Karistust vähendati 1/3 võrra ja R.D-le mõisteti 2 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.
lg 2 järgi suurendati R.D-le mõistetud vangistust 29.04.2015 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
lg 1 järgi loeti karistusaja hulka R.D eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja ära kandmata karistuseks loeti 2 aasta, 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus.
lg 1, 3 ja 5 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, juhul kui R.D ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab
lg 1 ja lg 2 p 21 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ning allub
Harju Maakohtu 27.03.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on R.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.D on kriminaalkorras karistatud 7 korral, käesolevalt viibib ta neljandat korda vangistuses. Kuritegusid on ta põhiliselt toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegelikku käitumist on soodustanud uimastisõltuvus. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav röövimise eest. Esialgu jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata, kuid lisakohustuste rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. Seega ei ole R.D varasemalt hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ning on kohtu usaldust tema suhtes kuritarvitanud. R.D käitumist praeguse karistuse kandmise ajal saab pidada rahuldavaks, kuid mitte heaks. Ta on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja sõltuvusteemalistel loengutel ning töötanud vangla majandustöödel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei ole süüdimõistetu individuaalset täitmiskava maksimaalsel võimalikul määral täitnud. Ta on omal soovil katkestanud eesti keele õpingud, sest eelistab tegeleda sportimise ja kirikus käimisega. Kinnipeetavaga vesteldi sel teemal, kuid ta jäi endale kindlaks, et ta riigikeelt õppida ei soovi. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Käesolevalt ei ole R.D saavutanud kõiki individuaalses täitmiskavas sätestatud eesmärke, sest ta on eelistanud tegeleda endale meelepärasemate tegevustega kui täitmiskavas ettenähtu. Seega võib leida, et ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus ei ole täidetud. Vabanemise korral asuks R.D elama oma pere juurde Tallinnasse. Tal on head suhted emaga, kes on vangistuse ajal toetanud teda ka rahaliselt ning on valmis seda tegema ka edaspidi. Süüdimõistetul oleks olemas ka töökoht. Lisaks on tal võimalus läbida ravi ja rehabilitatsioon tervisekeskuses Elulootus, vastav tõend on kohtule esitatud. Kuigi süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks, ei erine need oluliselt varasemast ega ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Perekonna toetus ja kindel töökoht on kinnipeetaval olnud ka varasemalt, kuid see ei ole hoidnud teda kuritegude toimepanemisest. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et teda motiveerib korrektselt käituma soov olla eeskujuks oma lapsele. Samas nähtub materjalidest, et süüdimõistetu laps on sündinud 07.02.2016, pärast mida on R.D pannud toime kuriteo ja lisaks rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus ei kahtle, et süüdimõistetu soovib oma last aidata ja kasvatada, kuid sellest ei saa tema varasemat käitumist arvestades järeldada, et see tagab tema õiguskuuleka käitumise. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.