Obsah (13)

§ 163§ 663§ 657§ 654§ 651§ 456§ 652§ 442§ 662§ 171§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14374 Kohtuasi Aktsiasel

) § 331 lg 1). Maakohus märkis ka, et seisukohas esitatud asjaolude kohta puuduvad tõendid.

1. Näidisstendi ei ole märgitud kummaski kahjustuste ülevaatuse aktis. Näidisstendi kahjustumine ei selgu üheselt ka tunnistaja KR ütlustest, kes oli äripinna allüürniku juhatuse liige. KR ütlustest (tl 204 alumises kolmandikus) jääb pigem mulje, et näidisstend lammutati põrandakatte vahetamise ootuses, mitte otseselt kahjustuste tõttu. Tunnistajana samuti üle kuulatud puudutatud isiku tollane kinnisvarahaldur HK, kes juhtumiga tegeles, ütles, et näidisstend ei saanud kahjustada (tl 208 ülemises osas). Seega puuduvad tõendid, et näidisstend oleks saanud avarii tagajärjel kahjustada. Samuti ei ole tuvastatud kahjustuse ulatus ning ainus viis kahjustust kõrvaldada (kui see eksisteeris) oli olemasoleva stendi lammutamine ja uue ehitamine. Avaldaja nõue näidisstendi puudutavas osas jäi rahuldamata.
2. Avaldaja nõue, mis on seotud allüürnikule kuuluva kauba maksumuse hüvitamisega, ei ole samuti põhjendatud. Tõendamata on, et kaup sai kahjustada. Samuti on tõendamata kahjustuste ulatus ja nende maksumus. Tunnistaja KR küll kinnitas, et kaup sai kahjustada, kuid puuduvad tõendid, millises ulatuses. Tunnistaja HK ei osanud kaupade kahjustumist kommenteerida. Üksnes allüürniku enda poolt esitatud arve üürileandjale (tl 14) ei kinnita kauba riknemist arvel näidatud ulatuses ja maksumuses. Seetõttu avaldaja nõue selles osas rahuldamisele ei kuulu.
3. Ka ei ole põhjendantud kirjutuslaua maksumuse hüvitamine Osaühingu MTC Mööbel 23.11.2017 pakkumise alusel (tl 10). Tunnistaja on avaldanud, et kasutas avarii hetkel üüripinnal olnud lauda kuni üüripinnalt lahkumiseni ning seejärel viidi see prügimäele. Seega puudub alus nõuda uue kirjutuslaua maksumuse hüvitamist, kui tegelikult kasutati olemasolevat kirjutuslauda edasi. Samuti ei ole tõendatud, et nõutav summa 410 eurot vastas kahjustada saanud laua maksumusele.
4. Menetluskulud jättis maakohus

§ 163lg 2 alusel avaldaja kanda.

