1-23-5063/4

(23231700080)Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. augusti 2023 määrus, millega jäeti rahuldamata X esindaja kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kaebus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
2. augusti
3. a määrus muutmata. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav (KrMS § 385 p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveamet alustas
5. jaanuaril 2023 kriminaalmenetlust nr 23231700080 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel järgmistel asjaoludel.
6. aprillil 2022 kell 00:05 leidis aadressil XXX aset järgmine sündmus ˗ elukaaslane Y lõi teatajat (X), lukustas ukse ja teataja jäi tänavale. Kõne ajal avab ukse ja on kuulda verbaalset konflikti. Kannatanu X selgitas ülekuulamisel, et lisaks toimusid järgmised kuriteoepisoodid: 11.09.2021,
7. aasta veebruari alguses (täpselt tuvastamata kuupäeval), 24.02.2022, ajavahemikul märts – aprill 2022 ja 24.06.
9. Põhja prefektuur lõpetas
10. juuli
11. a määrusega, millele andis
12. juulil 2023 nõusoleku Põhja Ringkonnaprokuratuur, kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
13. juulil 2023 lisatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
14. Läbiviidud kriminaalmenetluses on kannatanuna Y. Tunnistajatena on üle kuulatud S, D, T, K, A. üle kuulatud X ja kahtlustatavana
15. Kannatanu X ja kahtlustatava Y ütlused on teineteisega vastuolus. Samuti puuduvad kannatanu ja kahtlustatava ütluste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tunnistajad. Ainult ühes episoodis, mis toimus
16. juunil 2022, mille juures viibisid tunnistajad, räägivad viimased, et kannatanu X oli ise agressiivsem pool ning initsieeris vägivalda. Osapoolte ütlustele ei saa käesolevas kriminaalmenetluses omistada suuremat kaalu ja seega ei saa lugeda tõsikindlalt tuvastatuks ei kannatanu ega kahtlustatava versiooni toimunust. Kriminaalasjas on teostatud kõik võimalikud uurimistoimingud ja lisatõendeid, mis annaksid tõenduslikku teavet juurde koguda võimalik ei ole. 1

