Obsah (6)

§ 74§ 200§ 65§ 68§ 75§ 751

1– 17-173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–17-173 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa J

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele M.N-il Harju Maakohtu 27.01.2017.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. M.N-i karistuse kandmise algust lugeda alates 04.03.
2. a. 2
3. KrMS § 180 alusel mõista M.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.N-il eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada M.N-ile , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 27.01.
4. a otsusega tunnistati M.N süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistati teda Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2 järgi liitkaristusega 2 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi loeti karistusaja hulka M.N-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.03.-30.03.2016. a, s.o kokku 3 päeva. M.N peab ära kandma 2 aasta 5 kuu ja 27-päevase vangistuse.

§ 74

lg 1, 3 ja 5 alusel jäeti M.N-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv 2 aasta 5 kuu ja 27-päevane pikkune vangistus tingimisi kohaldamata, juhul kui M.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§ 75

lg 1 p 1- 6 ja lg 2 p 21 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ning allub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

M.N allutati käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati teda - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§-de 75 lg 2 p 9, 751 lg 3 p 2 kohaselt allutati M.N elektroonilisele valvele 8-kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab

§ 751

lg 4 kohaselt kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse M.N-i keha külge. Kohtuotsus jõustus 04.02.

1. a. Harju Maakohtu 28.01.
2. a kohtumäärusega määrati M.N-ile lisakohustus – alluda narkosõltuvusvastasele ravile ja läbida ettenähtud ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Kohtumäärus jõustus 13.02.
3. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 13.02.
4. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande M.N-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune M.N lahkus 11.02.
5. a omal soovil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse statsionaarsest võõrutusteenusest, kus viibis alates 18.01.
6. a. Ametnik ise helistas hooldusalusele 13.02.
7. a ja M.N väitis, et on haige ja saab tulla registreerimisele alles 18.02.
8. a. Enda sõnul ei soovinud ta olla rohkem Viljandi Haiglas, sest igatseb oma poja järgi. Ametnik vestles jaanuarikuus 2-korral isiku lastekaitse spetsialisti 3 M. V, kes teatas, et M.N lapsega ei tegele üldse, last kasvatab vanaema (Vitali abikaasa ema). Ametniku andmetel vedas hooldusalune koos abikaasaga aega detsembrikuus paludes raha inimestelt bussijaamas. Kuna M.N rikkus talle 28.01.
9. a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud lisakohustust - alluda narkosõltuvusvastasele ravile ja läbida ettenähtud ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, teeb kriminaalhooldaja

§ 74lg 4 järgi ettepaneku pöörata täitmisele M.N-i suhtes mõistetud vangistus.

Harju Maakohtu 04.03.

1. a kohtumäärusega võeti M.N kohtusaalist vahi all, kuna ta oli kohtuistungile ilmunud alkoholijoobes – alkomeetri näit oli 0,607 mg/l kohta ning kohtul ei olnud võimalik menetleda erakorralist ettekannet isiku üle, kes viibib kohtuistungil alkoholijoobes ja võib takistada kohtuistungi läbiviimist. SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht teatas 12.02.
2. a, et M.N viibis haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel võõrutusteenusel 18.01.
3. a kuni 11.02.
4. a ning klient lahkus omal soovil. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil M.N-i karistuse täitmisele pööramist. Isik on rikkunud talle määratud kohustusi – ta lahkus omavoliliselt sõltuvusravilt Viljandi Haiglast ja hiljem tarvitas narkootikume. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Taotles, et kohus arvestaks, et ta töötas ega rikkunud elektroonilise valve all olles nõudeid ning hakkas tarvitama metadooni. Ta viibib Viljandi Haiglas sõltuvusravil, kuid tuli siis koju, kuna tal oli palavik ning Viljandi Haiglas ei saadud teda aidata. Ta tarvitas enne eelmist kohtuistungit alkoholi, kuna ta läks lahku oma naisest ning tema isiklikus elus oli probleemid. Taotles suunata ta ravile Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonda. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlust M.N-i karistuse täitmisele pööramiseks. Taotles võimaldada M.N läbida sama lisakohustus – jätkata sõltuvusraviga, kuna tema katseaeg lõppeb järgmise aasta jaanuarikuus. Isikul on olemas töökoht ning ta peab toetama oma alaealist last.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus M.N-ile Harju Maakohtu 27.01.