Puudutatud isik avaldas 10.12.2021 kohtuistungil, et on valmis kompromissiks summas 4300 eurot, mille avaldaja tagasi lükkas (tl 148, 00:01:52–00:02:09) – seega pakkus puudutatud isik kompromissi sarnases summas, milles kohus avalduse rahuldas. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni punktide 1, 4, 5 ja 6 osas ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus täies ulatuses.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa Suur Vanker OÜ 30.11.2017 akti lugeda usaldusväärsemaks tõendiks kui EHITUSMAAKLER Osaühingu 18.11.2017 pakkumist põhjendusel, et selle allkirjastas muu hulgas kinnisvarahaldur HK. Kinnisvarahaldur on kinnitanud, et ta ei nõustunud täielikult aktis toodud ehitusmahtudega ning et ta ei olnud ehitaja pakkumisega kursis. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi, märkides vaidlustatud määruse punktis 11.7.3, et: „[m]õlemad tunnistajad sisuliselt kinnitasid, et selline kahju tekkis ja nende kõrvaldamiseks oleks olnud vajalik OÜ Suur Vanker poolt näidatud tööd”. 5 2-20-14374 HK 09.04.2019 e-kirjas (tl 65) on märgitud, et „Suur Vanker OÜ poolt esitatud hinnapakkumisega ei saa nõustuda”. Kinnisvarahaldur HK on selgitanud ka 12.12.2020 e-kirjas (tl 98-99), et Suur Vanker OÜ poolt tehtud kahju hinnang oli esialgne ning et ta pidas EHITUSMAAKLER Osaühingu pakkumist sõltumatuks.
3. EHITUSMAAKLER Osaühingu 18.11.2017 pakkumist ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et selles on põrandapinnaks märgitud suurem ala kui 99 m2 – kinnisvarahaldur HK on kinnitanud, et OÜ Ehitusmaakler pakkumises nimetatud põrandapind sisaldas ka betoonpostide alust pinda. Suur Vanker OÜ mahud olid väiksemad, sest nende hinnangul tuli põrand vahetada osaliselt.
4. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et Suur Vanker OÜ pakkumine on tehtud kindlustusandja vaatest: turu kõige madalama kvaliteediga ja kõige odavamatest materjalidest. Arvesse pole võetud põrandat kui tervikut (kindlustuse eksperdi jaoks oleks piisanud kui välja vahetada vaid vahetult veega puutumuses olnud osa, arvestamata alles jääva osa kulumisastet, mustrit vms) ega seina kui tervikut (sh kanalisatsiooniveest läbi imbunud villa seina vahel).
5. Jääb arusaamatuks, miks maakohus ei mõistnud välja uute valgustite kulu. Tunnistaja KR ütlustega on tõendatud, et kahjustada said ka valgustid. Välja vahetati kolm valgustit maksumusega 70 eurot/tükk.
6. Tunnistaja KR ütlustega ja Lacore OÜ poolt üürileandjale esitatud arvega tuleks tõendatuks lugeda allüürnikule kuulunud kauba (segude) kahjustumine ja maksumus. Asjaolu, et kauba kahjustumist ei olnud märgitud ülevaatuse aktides ja remonttööde pakkumistes, ei tähenda, et ruumis olnud kaubale kahju ei tekkinud. Aktide koostamise lähteülesanne oli kirjeldada ruumile tekkinud kahjustusi ja need ei pidanudki kogu avariiga tekkinud kahju hõlmama.
7. Tunnistaja KR ütlustega ja Lacore OÜ üürileandjale esitatud arvega tuleks tõendatuks lugeda ka allüürnikule kuulunud näidisstendi kahjustumine ja maksumus. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et stend lammutati, kuna see hakkas lagunema. Lisaks ei oleks kahjustada saanud põranda parketti saanud stendi alt vahetada seda lammutamata. Seega oli igal juhul vaja stend lammutada.
8. Tunnistaja KR ütlustega on tõendatud ka allüürniku kirjutuslaua kahjustumine. Avaldaja on esitanud tõendi laua maksumuse kohta.
9. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et jahutusseadme väljavahetamise vajadus ei ole tõendatud. Jahutusseade sai kahjustada ja avaldaja on esitanud tõendi seadme väljavahetamise maksumuse kohta. Tehnika kahjustumist nimetab HK algses kahjuavalduses kindlustusele.
10. Asjaolu, et maakohus ei pidanud tõendatuks lülitite ja pistikute vahetuse kulu, tuli avaldajale üllatusena. Kui maakohtule jäi midagi arusaamatuks, oleks kohus pidanud juhtima sellele avaldaja tähelepanu. Tunnistajad on selgitanud, et lülitid ja pistikud said kahjustada. Kohus ei ole selgitanud, miks avaldaja esitatud tõend kahju ulatuse kohta on ebausaldusväärne.
11. Asjaolu, et maakohus ei ole pidanud kahju suurust tõendatuks, tuli avaldajale üllatusena. Maakohus oleks pidanud menetluse käigus osundama, et kohus ei pea kahju suurust avaldaja märgitud ulatuses ja/või esitatud tõenditega tõendatuks.
12. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda on tekitanud ebaõiglase olukorra, kus avaldaja nõue küll osaliselt rahuldati, kuid kui arvestada kahjuhüvitisest maha puudutatud isiku 6 2-20-14374 menetluskulud ja avaldaja enda menetluskulud, jääb avaldaja rahaliselt miinusesse. Kohtusse pöördumata jätmise korral poleks avaldaja puudutatud isikult kahjuhüvitist saanud, seega ei tohiks avaldajat karistada kohtusse pöördumise eest. Avaldaja palub jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht
13. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid äripinnale tekkinud kahju osas. Allüürnikule kuulunud vara (valgustid, segud, stend, laud) osas kordab puudutatud isik oma vastuväidet, et avaldaja ei saa ennast samastada allüürnikuga ega nõuda enda nimel allüürniku varale tekkinud kahju hüvitamist. Menetluse edasine käik
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (

§ 654

lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata. 39. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1, 4, 5 ja 6 osas. Maakohtu määrus on

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas. 40. Määruskaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ning esitatud tõenditest lähtudes tuleks teha maakohtu määrusest erinev määrus. Vastavalt

