KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17830 Kohtuasi X hagi Y

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; ja kostja II kasuks välja mõistetud elatist 191 eurot 79 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.04, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja I ja kostja II seadusliku esindaja kanda. 2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-4914 kostjate kasuks välja igakuine elatis, mis vastab 87%-le kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101lg-s 1 sätestatule.

Hageja on seni tasunud elatist lähtudes arvestusest 292 eurot kuus lapse kohta, millest 87% on 254,04 eurot kuus lapse kohta. Hageja esitas hagi seoses

muudatusega, kuna hageja kohustused laste ees peaksid täna kehtiva seaduse järgi olema kostja I osas 225,64 eurot ja kostja II osas 191,79 eurot. Kostjate vastuväited

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja peab tasuma elatist Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel, mis on tehtud tsiviilasjas nr 2-18-
3. Hageja ei ole esile toonud ainsatki põhjust, miks ta peaks lastele tasuma elatist vähem kui seadus ette näeb. Kostjate igakuised vajadused ei ole vähenenud. Hageja majanduslik olukord ei ole muutunud. Kuna lapsed veedavad isaga koos vähe aega, siis ei teki isal laste eest hoolitsedes kulutusi ja ei ole alust elatise summat vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava aja tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2023 otsusega hagi ja muutis Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-4914 väljamõistetud elatise suurust ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja igakuise elatise: a) perioodi 25.11.2022–31.12.2022 eest summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest); b) perioodi 01.01.2023–31.03.2023 eest summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest); c) alates 01.04.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest 2 2-22-17830 vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja igakuise elatise: a) perioodi 25.11.2022–31.12.2022 eest summas 191,79 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) ning vähendades saadud summat 15% (

§ 101

lg 7); b) perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest summas 183,29 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendades 15% (

§ 101

lg 7); c) alates 01.04.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni summas 221,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendades 15% (

§ 101

lg 7), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 6. Maakohtu otsuse kohaselt pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja on kohustatud tasuma kummagi kostja kasuks igakuiselt elatist, mis vastab 87%-le

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale alates 01.04.2018 kuni kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsusest tsiviilasjas nr 218-4914; - kostjate eest makstav riiklik lapsetoetus laekub kostjate emale; - kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel; - hageja ja kostjate vahel on kindlaks määratud suhtluskord 31.12.2018 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-6500, mille järgi veedab hageja kostjatega aega üle nädala laupäeval ja pühapäeval. 7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 217² ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 459 alusel.

§ 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele. TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
2. Tsiviilasjas nr 2-18-4914 Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsusega on hagejalt välja mõistetud igakuine elatis, mis vastab 87%-le

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale.

Hagejal ei ole selgesõnalist kohustust tasuda igakuist elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses. Siiski on hageja tasutava elatise suurus pandud sõltuma enne 01.01.2022 tehtud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud elatusraha miinimummäärast, mida on vahetu ülalpidamise instrumendi tõttu 13% võrra vähendatud. Sellises olukorras on põhjendatud

§ 217² alusel nõudeõiguse jaatamine.

Uus, s.o alates 01.01.2022 kehtima hakanud elatise regulatsioon näeb ette vahetu ülalpidamise osas varasemast kohtupraktikast oluliselt erineva regulatsiooni, mistõttu ilmselt uus regulatsioon mõjutab hageja tasutava elatise suurust. 9. Hageja nõue on piisavalt selge ja täidetav. Hageja on soovinud muuta elatise suurust alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole tuginenud väitele, et tema 3 2-22-17830 majanduslik olukord ei võimalda väljamõistetud elatist tasuda. Kostjad ei ole soovinud elatise miinimumsummast suuremat elatist. 10.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb lastele ülalpidamise andmisel arvesse võtta riikliku toetuse maksmise fakti. Lapsetoetuse määr kuni 31.12.2022 oli 60 eurot ja alates 01.01.2023 on see 80 eurot lapse kohta. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Lapsetoetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks. 11. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 101lg 6.

Hageja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et lapsed viibivad kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 12. Kostjatele tasumisele kuuluv elatis tuleb välja arvestada järgmiselt: baassumma (perioodil 25.11.2022–31.03.2023 209,20 eurot, alates 01.04.2023 249,78 eurot), + 3% keskmisest brutokuupalgast, kuid mitte vähem kui 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, – 50% lapsetoetusest (perioodil 25.11.2022–31.12.2022 30 eurot, alates 01.01.2023 40 eurot). Kostja II puhul tuleb elatist vähendada 15% võrra

§ 101lg 7 alusel, kuivõrd kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

Apellatsioonkaebus 13. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid Harju Maakohtu 28.06.2023 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad palusid täpsustada maakohtu otsust selliselt, et hageja peab tasuma kostja I kasuks igakuise elatise järgmiselt: ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 243,44 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust); ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 255,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust); alates 01.04.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 300,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust), kuid mitte vähem kui

§ 101

toodud elatise miinimummäär, kohustades hagejat tasuma ülalpidamiseks mõeldud elatis iga kuu 20-ndaks kuupäevaks kostja I ema arveldusarvele. Hageja peab tasuma kostja II kasuks igakuise elatise järgmiselt: ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 206,92 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust) – 36,52 eurot (15%

§ 101

lg 7 alusel); ajavahemikul 01.04.2022 – 31.03.2023 217,29 eurot (209.20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust) – 38,35 eurot (15%

§ 101

lg 7 alusel); alates 01.04.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 255,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust) – 45,05 eurot (15%

