Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). AVALDUSE ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
) § 3 lg-st 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kuivõrd asjas puudub nõue, mida kohus saab menetleda, siis kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 4.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks asjas menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.