§ 652

lg-le 5 uurib ja hindab ringkonnakohus maakohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et kohus on tõendeid hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning on otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, millised menetlusosaliste väidetud asjaolud on tõendatud ja millised mitte. Maakohus on oma järeldusi määruses motiveerinud. Kohtu järeldusteni jõudmine on olnud loogiline ning määrusest piisavalt selgelt jälgitav. Seega ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi tõendite hindamise ja tehtud järelduste kohta.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku kinnisvarahalduri HK 31.10.2017 akt (tl 94) ei ole piisavalt konkreetne, et selle põhjal saaks kindlaks teha kahjustada saanud asju või kahjustuse ulatust. Aktis on esitatud kirjeldus, mille kohaselt avastas äripinna töötaja 31.10.2017 õhtul ripplae kohal tilkumise ja kutsus kohale avariibrigaadi, kes omakorda tuvastas, et on toimunud kanalisatsioonitoru leke ja kahjustada on saanud tehnika, valgustus, ruumi lagi, põrand ja sein. Ei ole selge, kas haldur märkis akti enda tuvastatud asjaolud või äripinna (all)üürniku poolt talle edastatud informatsiooni. Aktile lisatud fotodelt 7 2-20-14374 (tl 94 pöördel kuni tl 96) on näha lekkekoht, laekahjustus, märjakssaanud põrand ja veekahjustusega sein. Tehnikast tehtud fotolt (tl 94 pöördel) ei ole aru saada, et tehnika oleks saanud kahjustada. Kindlustusandja koostööpartneri Suur Vanker OÜ esindaja RO 30.11.2017 ülevaatuse akti (tl 100) (sh skeem (tl 100 pöördel)) kohaselt on kahjustada saanud vara järgmine: põrandal veekahjud (laminaat); laepaneelidel veekahjud (21 tk); kõrvalruumis laepaneelidel veekahjud; sein kontrolliks avada (kips/vill); uks pundunud. Võrreldes kinnisvarahaldur HK 31.10.2017 aktiga on Suur Vanker OÜ akt täpsem ning on selge, et ülevaatuse tegi Suur Vanker OÜ esindaja ning juures viibis kinnisvarahaldur HK. Lisatud skeemilt on näha mõõtmised, mille järgi on võimalik määrata kahjustada saanud põrandapindalaks 99 m
2. Seega hindas maakohus kahjustuste kindlakstegemiseks nii HK 31.10.2017 akti kui Suur Vanker OÜ 30.11.2017 ülevaatuse akti. Maakohus on pidanud Suur Vanker OÜ akti usaldusväärsemaks mitte üksnes põhjusel, et selle vormistamise juures viibis ka kinnisvarahaldur HK, vaid on lisaks hinnanud ka akti sisu, pidades seda täpsemaks, ning akti vormistamise asjaolusid, pidades neid selgemaks.
3. Kahju rahalise suuruse kindlakstegemiseks on maakohus hinnanud muu hulgas Suur Vanker OÜ 12.12.2017 hinnapakkumist, Osaühingu Furiosa 07.11.2017 pakkumist, EHITUSMAAKLER Osaühingu 18.11.2017 pakkumist ja tunnistajate ütlusi. Maakohus on eelnimetatud pakkumisi võrrelnud ning leidnud, et peamine erinevus on põrandapindala ja ripplae plaatide mahtudes ning teenuste ja materjalide hindades. Mahtude osas lähtus maakohus Suur Vanker OÜ ülevaatuse aktist määruse punktides 11.5.1–11.5.2 toodud põhjendustest. Teenuste ja materjalide hindade osas on maakohus hinnanud muu hulgas nii pakkumisi kui ka tunnistajate ütlusi ning leidnud, et tekkinud kahju kõrvaldamiseks vajalik ja tõendatud remondikulu on selline, nagu on märgitud Suur Vanker OÜ 12.12.2017 hinnapakkumises. Maakohtu määruse punktis 11.7.3 märgitud järeldust, mille kohaselt „[…] mõlemad tunnistajad sisuliselt kinnitasid, et selline kahju tekkis ja nende kõrvaldamiseks oleks olnud vajalik Suur Vanker OÜ poolt näidatud tööd […]”, tuleks ringkonnakohtu hinnangul mõista selliselt, et mõlema tunnistaja ütlustega on kinnitust leidnud vähemalt Suur Vanker OÜ pakkumises toodud kulud.
4. Asjaolu, et Suur Vanker OÜ on kindlustusandja koostööpartner, ei mõjutanud tõendite hindamist maakohtu poolt. Maakohus on hinnanud tõendeid (sh Suur Vanker OÜ pakkumist) igakülgselt ning on tuvastanud tõendite hindamisel nii eraldi kui ka kogumis, milline kahju tekkis ning millised kulutused on vajalikud ja põhjendatud tekkinud kahju hüvitamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole Suur Vanker OÜ pakkumisega arvesse võetud põrandat kui tervikut (kindlustuse eksperdi jaoks piisas, kui välja vahetada vaid vahetult veega puutumuses olnud osa, arvestamata alles jääva osa kulumisastet, mustrit vms) ega seina kui tervikut (sh kanalisatsiooniveest läbi imbunud villa seina vahel). Samas ei ole avaldaja esitanud täpsemaid tõendeid kahjustuste ulatuse kohta (täpseim tõend põrandapinna osas on Suur Vanker OÜ koostatud skeem (tl 100 pöördel)). Kipsseina avamine ja villa väljavahetamine sisaldub Suur Vanker OÜ pakkumises (tl 21).
5. Seoses allüürnikule kuulunud valgustite, kauba (segude), näidisstendi ja kirjutuslauaga tuleb esmalt muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi, sest maakohus on jätnud puudutatud isiku asjaomasele väitele vastamata (

