatud korra rikkumine ei anna alust juhatuse liikme tagasi kutsumiseks. Kogu segadus on tekkinud põhikirja muudatuse registrile edastamata jätmisest. Praeguseks on kohus tuvastanud 03.08.2021 ning 13.01.2022 otsuste tühisuse, s.t juhatuse liige on koosoleku kokku kutsumisel rikkunud seaduses sätestatud nõudeid. Samas ei vastuta juhatuse liige koosolekutel vastuvõetud otsuste eest, otsused võtab osanike koosolekul

§ 170järgi vastu osanik või osanikud.

Seda, et hageja ei ole nõus koosolekutel vastu võetud otsustega, ei saa ette heita K. L. le kui juhatuse liikmele ning selle alusel ei saa juhatuse liiget tagasi kutsuda. Kuna juhatuse liikmel ei ole seadusest tulenevat kohustust osanike koosolekul 5/7 viibida, ei vastuta Kira Laurile juhatuse liikmena ka kvooruminõuete täitmise eest. Kostja võib vastutada kvooruminõuete järgimise eest osanikuna, kuid see ei anna alust tema kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Riigikohus on 18.12.2019 otsuse nr 2-17-10474 p 19 selgitanud, et „hinnates kohustuste rikkumist juhatuse liikme tagasikutsumist õigustava mõjuva põhjusena, tuleb kohtul arvestada rikkumise asjaolusid, selle korduvust või kestvust, rikkumise mõju osaühingule, juhatuse liikme kavatsusi osaühingu suhtes ja muid niisuguseid asjaolusid.“ Hageja ei ole tõendanud, et koosolekute kokku kutsumisel seaduses sätestatud nõuete rikkumine on osaühingu huvidega vastuolus. Koosolekute kokku kutsumise kord on sätestatud osanike, mitte osaühingu huvide kaitseks. Osaühingu huvid võivad olla järgitud ka siis, kui osanike koosolekuid üldse ei toimu. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et K. L. juhatuse liikmena käitus osaühingu huvidega vastuolus, ei ole tagasikutsumine põhjendatud. Kohus jätab eeltoodu alusel hagi rahuldamata. 8. Kuna kohus jätab Kirja Laurila kui juhatuse liikme tagasi kutsumata, ei ole alust rahuldada hageja nõuet juhatuse asendusliikme määramiseks. 9. Kohus jätab analüüsimata kõik eelpool nimetamata tõendid ja väited, kuna need ei ole

§ 184lg 5 kohaldamisel asjakohased.

Poolte omavahelised suhted ning asjaolu, et osaühing on otsustanud laenu tagasi maksmise, ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

1. Menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad menetluskuludena maakohtus kandnud esindajakulusid summas 8532 eurot (sisaldab käibemaksu), ajakulu kokku 47,4 tundi. Kostjaid esindas antud asjas vandeadvokaat A. R.. Esindaja tunnitasuks on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastab välja kujunenud kohtupraktikale ja on põhjendatud. Kostjate lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: hagi tagamise avalduse ja hagiavaldusega tutvumine (1,75 tundi), konsultatsioon (2,5 tundi), vastuse koostamine hagi tagamise avaldusele (4 tundi), tutvumine kohtumäärusega (0,35 tundi), tutvumine tsiviilasja materjalide ja tõenditega (2,5 tundi), vastuse koostamine (9 tundi), tutvumine hageja seisukohaga (1,75 tundi), taotluse koostamine kostjate kulude katteks deposiidi maksmiseks (4 tundi), dokumentidega tutvumine (0,5 tundi), kohtumäärusega tutvumine (0,25 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamine (1,75 tundi), kohtuistungil esindamine (1,85 tundi), täiendava seisukoha koostamine (6 tundi), kohtuasjas tähtaja kohta seisukoha koostamine (1 tund), tutvumine 24.08.2022 seisukohaga (0,75 tundi), tutvumine kohtu kirjaga (0,25 tundi), hageja seisukohaga tutvumine (0,35 tundi), seisukoha koostamine (3 tundi), hageja seisukoha ja selgitustega tutvumine (0,75 tundi), hageja seisukohaga tutvumine (0,35 tundi), kliendi nõustamine (1,5 tundi), istungiks ettevalmistamine (2,25 tundi), istungil esindamine (1 tund). Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates kostjate lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu 6/7 võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 47,4 tundi), leiab, et kostjate õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea kohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele kostjate poolt esitatud menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Kohus märgib, et hagimenetluses seonduvad kostja menetluskulud üldjuhul eelkõige hagile vastuse koostamise, põhjendatud taotluste esitamise, põhjendatud seisukohtade koostamise ja kohtuistungil esindamisega. Kohus leiab, et hinnates kostjate esitatud vastust hagile, kostjate kirjalikke dokumente ja toimunud kohtuistungeid, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtuistungitel esindamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 20 tunni. Kostjate esindaja on osalenud kahel maakohtu istungil: 13.06.2022 (kestus ca 2 tundi) ja 03.04.2023 tunnipikkusel istungil. Seejuures ei olnud tsiviilasi mahukas, vaidluse all ei olnud tõendamisküsimusi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb kostjate põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks kohtumenetluses 3600 eurot. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele (konsultatsioonidele). Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Samuti ei pea kohus põhjendatuks vastaspoolelt välja mõista menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisega seotud kulu, sest Tartu Maakohtu 07.06.2022 määrusega jäeti kostjate vastav taotlus rahuldamata. Arvestades eeltoodut, tuleb määrata kostjate menetluskuluks ja välja mõista hagejalt kostjate kasuks solidaarselt lepingulise esindaja kulu 3600 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 09.08.
2. a otsusega. 7/7