(7)1-23-5063

1. Seega on kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kirjeldatud kuriteo koosseisu esinemises Y tegevuses. Tõlgendades kõrvaldamata kahtluse kahtlustatava süüdiolekus kahtlustatava kasuks, kuulub kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel Y suhtes lõpetamisele kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
2. X esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
3. Riigiprokuratuur jättis
4. augusti 2023 määrusega kaebuse rahuldamata, põhistades oma otsustust kokkuvõttes järgmiselt.
6. juunil 2022 toimunud episoodi puhul on menetlusosaliste ütlused vastuolulised. Ütlustest nähtub, et tunnistajad T, D ning kahtlustatav Y räägivad, et kahtlustatav hoidis kaebaja kätest kinni. Tunnistajate hinnangul oli agressiivsemalt meelestatud X. Kaebaja leiab, et „Oma kehaga hoidis mind tugevasti vastu maad. Ma ehmusin ja hakkasin nutma, kuna mul on suletud ruumide hirm, kutsusin N appi. Y keelas läheneda ja keegi ei saanud mind aidata, olin sunnitud kannatama.“
7. T, D, V ja N sõnul oli konflikti põhjuseks asjaolu, et Y proovis V elektroonilist sigaretti ja see ei meeldinud kaebajale. X sõnul hoidis Y tema mõlemast randmest jõuga kinni ja pigistas, X kutsus N appi. Samas tunnistajad T, D, V leiavad, et X ei kutsunud kedagi appi.
8. Samuti on kriminaalasja materjalides tunnistaja N kirjalik selgitus
9. juunil 2022 toimunud juhtumi kohta. N on avaldanud, et „Mõne minuti pärast mina märkasin kuidas kõrgedel toonidel, X lõi (3-4) korda peopesaga Yit vastu nägu ja pead. Y üritas teda kallistada, et X rahuneks maha aga sealt lendasid talle X poolt veel mõned löögid.“
10. Kaebaja väited toimunud kehalise väärkohtlemise kohta ei leidnud tuvastamist. Tunnistajad ja kahtlustatav on kinnitanud, et Y hoidis kaebaja kätest kinni, kuid kuna tunnistajate hinnangul oli agressiivsemalt meelestatud X, ei saa välistada võimalust, et kahtlustatav oma ütluste kohaselt hoidis kaebaja kätest kinni enesekaitse eesmärgil. Vigastusi kaebaja kätel ei ole fikseeritud, kaebaja ütlusi, et Y teda juustest tiris ja ähvardas, ei kinnita ükski ülekuulatud tunnistajatest. Riigiprokurör nõustub kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tooduga, et ka videosalvestistelt ei nähtu kehalist väärkohtlemist ega kehavigastusi.
11. Kaebaja leiab, et ta ei saa nõustuda kahtlustatava sõprade ütlustega, kuna on ilmne, et sõbrad hoiavad oma sõprussuhet ega hakka andma ütlusi kannatanu kasuks. Riigiprokurör märgib, et tunnistajate ütlustes ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et tunnistajad annavad valeütlusi ja moonutavad tõde. Selliseid asjaolusid ei ole välja toonud ka kaebaja.
12. Riigiprokurör selgitab, et kriminaalasjas on tunnistaja N kirjalik selgitus, kuna tunnistaja ei saanud isiklikult ütlusi anda, sest ta kolis Hispaaniasse. Kaebaja ei ole selgitanud, mille kohta tunnistaja N oskaks täpsemalt ütlusi anda. Tunnistaja täiendavat ülekuulamist ei pea riigiprokurör vajalikuks, kuna N kirjaliku selgituse alusel puudub alus arvata, et ta annaks ütlustes teavet, mis seni üle kuulatud sündmusega seotud isikute ütlustes esinevaid vastuolusid aitaks selgitada.
14. septembril 2021 toimunu osas on kaebaja selgitanud, et Y oli alkoholijoobes ja korraldas skandaali, mille käigus said kannatada X isiklikud asjad, samuti haaras Y parema käega kaebaja paremast käsivarrest tugevasti kinni, mille tulemusena tekkis kaebajal 2

(7)1-23-5063 sinikas (hematoom). Oma ütlustes tunnistab kahtlustatav, et ta võttis ennetavalt kaebaja kätest kinni, sest kaebaja hakkas vehkima kätega tema näo suunas ning seda on varasemalt esinenud. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mille puhul objektiivsed tõendid puuduvad, sealhulgas meditsiinidokumendid või pealtnägijad. Täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik. Seega ei nähtu, et Y versiooni oleks võimalik tõsikindlalt ümber lükata ning tõendada väidetavat kehalist väärkohtlemist.