§ 101

lg 7 alusel), kuid mitte vähem kui

§ 101

toodud elatise miinimummäär, kohustades hagejat tasuma ülalpidamiseks mõeldud elatis iga kuu 20-ndaks kuupäevaks kostja II ema arveldusarvele. Kostjad palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda. 14. Kostjate hinnangul on maakohus ebaõigesti määranud lastele makstava elatise suuruse alla miinimummäära. Alates 01.01.2022 näeb

§ 217

² ette elatise miinimummäära 292 eurot kuus ja maakohus pidi kohaldama sätet, mille kohaselt on hagejal kohustus alates 01.01.2022 tasuda elatist kummalegi lapsele vähemalt 292 eurot kuus. Enne 01.01.2022 seaduse muudatust pidi hageja tasuma elatist Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel. Maakohus ei ole põhjendanud miks tuleb käesolevas asjas elatist 13% võrra vähendada, kui kehtiv seadus sätestab, et minimaalne elatis ühele lapsele on 292 eurot kuus. Kuivõrd kostjad ei veeda aega hagejaga, siis ei teki isal seoses lastega mingeid kulutusi, mistõttu ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Lapsetoetuse kulutab laste ema laste vajadustele. 4 2-22-17830 Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta veedab koos kostjatega aega, mis annaks aluse elatist makstavate lastetoetuste arvelt vähendada. Maakohus ei tuvastanud, et esinesid

§ 102

kohaldamiseks mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada riiklike toetustega ja need elatise summast maha arvata. 15. Praeguses asjas tuleb hagejal tasumisele kuuluv miinimumelatis välja arvestada 1) elatise baassummast (perioodil 01.01.2022–31.03.2022 200 eurot, 01.04.2022–31.03.2023 209,20 eurot, alates 01.04.2023 249,78 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; 2) millele lisandub 3% kohustatud vanema keskmisest brutokuupalgast, kuid mitte vähem kui 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04 eelmise aasta andmete alusel; 3) teise lapse puhul täiendavalt miinus 15%

§ 101lg 7 alusel.

Kuna mõlemad lapsed veedavad kohustatud vanema juures vähem kui seitse päeva, siis elatise summat seetõttu ei muudeta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
2. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 18.

§ 217

² lg 1 sätestab, et kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele. 19. Hagejal on tsiviilsajas nr 2-18-4914 Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel kohustus tasuda kummagi kostja ülalpidamiseks igakuiselt elatist, mis vastab 87%-le

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale alates 01.04.2018 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Seega Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-18-4914 oli hagejal elatise maksmise kohustus hagiavalduse esitamise ajal, s.o 25.11.2022, kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäärast (292 eurot kuus) 87%.

Hageja on esitanud hagi elatise suuruse vähendamiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 20. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

§-st 217² tuleneb, et alates 01.01.2022 tuleb kõigil elatist tasuma kohustatud isikutel vaatamata tehtud kohtulahenditele tasuda elatist 292 eurot kuus.

-s sätestatud rakendussäte reguleerib eelkõige olukorda, kus enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt ei ole vanemat kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist summaliselt, vaid vanemat on kohustatud tasuma elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, ja sellisel puhul loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Samas, paragrahvi lg 2 5 2-22-17830 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele. Käesolevas olukorras ei olnud hagejat kohustatud kohtulahendis tasuma elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras, vaid hagejat on kohustatud tasuma elatist suuruses, mis vastab 87%-le otsuse tegemise ajal seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale ja mis 01.01.2022 seisuga oli 292 eurot. Seega ei ole kostjate väidetele tuginedes võimalik tuvastada, et hagejal oli kohustus tasuda alates 01.01.2022 kostjatele elatist 292 eurot kuus. Maakohus ei ole käesolevas asjas tehtud otsusega hagejalt välja mõistetavat elatist 13% võrra vähendanud. Kuna hageja ei nõustu temalt enne 01.01.2022 kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurusega, mis on seotud elatusraha miinimummääraga, mis 01.01.2022 seisuga oli 292 eurot, siis oli tal õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Varasema kohtuotsuse alusel hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise suurust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast, s.o 25.11.2022 (TsMS § 459 lg 2). 21. Maakohus muutis hagejalt välja mõistetud elatise suurust ja arvutas elatise suuruse, tuginedes alates 01.01.2022 kehtivale

§-le 101. Kostjad ei nõustu maakohtu arvutatud elatise suurusega. Kolleegium märgib, et enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. Kehtiv

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seega

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja seda sõltumata poolte taotlustest. Muud asjaolud mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

§ 101

alusel arvutatud summast võidakse arvesse võtta

§ 102

alusel, kuid käesolevas asjas seda tehtud ei ole (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14). 22. Praegusel juhul on kostjate väidetel maakohus ebaõigesti elatise suuruse arvutamisel võtnud arvesse lapsetoetused. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et elatise arvutamisel tuleb jätta arvestamata lapsetoetused, mille arvelt kostjate ema rahuldab laste vajadused. Muutunud materiaalõigust arvestades tuleb kohtul hinnata, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel sõltumata poolte taotlusest.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanema andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kuna vaidlust ei ole, et kostjatel on PSH § 16 lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 ja 2 alusel õigus saada lapsetoetust ja lapsetoetused laekuvad kostjate ema arveldusarvele, siis on maakohus õigesti

§ 101

lg 5 alusel arvestanud pool toetustest kummagi lapse kohta arvutatava elatise summast maha.

1. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellante, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellantidel.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostjate kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjatel hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
3. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning 6 2-22-17830 apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 7