1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna M.N , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega 4 kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune M.N lahkus 11.02.
2. a omal soovil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse statsionaarsest võõrutusteenusest, kus viibis alates 18.01.
3. a. Ametnik ise helistas hooldusalusele 13.02.
4. a, kes väitis, et on haige ja saab tulla registreerimisele alles 18.02.
5. a. M.N-i sõnul ei soovinud ta olla rohkem Viljandi Haiglas, sest igatses oma poja järgi. Ametnik vestles jaanuarikuus 2-korral isiku lastekaitse spetsialisti M. V, kes teatas, et M.N lapsega ei tegele üldse, last kasvatab vanaema (Vitali abikaasa ema). Ametniku andmetel vedas hooldusalune koos abikaasaga aega detsembrikuus, paludes bussijaamas inimestelt raha. Kuna M.N rikkus talle 28.01.
6. a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud lisakohustust - alluda narkosõltuvusvastasele ravile ja läbida ettenähtud ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata täitmisele M.N-ile mõistetud vangistus. Kohtuistungil M.N tunnistas, et lahkus Viljandi Haiglast sõltuvusravilt, kuna tal tekkis palavik ning haiglas ei suudetud teda ravida. M.N teatas kohtuistungil, et tarvitab igapäevaselt metadooni 65 ühikut. M.N ja tema kaitsja taotlesid võimaldada M.N kanda karistust veel vabaduses ning mitte pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele ja määrata talle uuesti täiendavaid lisakohustusi. M.N taotles võimaldada tal nüüd sõltuvusravi läbida Viljandi Haigla Sillamäe osakonnas. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja taotlused põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas M.N-i suhtes ikka samal põhjusel, et isik rikub kriminaalhoolduse lisakohustust – tarvitab narkootikume, kuigi narkootikumide tarvitamine on talle kohtuotsusega keelatud. Samuti kriminaalhooldusalune ei läbinud 28.01.
7. a kohtumäärusega talle pandud kohustust – alluda narkosõltuvusvastasele ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ja lahkus haiglast omavoliliselt. M.N ilmus ka kohtuistungile alkoholijoobes, mistõttu oli kohus sunnitud ta vahi alla võtma, et mitte takistada kohtuistungi läbiviimist. Kohtu arvates ei ole põhjendatud talle täiendavate lisakohustuse määramine, kuna M.N ei ole võimeline neid täitma. Ta on katseaja kestel korduvalt tarvitanud narkootikume ning ei suutnud läbida talle kohtu poolt määratud 30-päevast sõltuvusravi Viljandi Haiglas. Kui kriminaalhooldusalusele on määratud kohtuotsusega lisakohustuseks narkootikumide mitte omamise ja mitte tarvitamise keeld, siis on see absoluutne, isik ei tohi mitte kuskil ega mitte mingil ajahetkel neid tarvitada. Kriminaalhooldusalune M.N väitis aga kohtuistungil, et ta viibib metadoonravil, kus tema päevakoguseks on 65 ühikut. Lisaks tekitab kohtule küsitavusi ka kriminaalhooldusaluse väide, et ta peab vabaduses oma poja eest igapäevaselt hoolitsema ja teda ülalpidama, kuna kohtuinfosüsteemist nähtub, et xxx Valitsus on Harju Maakohtule esitanud taotluse M.N-ilt hooldusõiguse äravõtmiseks ja alaealisele R H eestkostja määramiseks ning esialgse õiguskaitse korras R H eestkostja määramiseks. Taotlust põhjendatakse asjaoludega, et lapsevanemal M.N on pikaajaline sõltuvus narkootikumidest ja tal puuduvad sõltuvusprobleemi tõttu vanemlikud oskused ja stabiilsus lapse kasvatamiseks. On leidnud tuvastamist, et M.N-i suhtes on kriminaalhooldus täiesti ebaõnnestunud ning kohtul ei ole usku, et isik oleks nüüd võimeline korralikult kriminaalhoolduse lisakohustusi täitma. Kohtu hinnangul ei ole M.N motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab lubadusi ainult sellepärast, et mitte asuda vangistust kandma. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ka enne viibinud kriminaalhooldusel, mistõttu oli ta juba varasemalt kursis kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Kohus otsust tehes andis M.N-ile võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohustusi tahtlikult. 5 Kohus leiab, et M.N-ile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on M.N-i suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb M.N-ile Harju Maakohtu 27.01.
8. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et M.N suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/