RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 184 lg 1 järgi selles, et ta käitles

1. oktoobrist kuni
2. novembrini 2022 ebaseaduslikult suures koguses kokaiini. Kahtlustatav omandas seda tuvastamata isikutelt, pakendas müügikogusteks ja andis vähemalt 25 korral edasi vähemalt seitsmele inimesele. A. R-i valdusest leiti pulbrit, mis sisaldas 86,87 grammi puhast kokaiini.
3. A. R-i varaline seisund ei ole kooskõlas tema seadusliku sissetulekuga. Kahtlustatava ütluste kohaselt käitles ta
4. aasta suvest kuni
5. aasta novembrini ligikaudu 920 grammi kokaiini, müües seda keskmiselt hinnaga 128,50 €/g. Arvestuslikult müüs A. R. sel perioodil kokaiini 118 220 euro eest, ostes seda samas hinnaga 85 €/g ehk 78 200 euro eest. Pidades silmas erinevust A. R-i legaalse sissetuleku ja väljaminekute vahel, pidi tal olema lisaks seaduslikule tulule veel mingi sissetulekuallikas. On põhjust arvata, et selleks oli narkootikumide müük. Tagamaks kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist, tuleb arestida A. R-i väärtpaberid väärtuses, mis kataks narkootikumide müügitulu (118 220 eurot) ja juba arestitud sularaha (7400 eurot) vahe.
6. Harju Maakohus rahuldas
7. märtsil 2023 prokuratuuri taotluse ja arestis kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. R-i väärtpaberikontol 9195 Nio Inc Adri aktsiat. 1-23-1269
8. Tallinna Ringkonnakohus tegi
9. aprillil 2023 määruse, millega ta vaatas läbi kaitsja määruskaebuse, kus taotleti arestitavate aktsiate arvu vähendamist 1085-le. Ringkonnakohus jättis arestituks 8115 aktsiat.
10. Kohtukolleegium sedastas, et A. R-ile
11. märtsil 2023 esitatud uue kahtlustuse kohaselt käitles ta kokaiini juba alates
12. a algusest. Kuna vara arestimise taotluse kohaselt hõlmab A. R-i kuriteoga saadud vara arvestus ajavahemikku
13. aasta suvest kuni
14. aasta novembrini, taotleb prokuratuur sisuliselt menetletava kuriteoga saadud vara konfiskeerimise (

§ 831

) asendamise tagamist, mitte laiendatud konfiskeerimise (

§ 832) asendamise tagamist.

Ühtlasi ei ole prokuratuur esitanud nõuetekohaselt tõendeid süüdistatava varalise seisundi ja legaalse sissetuleku erinevuse kohta.

1. On alust arvata, et A. R-il oli võimalik müüa kokaiini sisaldavat pulbrit keskmise hinnaga 128,50 €/g. Samas on prokuratuur kriminaaltulu suurust arvestades lugenud ekslikult müüdud aine hulka ka kahtlustatavalt läbiotsimisel ära võetud kokaiini. Kuna selle ainekoguse müügist kahtlustatav tulu ei saanud, väheneb n-ö tulubaasiks olnud kokaiinikogus 818,57 grammini. Seetõttu on võimaliku kuriteoga saadud vara väärtus 105 186 eurot. Arvates sellest summast maha varem arestitud 7400 eurot, tuleb kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida vara 97 786 euro ulatuses. See summa vastab 8115 Nio Inc Adri aktsia väärtusele.
2. Nõustuda ei saa kaitsjaga, et kriminaaltulust tuleks maha arvata kokaiini omandamiseks kulunud summa, mis prokuratuuri arvutuste kohaselt oli 78 200 eurot. Tavapäraselt kasutatakse narkootilise aine võõrandamisel saadud kasu järgnevates tehingutes narkootilise aine omandamiseks. On usutav, et nii toimis ka kahtlustatav. Selliste summade mahaarvamine kriminaaltulust oleks vastuolus

§ 831eesmärgiga.

Kahtlustataval tekkis narkootilise aine müügist tulu, mis võimaldas tal soetada narkootilist ainet, säästes legaalselt saadud vahendeid.

1. Põhjendatud ei ole kaitsja argument, mille kohaselt tuleks kriminaaltulu arvestusest välja jätta kokaiinikogus, mille kahtlustatav ise ära tarbis. On tõendamata, millises koguses kahtlustatav kokaiini tarbis, samas võib eeldada, et ka enda tarbeks omandas kahtlustatav kokaiini narkootikumide müügitulu eest. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Kaitsja vaidlustab vara arestimise ulatust, paludes piirduda 1085 Nio Inc Adri aktsia arestimisega. Määruskaebuses leitakse, et kohtud jätsid võimaliku kriminaaltulu suuruse – ja seega ka vara arestimise ulatuse – kindlakstegemisel ekslikult arvestamata saldopõhimõttega. Narkootilise aine müügist saadud varana

§ 831mõttes on käsitatav üksnes käitleja vaheltkasu, mitte kogu müügikäive.

Seega tuleb kriminaaltulu tuvastamisel narkootikumide müügikäibest soetamiskulu maha arvata. Ringkonnakohtu käsitlusest lähtudes kumuleeruks kriminaaltulu narkootilise aine müügiahelas suuremaks kui kogu tehingutes ringelnud raha. Kahtlustatava kriminaaltulu narkootikumide müügist oli 20 471 eurot. Kuna kahtlustatavalt on juba arestitud 7400 eurot sularaha, ei saa praegu arestida rohkem kui 1085 Nio Inc Adri aktsiat väärtusega 13 071 eurot. 11. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kaitsjal on õigus selles, et ringkonnakohus eksis A. R-i võimaliku kuriteoga saadud vara (

§ 831

) ehk kriminaaltulu suuruse arvestamisel.