1. Riigiprokurör leidis, et kannatanu X ja kahtlustatava Y ütlused on põhimõtteliselt vastuolulised ka
2. aasta veebruari alguses toimunud episoodi osas. Kaebaja väidab, et konflikti käigus viskas Y talle näkku mänguasja (karukujuke roosidest 35-40 cm pikkune, penoplastist sisuga). Kaebaja ei jõudnud reageerida ja mänguasi tabas kaebajat näo piirkonda, mille tulemusena tundis kaebaja valu, tema huul läks katki ning suus oli veremaitse. Y on sell sündmuse osas kahtlustatavana üle kuulatud ning ta leiab, et X viskas esimesena mänguasja tema suunas.
3. Seega olemasolevad tõendid antud sündmuse osas on vastuolulised. Y väidab, et konflikti käigus viskas kaebaja esimesena mänguasja tema suunas, tabades tema nägu. Kaebaja ei rääkinud temapoolsest mänguasja viskamisest Y suunas. Ei saa öelda, et oleks tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et konflikt on toimunud kaebaja kirjeldatud viisil. Täiendavaid tõendeid selle episoodi osas juurde koguda ei ole võimalik.
5. veebruari 2022 osas tsiteerib riigiprokuratuur X, Y ja V ülekuulamisel antud ütlusi. Riigiprokurör juhtis tähelepanu kaebaja ütlustele, mille kohaselt kaebaja ei rääkinud ülekuulamisel sellest, et vahetult pärast
6. veebruaril 2022 toimunut kohtus ta V-ga. Kannatanuna antud ütluste kohaselt põdes X koroonaviirust ning haigus kulges raskelt, ta kutsus kiirabi. Samuti ei avaldanud kaebaja ülekuulamisel, et keegi oleks tema kehavigastusi näinud. Seetõttu ei ole võimalik kinnitada kaebuses esitatud väidet, et kaebaja rääkis vahetult pärast intsidenti koheselt toimunust V-le. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi kannatanul kehavigastuse esinemise kohta, kuid ei saa välistada kahtlustatava versiooni toimunust, et X lõi teda märgade aluspükstega paremale näopoolele ning kahtlustatav pani käe enda kaitseks ette, mille tulemusena võis tema käsi tabada X nägu. Y ütlustest tulenevalt ei olnud tema tegevus tahtlik. Tegemist on seega taaskord sõna-sõna vastu olukorraga, mille puhul objektiivsed tõendid puuduvad, sealhulgas meditsiinidokumendid või pealtnägijad. Täiendavaid tõendeid selle episoodi osas juurde koguda ei ole võimalik.
7. Toimiku materjalide pinnalt ei saa tõsikindlalt väita, et ajavahemikul märts – aprill 2022 tekitas Y kaebajale valu. Y on antud sündmuse osas kahtlustatavana üle kuulatud ning selgitab, et konflikti põhjuseks oli asjaolu, et X tuli hilja koju. Sõnalise konflikti käigus andis kaebaja Y-le kõrvakiilu ja Y võttis X-lt ümber kinni ja tõstis ta esikust õue ning jättis kaebajale õueriided ja jalanõud. Kaebaja esitab oma versiooni toimunust ning selgitab, et „Y tuli mulle vastu ja jõuga tõstis mu paljajalu ukse taha, tahtsin tuppa saada aga Y tõukas mind eemale, tänu kootud sallile, millega ma jäin ukselingi taha kinni ei kukkunud ma selili pikali aga lõin end Y tõukamise tagajärjel majanurga vastu ära, tundsin valu parema külje ja selja piirkonnas. Seisin seni õues ukse taga jalatsiteta, kuni politsei kutsusin soovisin, et politsei Y-ga räägiks ja kuidagi mõjutaksid teda.“. Y sõnul tõukamist nende vahel ei olnud.
8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitakse, et sündmuses uuriti Y esitatud videot, millelt nähtub osapoolte vaheline vaidlus, kuid sellelt ei ole näha ei füüsilist konflikti ega nähtavaid vigastusi. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtud järeldus, et puuduvad 3

(7)1-23-5063 tõsikindlad tõendid kehalise väärkohtlemise kohta on põhjendatud ja seaduslik.

