Obsah (8)

§ 468§ 142§ 407§ 122§ 129§ 173§ 174§ 162

2-19-15696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15696 Tsivi

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Kohtule teadaolevalt puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud. 1/4 2-19-15696 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
4. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohus võttis 09.10.2019.a menetlusse A.e ja B.e hagi C.e vastu elatise nõudes ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte hiljemalt 09.10.2019.a e-toimiku vahendusel. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.10.2019.a. KOHTUOTSUSE SELGITUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2/4 2-19-15696 Kohus loeb, et kostja on hagi materjalid ning hagi menetlusse võtmise määruse, millega teda kohustati hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, kätte saanud 09.10.2019.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o

1. a 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Vanem on kohustatud oma alaealist last PKS § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 10.11.2018.a igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt kummagi alaealise lapse kasuks välja elatusraha alates 08.10.2019.a igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2019.a 270 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisaval määral ka enne hagi kohtule esitamist, s.o. perioodil 10.11.2018.a – 07.10.2019.a. Seega on põhjendatud ka elatise nõue enne hagi esitamist alates 10.11.2018.a. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kostjalt C.elt alaealiste laste A.e ja B.e kasuks välja elatusraha alates 10.11.2018.a igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.
2. a 270 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Elatise miinimummäär 2018.a oli 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus. Eeltoodu alusel kohus mõistab C.elt kummagi alaealise lapse kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 10.11.2018 – 07.10.2019 eest summas 2915,97 eurot (s.o 10.11.2018 – 31.12.
3. a eest 425 eurot, 01.01.2019 – 07.10.2019 eest 2490,97 eurot). Tsiviilasja hind 3/4 2-19-15696 Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigikohus on kohtumääruses 3-2-1-96-16 p 9 selgitanud, et hagihinnal on autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

§ 122

lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat ning et lihtmenetluse asjaks saab pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (3-2-1-96-16 p 9). Hagi on kohtule esitatud 08.10.2019.a ning elatist nõutakse ka tagasiulatuvalt alates 10.11.2018.a. Hagi hinnaks on seega 10691,94 eurot, s.o (9x 270*2) +(2*2915,97)=10691,94 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 173

lg 1;

§ 174lg 1).

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik 4/4