§ 831

sisustamisel peab üldjuhul lähtuma n-ö majanduslikust varamõistest ehk isiku vara kui terviku väärtuse muutumisest süüteo toimepanemise tulemusel. Saadud vara

§ 831mõttes tähendab seega isikule kuuluva vara väärtuse suurenemist.

Otsustamaks, kas ja millises ulatuses on isik süüteoga

§ 831

mõttes vara saanud, tuleb üldjuhul võrrelda tema varalist seisundit (vara väärtust) pärast süütegu sellega, milline olnuks see seisund siis, kui süütegu poleks toime pandud. Vähemalt teatud juhtudel ja ulatuses peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma ka selle vara saamiseks tarvilikku kulu. (Vt lähemalt RKKK 23.12.2020, 1-20-3925/21, p-d 31–33.) 13. Ka narkootilise aine müügi kui kuriteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel tuleb võrrelda isiku kuriteojärgset varalist seisundit sellega, milline olnuks tema vara väärtus kuritegu toime 2

§ 831mõttes seega 78 200 euro võrra väiksem, kui ringkonnakohus leidis.

1. Eelmärgitu ei tingi siiski arestitavate aktsiate arvu vähendamist. Kohus on tagamistaotlust lahendades pädev kohaldama kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg-s 1 nimetatud abinõusid ka sellise konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks, mis toimub prokuratuuri taotluses märgitust erineval õiguslikul alusel. Seda tingimusel, et kohus ei tugine faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad taotluse aluseks olevatest asjaoludest. (RKKK 31.10.2013, 3-1-1-97-13, p 16)
2. Raha, mida A. R. kasutas kahtlustuse kohaselt narkootilise aine kui

§ 184

lg-s 1 sätestatud kuriteo vahetu objekti hankimiseks, on karistusõiguslikult käsitatav tahtliku süüteo toimepanemise vahendina (

§ 83lg 1).

Kokaiini ostes kulutas kahtlustatav selle raha kui kuriteovahendi

§ 84mõttes ära.

Järelikult juhul, kui kuriteokahtluses kirjeldatud faktid peaksid edasises menetluses kinnitust leidma ja A. R. tunnistatakse talle etteheidetavas kuriteos süüdi, tuleb kohtul kaaluda sedagi, kas on põhjendatud mõista A. R-ilt lisaks kriminaaltulule konfiskeerimise asendamise korras välja ka summa, mis vastab kokaiini ostmiseks kasutatud raha kui kuriteovahendi väärtusele.

1. Prokuratuuri taotluses kirjeldatud ja kohtute poolt usaldusväärseks loetud asjaoludel ei ületa kahtlustatava võimaliku kriminaaltulu ja süüteovahendi väärtus kokku summat, mille ulatuses on ringkonnakohus A. R-i väärtpaberikonto arestinud. Seetõttu ei tingi kriminaaltulu suuruse korrigeerimine vaidlustatud arestimisotsustuse muutmist.
2. Kaitsja heidab prokuratuurile ja kohtutele ette sedagi, et väidetava kriminaaltulu suuruse kindlakstegemisel pole arvestatud, et kahtlustatav tarbis ostetud kokaiinist 154 grammi ise ära ega saanud selle edasimüügist vaheltkasu. Kolleegium märgib, et ka raha, mida isik kasutab enda tarbeks suure koguse narkootilise aine ostmiseks, on kuriteo toimepanemise vahend. Seega võib edasises menetluses kõne alla tulla A. R-ilt sellegi ostusumma väärtusele vastava rahasumma väljamõistmine konfiskeerimise asendamise korras.
3. Kahtlustuse kohaselt soetas A. R. kokaiini küll märksa odavamalt (keskmiselt 85 €/g), kui ta seda edasi müüs (keskmiselt 128,50 €/g). Seega ei kata 154 grammi kokaiini ostusumma kui kuriteovahendi väärtus ära sama ainekoguse müügisummat kui võimalikku kriminaaltulu. Samas jättis ringkonnakohus arestitava vara ulatuse juures arvesse võtmata A. R-ilt kriminaalmenetluses ära võetud (s.o edasi võõrandamata ja tarbimata) narkoaine ostusumma kui kuriteovahendi väärtuse. Viimane on suurem kui 154 grammi kokaiini müügi- ja ostuhinna vahe. Järelikult ei saa isegi juhul, kui nõustuda kaitsja versiooniga, et kahtlustatav tarbis 154 grammi kokaiinist ise ära, asuda seisukohale, et 8115 Nio Inc Adri aktsia arestimine tähendab ületagamist.
4. Kolleegium nõustub kohtutega, et praegusel juhul on konfiskeerimise asendamise tagamine põhjendatud. Arvestades kuriteokahtluse sisu ja seda, kui suure osa kahtlustatava teadaoleva vara väärtusest moodustab summa, mis kahtlustatavalt võidakse konfiskeerimise asendamise korras välja mõista, saab rääkida arvestatavast ohust, et vara arestimata jätmisel võib kahtlustatav asuda seda varjama, muutes tulevase kohtulahendi täitmise raskeks või isegi võimatuks.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määruse põhjendusi, kuid jätab arestimisotsustuse muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8. Kaitsja palub hüvitada A. R-ile määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1076 eurot 40 senti. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 186 lg-st 1 (RKKK 03.10.2016, 3-1-1-10-16, p 57), 3