← Eesti

2-20-11608/26

Obsah (7)§ 409§ 423§ 412§ 426§ 173§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Istungisekretär Marika Pull juuresolekul Külli Pilv Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021.a, Pärnu kohtumaja R

§ 409lg 1 p 1).

  1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulusid ei ole asjas kohtule teadaolevalt tekkinud ja kohus hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ei määra.
  2. Kohtumäärus kättetoimetada pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  3. Alaealist last, xx xx xxxx sündinud K.S.’u kasvatav vanem, K.A. (hagi esitamise ajal nimi K.V.) esitas lapse nimel Pärnu Maakohtule hagiavalduse teise vanema, T.S. vastu K.S. ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 05.11.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja perioodi 05.03-04.11.2020 eest tagasiulatuvalt elatise võlga summas 584 eurot (võlg 2 kuu eest, so märts ja aprill 2020 eest). 2-20-11608
  4. Kohus 10.11.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ja küsis kostja vastuse. Kostja vaidles hagile vastu ning kohus korraldas asjas 25.03.2021 eelistungi. Eelistungi pooled kompromissile ning kohus määras asjas kohtuistungi toimumise aja 18.05.2021, võttes menetlusosalistelt K. A.-lt ja T. S.-lt eelistungil ka allkirja selle kohta, et nad on teadlikud uue istungi toimumise ajast ja kohast ning istungile mitteilmumise tagajärgedest.
  5. 22.04.2021 on K.A. saatnud kohtule e-posti teel, digitaalallkirjata elektroonilise dokumandina avalduse, milles soovib loobuda avaldusest. Kohus selgitas 22.04.2021 e-kirjaga, et avaldus tuleb allkirjastada ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Tänaseni allkirjastatud avaldust kohtule saabunud ei ole ning kohus K. A.-ga telefoni teel ühendust ei saanud.
  6. 18.05.2021.a toimus asjas eelistung, kuhu hageja K.S.’u esindaja K.A. ei ilmunud. Istungil esitas kostja T.S. taotluse jätta hagi läbivaatamata.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 ja 2 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 409

lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hageja on 18.05.2021.a kohtukutse kätte saanud 25.03.2021 eelistungil. Hageja kohtule kohtuistungile mitteilmumiseks seaduslikest takistustest teatanud ei ole. 22.04.2021 e-kirjast võib järeldada, et hageja on huvi asja menetlemise vastu kaotanud. Kohus leiab, et ei esine ka

§ 412lg 1 nimetatud aluseid, mis keelavad hagi läbivaatamata jätmise.

4. Eeltoodud sätete alusel kohus rahuldab kostja taotluse ning jätab hagi läbivaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Tulenevalt

§ 426

lg 1 sätestatust loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. 5. Menetluskulud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Samas

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Alaealiselt hagejalt menetluskulude väljamõistmine ei ole mõistlik ega õiglane. Vastavalt

§ 162

lg.4 sätestatule jätab kohus käesolevas menetluse lõpetamisel menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu andmetel käesoleva ajani asjas menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.