1. Kaebuses leitakse, et Y on lõhkunud kaebaja isiklikke asju, sealhulgas
2. septembril 2021 HP sülearvuti. Riigiprokurör märkis, et arvestades kaebuses ja kriminaalmenetluse materjalides toodud asjaolusid võib olla tegemist väärteoga, kuid puudub alus materjalide edastamiseks väärteomenetluse alustamiseks PPA-le, kuna väärteo aegumistähtaeg on igal juhul möödunud.
3. Riigiprokuröri hinnangul ei nähtu kaebusest, millist tõendusteavet psühholoog saaks anda lisaks kaebajale, kes on kriminaalasjas kannatanuna üle kuulatud. Riigiprokurör ei pidanud psühholoogi ülekuulamist vajalikuks menetlustoiminguks, kuna kaebusest ei nähtu, et seeläbi oleks võimalik koguda kriminaalasjas täiendavat tõendusteavet.
4. Kaebuse kohaselt ei saa jätta tähelepanuta kannatanu ema ütluseid, milles tunnistaja S ütles, et ta nägi aeg-ajalt X kehal hematoome. Hematoome üritas tema tütar X varjata kosmeetika abil, peites neid meigi all. Tunnistaja S ütlustest nähtub, et tunnistaja ei ole vahetult pealt näinud ühtki sündmust, milles kaebaja on kannatanuna üle kuulatud. Tunnistaja sõnul rääkis kaebaja talle probleemidest
5. a septembris. Tunnistaja on näinud kaebajal hematoome käsivartel ja säärte piirkonnas, kuid kaebaja on küsimusele, kuidas need tekkisid, vastanud tunnistaja sõnul, et sai need jõusaalis käies vms. Seega ei ole tunnistaja kinnitanud kaebaja ütlusi kehalise väärkohtlemise kohta.
6. Riigiprokurör leidis, et käesoleva kriminaalasja kontekstis ei ole varasemal karistatusel liiklusalase väärteo eest tõenduslikku tähtsust.
7. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et menetluses on üle kuulatud kõik võimalikud teadaolevad isikulised tõendiallikad ning uuritud dokumentaalseid tõendeid. KrMS § 61 näeb ette juhised, kuidas peab toimuma tõendite hindamine. Ka kohtueelses menetluses tuleb lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, milleks on, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigiprokurör leidis, et tõendeid on hinnatud objektiivselt nende kogumis, eelistamata ühtesid tõendeid põhjendamatult teistele. Kui aga tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel (RKKK 3-1-1-24-06 ja 3-1-1-78-05). KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
8. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X esindaja Vladimir Sadekov, kes taotleb määruse tühistamist ja palub ringkonnakohut kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
9. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine, tuginedes väietele, et kõikvõimalikud tõendid on kogutud ja uuritud, oli põhjendamatu ja ennatlik. Menetleja on pannud kuriteo tõendamise kohustuse kuriteoteate esitajale. Tähelepanuta ei saa jätta, et tegemist on naisterahvaga, kes kardab oma elu ja tervise pärast. Kuivõrd pooled olid suhtes, siis on tegemist KarS § 24 lg 3 mõttes vastutust raskendava erilise isikutunnusega (lähi- ja sõltuvussuhe). Seega on arusaadav, miks kannatanu ei julgenud oma emale sinikate tekkimise kohta rääkida.
10. Kaebuse esitaja nõustub prokuratuuriga osaliselt selles, et ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kuid heidab siiski ette tõendite valikulist kogumist. Kui tõendeid oleks korrektselt kogutud, oleks olnud võimalik hinnata neid kogumis koos teiste kogutud tõenditega. 4

(7)1-23-5063

1. Kannatanu ja kahtlustatava ütluste võrdlemine ei ole nii mustvalge, et nendest saaks konkreetseid järeldusi teha. X arvates ei ole tema ütlusi võetud täie tõsidusega. Isegi kui ütlustest nähtub, et kannatanu oli kahtlustatavale andnud kõrvakiilu (märts – aprill 2022), siis tuleb selgeks teha võimalikult täpselt, mis oli sellise käitumise ajendiks. X on andnud ütlusi selle kohta, et peale kõrvakiilu andmist tõstis kahtlustatav ta õue. Seega on juba selles episoodis toimunud puudulik uurimine.
2. Kaebuse esitaja kohaselt on arusaamatuks jäänud ka kolme tunnistaja ütlused. Nimelt andsid T, V ja D ütlusi selle kohta, et
3. juunil 2022 tekkis konflikt elektroonilise sigareti tõttu. Konflikti tekkimist elektroonilise sigareti tõttu ei maininud neljas tunnistaja N. Kaebuse esitaja märgib, et ka kätest kinni hoidmine võib tekitada valu, sest valuaistingud on inimestel erinevad. Tunnistajate ütlustes esineb vastuolu. Nimelt andis kaebaja ütlusi, et N nägi pealt, kuidas kahtlustatav hoidis kaebajat tugevasti oma kehaga vastu maad. Tunnistaja on kirjalikus selgituses välja toonud, et kaebaja lõi kahtlustatavat ning rääkis kõrgendatud toonidel.
4. Miks ei ole teised tunnistajad maininud episoodi osa, kus tegevus toimus n-ö maas. Kuivõrd kõik sündmust pealt näinud ja selles osalenud isikud tarvitasid alkoholi, siis ei pruugitud toimuvale tegelikkuses nii adekvaatset tähelepanu pöörata, kui seda oleks tehtud ilma alkoholi tarvitamiseta. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja hinnangul võimalik ka tõsikindlalt väita, et hilisemalt ei lepitud omavahel toimunu osas kokku.
5. Lisaks ei ole ühtegi selgitust selle kohta, miks peaks kaebaja nimetatud sündmused välja mõtlema. Kellegi peale kaebuse esitamine on üldjuhul alati õigustatud põhjustel. Seetõttu pöörduski kannatanu uurimisorganite poole kaitse saamiseks, sest kahtlustatava edasine käitumine ei ole talle teada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei X alust Riigiprokuratuuri
7. augusti
8. a määruse tühistamiseks.
9. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riikliku süüdistusmonopoli kandmist. Seetõttu ei ole kohtu pädevuses ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus võib küll jõuda seisukohale, et otsuse tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Küll aga ei saa prokurörile kirjutada ette seisukohti tõendatuse osas. Sellest tulenevalt ei X Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ka asjaolu, et kaebaja ei nõustu selles esitatud seisukohtadega, vaid selleks peab olema nt tegemata jäetud mõni asjas tähtsust omav menetlustoiming.
10. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega, vastab ainult kaebuses esitatud seisukohtadele, kuivõrd nii kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendustes kui Riigiprokuratuuri määruses on Y-le etteheidetavate tegude osas antud põhjalik hinnang, millistega ringkonnakohus igati nõustub. Ringkonnakohtu seisukohad kaebuses esitatud põhjenduste osas on järgnevad. 5

