ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (
lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.
lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on
§-s 43 sätestatud tagajärjed (
See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (
8. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud 31.08.2023 kokkuleppe tingimuste kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on lisaks täidetav. Kuna kaebajat ei esinda advokaat, selgitas ringkonnakohus temale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi 04.09.2023 kohtunõudes. X märkis 04.09.2023 vastuses, et 31.08.2023 sõlmitud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärjed on temale arusaadavad ning ta oli kompromissilepingut sõlmides neist teadlik. Kompromissilepingu on allkirjastanud kaebaja ja vastustaja esindaja. Haldusasja nr 3-22-2342 toimikus on notariaalselt tõestatud 01.12.2020 volikiri, mis kehtib tähtajatult ja mille p-ga 5 on Saue vald volitanud AL esindama teda kõigis kohtuprotsessides kõigi volitajale kuuluvate õiguste teostamisel. Seega ei ole Saue vald volitatud esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust
lg 2 alusel piiranud ning volitus hõlmab mh esindaja õigust sõlmida kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromiss. 9.
lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissilepingu p-des 1 ja 2 kokku, et halduskohtu otsusega kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu kannab vastustaja ning poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10.
lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on X tasunud kaebuselt riigilõivu kokku 116,37 eurot (01.11.2022 tasutud 89,50 eurot; 27.03.2023 tasutud 26,87 eurot) ning Saue vald on apellatsioonkaebuselt 14.06.2023 tasunud riigilõivu 140,18 eurot. Kuna mõlema menetlusosalise poolt tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tuleb sellest pool kummalegi
Riigilõiv tagastatakse seaduse kohaselt maksjale, mistõttu ei mõjuta riigilõivu osalist tagastamist asjaolu, et halduskohtu poolt välja mõistetud lõivukulu jäi kompromissilepingu p 1 kohaselt vastustaja kanda. Seetõttu tuleb asjas tasutud riigilõiv tagastada X-le 58,19 euro ulatuses ja Saue vallale 70,09 euro ulatuses. 11. Eelneva põhjal ning
lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus X ja Saue valla vahel 31.08.2023 sõlmitud kokkuleppe, tühistab Tallinna Halduskohtu 18.05.2023 otsuse ning lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-22-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.