§ 442lg 8 koostoimes § 463 lg-ga 2).

Avaldaja ei ole tõendanud, et temale on tekkinud kahju seoses allüürniku varaga, mis oli avaldajale kuulunud korteriomandis ja sai väidetavalt kahjustatud – s.o valgustid, kaup, näidisstend ja kirjutuslaud. Allüürnikule väidetavalt tekkinud kahju ei ole samastatav avaldajale 8 2-20-14374 tekkinud kahjuga. Avaldaja ei saa allüürniku eest talle kuuluda võivaid nõudeid maksma panna. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kauba (segude) ja näidisstendi osas on kohtule esitatud küll allüürniku poolt väljastatud arved, kuid arve väljastamist ei saa võrdsustada nõude esitamisega. Arvest üksi ei nähtu, mis nõudega on tegemist ja millisel õiguslikul alusel see on esitatud. Eelnimetatud arved on esitatud Cocoon OÜ-le (avaldaja tütarühing), mitte avaldajale. Avaldajale kahju tekkimise tuvastamiseks ei piisa Cocoon OÜ juhatuse liikme 14.06.2022 üldsõnalisest selgitusest, et kahju pidi hüvitatama avaldajale, kes omakorda pidi kahjuhüvitise edastama üürnikule ja üürnik omakorda allüürnikule (tl 220).

