← Eesti

3-22-2342/24

Obsah (8)§ 155§ 154§ 43§ 31§ 108§ 104§ 152§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule 01.11.2022 kaebuse hüvitada Saue valla tekitatud varaline kahju 3878,87 eurot. Saue vald ei võimaldanud mõistliku aja jooksul kaebaja kolmele lapsele lasteaiakohta munitsipaallasteaias, mistõttu tuleb tal hüvitada kaebajale laste eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused (sh enam makstud toiduraha 1131,47 eurot; enam makstud kohatasu 2160,60 eurot; saamata jäänud tulumaksutagastus 586,80 eurot). Ühtlasi palus kaebaja mõista kahjusummalt välja viivis seadusjärgses määras.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.05.2023 otsusega kaebuse ning mõistis Saue vallalt X kasuks välja kahjuhüvitise summas 4672,56 eurot, mille moodustab põhinõue 3878,87 eurot ja viivis 793,69 eurot. Halduskohus nägi otsuses ühtlasi ette, et vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni (sh kuni 01.10.2023 on viivise aluseks olevaks põhinõudeks 3669,59 eurot ja edasi on põhinõudeks 3878,87 eurot). Lisaks mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 116,37 eurot ning jättis poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
  3. Saue vald esitas 19.06.2023 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 18.05.2023 otsus tühistada ning lõpetada asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Vastustaja palus mõista kaebajalt välja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  4. X palus 30.08.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäädes esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde.
  5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 31.08.2023 sõlmitud kompromissilepingu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 154lg 2). 2

(3)3-22-2342 7.

§ 155

lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

8. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud 31.08.2023 kokkuleppe tingimuste kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on lisaks täidetav. Kuna kaebajat ei esinda advokaat, selgitas ringkonnakohus temale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi 04.09.2023 kohtunõudes. X märkis 04.09.2023 vastuses, et 31.08.2023 sõlmitud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärjed on temale arusaadavad ning ta oli kompromissilepingut sõlmides neist teadlik. Kompromissilepingu on allkirjastanud kaebaja ja vastustaja esindaja. Haldusasja nr 3-22-2342 toimikus on notariaalselt tõestatud 01.12.2020 volikiri, mis kehtib tähtajatult ja mille p-ga 5 on Saue vald volitanud AL esindama teda kõigis kohtuprotsessides kõigi volitajale kuuluvate õiguste teostamisel. Seega ei ole Saue vald volitatud esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust

§ 31

lg 2 alusel piiranud ning volitus hõlmab mh esindaja õigust sõlmida kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromiss. 9.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissilepingu p-des 1 ja 2 kokku, et halduskohtu otsusega kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu kannab vastustaja ning poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10.

§ 104

lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on X tasunud kaebuselt riigilõivu kokku 116,37 eurot (01.11.2022 tasutud 89,50 eurot; 27.03.2023 tasutud 26,87 eurot) ning Saue vald on apellatsioonkaebuselt 14.06.2023 tasunud riigilõivu 140,18 eurot. Kuna mõlema menetlusosalise poolt tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tuleb sellest pool kummalegi

§ 104lg 6 p 1 alusel tagastada.

Riigilõiv tagastatakse seaduse kohaselt maksjale, mistõttu ei mõjuta riigilõivu osalist tagastamist asjaolu, et halduskohtu poolt välja mõistetud lõivukulu jäi kompromissilepingu p 1 kohaselt vastustaja kanda. Seetõttu tuleb asjas tasutud riigilõiv tagastada X-le 58,19 euro ulatuses ja Saue vallale 70,09 euro ulatuses. 11. Eelneva põhjal ning

§ 152

lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus X ja Saue valla vahel 31.08.2023 sõlmitud kokkuleppe, tühistab Tallinna Halduskohtu 18.05.2023 otsuse ning lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-22-

  1. Kuivõrd määrus ja kinnitatud kokkulepe sisaldavad kaebaja eraelu puudutavaid andmeid, siis tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema laste nimed ning kaebaja isikukood ja pangakonto number tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.