(7)1-23-5063

1. Kaebuse esitaja märgib, et menetleja on pannud kuriteo tõendamise kohustuse kuriteoteate esitajale ning leiab, et kannatanu ja kahtlustava ütluste hindamisel on jäetud tegemata lisatoimingud.
2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et sõna-sõna vastu olukorras ei ole lisaks asjaosaliste ütlustele võimalik lisateavet koguda. Juhul, kui sündmuse toimumisest on aega mööda läinud, ei ole võimalik mh tagantjärgi koguda tõendeid võimalike tekkinud kehavigastuste kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on kannatanu esitanud menetlejale mitmeid tõendeid toimunu osas, milliseid on menetleja koos teiste kogutud tõenditega kogumis hinnanud. Eeltoodust aga ei saa väita, et menetleja on pannud tõendamiskoormise kuriteoteate esitajale või heita menetlejale ette tõendite kogumata jätmist, milliste kogumiseks ei ole käesolevalt enam võimalust.
3. Episoodi kohta, mis leidis aset ajavahemikus märts-aprill 2022, kus X ütluste kohaselt tõstis Y ta õue, on kaebuse esitaja märkinud, et toimunud on puudulik uurimine. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb välja selgitada, miks andis kannatanu kahtlustatavale kõrvakiilu. Siinjuures ei ole kaebuse esitaja selgitanud, kuidas on käesolevalt võimalik selle episoodi osas veel tõendeid koguda. Seega on võimalik tugineda kannatanu ja kahtlustatava ütlustele, mida kriminaalmenetluse lõpetamiste põhistustes ka tehti. Nähtuvalt kahtlustatava ütlustest :“Hiljem kui X tuli koju, küsisin talt esikus, et miks ta arvab, et võib suvalisel ajal koju tulla. Mina teda ei solvanud. Seejärel andis X mulle kõrvakiilu. Ma võtsin X-l ümbert kinni ja tõstsin ta esikust õue.“ Kannatanu andis nimetatud episoodi osas ütlusi :“Tulin koju XXX jõudsin ainult jalatsid ära võtta, Y tuli mulle vastu ja jõuga tõstis mu paljajalu ukse taha, tahtsin tuppa saada aga Y tõukas mind eemale, tänu kootud sallile, millega ma jäin ukselingi taga kinni ei kukkunud ma selili pikali aga lõin end Y tõukamise tagajärjel majanurga vastu ära, tundsin valu parema külje ja selja piirkonnas.“ Seega annavad osalised sündmuse kohta erinevaid ütluseid, milliseid on põhjalikult hinnatud nii kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, kui ka Riigiprokuratuuri määruses. Ringkonnakohus leiab samaselt varasemate menetlejatega, et puuduvad tõsikindlad tõendid kehalise väärkohtlemise kohta. Lisatõendeid antud episoodis koguda ei ole võimalik. Samuti ei ole kaebuse esitaja toonud välja toiminguid, millised annaksid toimunu osas lisateavet, mis omakorda võiks viia kriminaalmenetluse jätkamiseni.
4. Kaebuse esitaja märgib
5. juunil 2022 asetleidnud konflikti osas, et tunnistajate ütlused on elektroonilise sigareti kasutamise kohta vastuolulised. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et N kirjalike ütluste kohaselt muutus X tuju järsult närviliseks ja agressiivseks. X hakkas Y alandama ja provotseerima, mis oli väga ebaaustusväärne nii Y kui terve seltskonna vastu. Tunnistaja märgib ka, et X ja Y läksid seltskonnast 10 meetrit eemale, et konflikti lahendada. Mõne minuti pärast märkas tunnistaja, kuidas X lõi 3- 4 korda peopesaga Y vastu nägu ja pead. Eeltoodud tunnistaja ütlused haakuvad T, V ja D ütlustega selles osas, et X ja Y läksid seltskonnast eemale. Samuti selles, et kannatanu oli Y osas agressiivselt meelestatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistajate ütlused vastuolus seetõttu, et üks tunnistaja ei mäleta või ei maini konflikti tekkimise põhjusena elektroonilise sigareti kasutamist Y poolt. Vastuolu esineb, nagu selle on välja toonud ka kaebuse esitaja, tunnistaja N ja kannatanu ütlustes. Kui kannatanu kohaselt nägi N, kuidas kahtlustatav kannatanut vastu maad surus, siis antud asjaolu N oma kirjalikes ütlustes ei märgi. Samuti ei näinud kahtlustatava poolt kannatanu vastu maad surumist ükski teine tunnistaja. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik langetada otsustust toimunu kohta vaid kannatanu ütlustele tuginedes, kuivõrd kannatanu ütlused on tunnistajate ja kahtlustatava ütlustega vastuolus. Lisaks juhib ringkonnakohus 6