1. Määruskaebuse kohaselt jääb maakohtu määrusest arusaamatuks, miks maakohus ei mõistnud välja uute valgustite soetamise kulu. Tunnistaja KR on kinnitanud, et valgustid said kahjustada, kusjuures välja vahetati kolm valgustit maksumusega 70 eurot/tükk (ilma käibemaksuta) (tl 205). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole tõendanud valgustuse maksumust ning et avaldajal oleks seoses valgustitega tekkinud mingi kulu või kohustus nende maksumus hüvitada. Erinevalt tunnistaja KR eelnimetatud ütlustest nõudis avaldaja algselt valgustite vahetamise kulu Osaühingu Furiosa pakkumise järgi ehk summas 300 eurot (ilma käibemaksuta), kusjuures valgustite koguseks on märgitud kuus tükki ja hinnaks 50 eurot/tükk (koos vahetusega) (tl 67). Avaldaja tõendid on seega vastuolulised ning neist ei tulene üheselt, mitu valgustit sai kahjustada, milles kahjustuses seisnesid ja mis oli nende maksumus. Muid tõendeid valgustite kahjustumise ega nende tüübi või hinna kohta avaldaja ei esitanud. Lisaks tuleneb tunnistaja KR ütlustest, et valgustid olid allüürnikule, mitte avaldajale kuuluv vara.
2. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud lugema tõendatuks, et avaldajale on tekkinud kahju seoses allüürnikule kuulunud kauba (segude) ja näidisstendi kahjustumisega, sõltumata sellest, et kauba ega näidisstendi kahjustada saamine ei nähtu ummistusejärgsetest ülevaatuse aktidest. Avaldaja tugineb tunnistaja KR (allüürniku juhatuse liige) ütlustele (tl 204 ja pöördel) ning Lacore OÜ (allüürnik) poolt Cocoon OÜ-le (üürileandja, avaldaja tütarühing) esitatud arvetele (segude arve tl 14 ja näidisstendi arve tl 15). Maakohus leidis, et ainult allüürniku enda poolt esitatud arved ja ütlused ei ole piisavad, et kinnitada segude ja näidisstendi kahjustada saamist arvetel näidatud ulatuses ja maksumuses. Näidisstendi osas on antud ka vastupidiseid ütluseid: kinnisvarahaldur HK tunnistuse kohaselt näidisstend ei saanud kahjustada (tl 208 ülal). Kuna tunnistajate ütlused näidisstendi kahjustumise kohta on vastuolulised ning näidisstendi ega kauba väärtuse tuvastamiseks ei ole esitatud muid tõendeid kui allüürniku enda koostatud arve ja ütlused, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu hinnangut, et allüürnikule kuulunud kauba ja näidisstendi osas ei ole kahju hüvitamise nõue tõendatud.
3. Avaldaja leiab, et tunnistaja KR ütlustega on tõendatud allüürniku kirjutuslaua kahjustumine ning on esitanud tõendi laua maksumuse kohta (Osaühingu MTC Mööbel 23.11.2017 pakkumine (tl 10)). Kuna muid andmeid kahjustada saanud laua tüübi ja avariieelse seisukorra kohta esitatud ei ole, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et esitatud tõenditest ei selgu, kas Osaühingu MTC Mööbel 23.11.2017 pakkumises toodud summa vastas kahjustatud laua maksumusele.
4. Määruskaebuses kordab avaldaja oma seisukohta, et hüvitada tuleks ühe jahutusseadme maksumus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jahutusseadmele tekkinud kahju ja uue seadme soetamise vajadus ei ole tõendatud. Avaldaja on selgitanud, et jahutusseadmeid oli mitu ja ühelt seadmelt osade võtmisega parandati kahjustunud seade. Avaldaja selgitustest ja tunnistajate ütlustest jääb seega mulje, et väidetavat kahjustust võis olla võimalik parandada ka ainult kahjustunud osade väljavahetamisega. Tunnistaja KR ütluste kohaselt töötas 9 2-20-14374 jahutusseade pärast remonti edasi: „[p]ärast jahutusseadme parandamist see töötas. See oli üürileandja seade. Parandamise eest maksin mina, maksin üldiselt kõik asjad kinni” (tl 204 pöördel, viimane lõik).
5. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei juhtinud avaldaja tähelepanu lülitite ja pistikute vahetusega seotud kahjunõude täpsustamise vajadusele. Tunnistajad on märkinud, et lülitid ja pistikud said kahjustada, ning avaldaja on esitanud kohtule Osaühingu Furiosa pakkumise, mis sisaldab muu hulgas lüliti ja pistikute vahetuse kogusummat 250 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, mis lüliti ja pistikutega oli tegu, mis oli nende kahjustus, mitu neist väljavahetamist vajas ning mis oli nende maksumus.
6. Vastuseks määruskaebuse väitele, et avaldaja ei olnud teadlik, et tema nõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud (ning et maakohtu määrus oli selles osas üllatav), märgib ringkonnakohus, et avaldajal oli võimalus esitada tõendid oma väidete tõendamiseks. Maakohus on esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning järeldanud, et nende pinnalt ei ole võimalik kõiki avaldaja väiteid tõendatuks lugeda. Avaldaja väiteid tõendada võivatele tõenditele osundamine ei ole kohtu ülesanne. Samuti ei saa kohus anda poolele lubadusi, et mingi tõend konkreetset asjaolu kinnitab või et mingi asjaolu üle saab konkreetse tõendi esitamisel konkreetsel viisil otsustada. Avaldaja ei ole ka väitnud, et tal oleks jäänud mingi tõend esitamata ega esitanud määruskaebemenetluses uusi tõendeid (

§ 662lg 3).

51. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel on maakohus lähtunud

§ 163

lg-st 2, mille järgi kohus võib jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole ka ringkonnakohtul alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 52. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud teise astme menetluses.

1. Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb avaldajalt lepingulise esindaja kulude katteks 475,20 euro väljamõistmist. Puudutatud isikule osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumine, määruskaebuse vastuse ning menetluskulude nimekirja koostamine kokku neli tundi kolmkümmend minutit. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
2. Arvestades vaidluse ning menetlusdokumentide keerukust ja sisu, peab ringkonnakohus puudutatud isiku menetluskulusid 4 t ja 30 min ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Avaldajale on osutatud õigusteenust hinnaga 88 eurot/tund (käibemaksuta), mida saab pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
3. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 10 2-20-14374 (allkirjastatud digitaalselt) 11