1-18-954/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-954 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend D.G süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kabuse liik Süüdistatav D.G XXX) apellatsioon 1 järgi (isikukood RESOLUTSIOON Süüdistatava D.G apellatsioon Tartu Maakohtu
3. veebruari 2018 otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohus tunnistas
5. veebruaril 2018 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega 1 D.G süüdi ning mõistis talle KarS § 423 järgi karistuseks 9 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-11809 mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõistis D.G-le kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.G , kes palub tühistada kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas. Apellandi hinnangul on kohus jätnud karistuse mõistmisel arvestamata, et ta on perekonna ainuke toitja ning ta mõistab oma teguviisi hukka ja saab aru, et tal tuleb vastutust kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning apellatsiooniga, leiab ringkonnakohus, et D.G edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavat seisukohta põhistab kohus järgmiselt.
8. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, seab see konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium määruse nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 selgitanud sedagi, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh mõistetud karistust vaidlustades, olema viidatud mõnele KrMS
11. peatüki
12. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm-d 3-1-1-70-12 p 10 ja 3-1-1-716 p 5.3 ning RKKKo 3-1-1-38-06 p 9).
13. Praegusel juhul ei ole D.G apellatsioonis viidanud ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele ega ka minetustele materiaalõiguslikes küsimustes. Neid ei tuvasta ka ringkonnakohus ise. Kriminaalasja toimiku pinnalt selgusid järgmised asjaolud. 5.
15. veebruaril 2018 sõlmisid D.G , tema kaitsja vandeadvokaat S. Must ja prokurör J. Vissak kirjaliku kokkuleppe (KoTo lk 73-74), milles leppisid kokku D.G süüditunnistamises KarS § 4231 järgi ning temale karistuse mõistmises. Kokkuleppe kohaselt taotles prokurör süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. Samuti taotles prokurör KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-11809 mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista D.G-le 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kokkuleppe allkirjastasid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja. 5.
16. Tartu Maakohus arutas eelnimetatud kokkulepet avalikult kohtuistungil
17. veebruaril
18. Istungiprotokollist selguvalt kinnitas D.G kohtule vastates, et kokkulepe sisu on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Samal kuupäeval tehtud otsusega maakohus kokkuleppe ka kinnitas. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes kokkuleppe tekstiga D.G-le mõistetud karistuse osas ei esine. Kokkuleppe allkirjastamisega ning kohtuistungil sellega nõustumisega jäi D.G seega ka ilma võimalusest apelleerida kohtulahendit tema edasikaebuses selguvatel argumentidel. Tema apellatsioon jääb ringkonnakohtus seega läbi vaatamata.
19. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava D.G apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. Aarne Sarjas kohtunik