(7)1-23-5063 tähelepanu

1. mai 2023 asitõendi vaatlusprotokollile, milles vaadeldakse mh
2. juunil 2022 aset leidnud sündmuse videosalvestist. Videosalvestiselt ei nähtu kellegi osas füüsilise vägivalla kasutamist ega tekkinud kehavigastusi. Eeltoodule on põhjendatult viidatud ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tõendeid põhjalikult kõrvutatud ja kogumis hinnatud.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu kaebuse esitaja väide, mille kohaselt leppisid tunnistajad omavahel toimunu osas kokku. Selleks arvamuseks ei X alust asjaolu, et seltskonnas tarvitati alkoholi. Ka riigiprokurör on märkinud, et tunnistajate ütlustes ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et tunnistajad annavad valeütlusi ja moonutavad tõde. Ringkonnakohus viitab, et tunnistajaid on mh hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest.
4. Kaebuses taotletakse kriminaalmenetluse jätkamist, et koguda täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul jääb selgusetuks, millise asjaolu või tõendamiseseme seisukohalt olulise informatsiooni tuvastamiseks peab kaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumist vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et menetluses on kogutud kõik võimalikud tõendid, milliste kogumis hindamise tulemusel on kriminaalmenetluse lõpetamine olnud põhjendatud. Ringkonnakohus rõhutab lisaks eeltoodule ka, et isikut võib süüdistada ja süüdi mõista ainult olukorras, kus tema süü on tõsikindlalt tõendatud ning märgib riigiprokuröriga nõustuvalt, et menetluses ei ole toiminguid, mida peaks täiendavalt tegema ning mis võiksid anda informatsiooni, mille pinnalt esitada käesolevas asjas süüdistus.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-test 1, 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
6. augusti
7. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 7