← Eesti

2-22-135610/12

Obsah (6)§ 162§ 637§ 633§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-135610 Kohtuasi B2B Capi

§ 162lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1148 eurot (riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 378 eurot) ning vastavalt hageja taotlusele viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

  1. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ei ole neil võimalik hageja nõuet tasuda. Nõue on liiga suur, arvestades kui palju kostjad on hagejale tasunud. Lisaks on kohtutäitur arestinud kostja I pangakonto. Kostja I ei saa seetõttu tulu teenida ega võlgnevust tasuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 8. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 9. Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, sest kostjad ei ole kaebuses heitnud maakohtule ette vaidluse lahendamisel õigusnormi rikkumist ning ringkonnakohtul ei oleks seetõttu alust maakohtu otsust tühistada ega teha maakohtust erinevat otsust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (

630 lg 1 I lause ja § 651 lg 1). Seejuures peab apellatsioonkaebus sisaldama mh apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles on märgitud, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb, samuti apellatsioonkaebuse põhjendust (

§ 633lg 2 p-d 2 ja 3 ning lg 3).

9.

  1. Kostjad esitasid kohtule 31.07.2023 apellatsioonina pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles toovad esile, et neil ei ole võimalik hageja nõuet tasuda. Lisaks on kostja I pangakonto arestitud ja seetõttu ei saa kostja I ka tulu teenida, et hagejale võlgnevust tasuda. Kostjad ei ole 4 2-22-135610 palunud maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ega toonud esile, et maakohus oleks vaidlust lahendades eksinud menetlusõiguse normide vastu või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Samuti ei nähtu kaebuse väidetest, et kostjad ei nõustuks maakohtu väljamõistetud võlgnevuse suurusega, kuigi kostjad on üldsõnaliselt väitnud, et nõue on liiga suur, arvestades kui palju nad on hagejale tasunud. Samas on kostjad selle väite seostanud asjaoluga, et neil ei ole võimalik hageja nõuet täita. 9.
  2. Hageja tõi maakohtu menetluses esile, et talle on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks laekunud 3700 eurot, mille hageja arvestas laenulepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt intressi katteks. Kostjad ei ole maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi vastuväidet hageja nõude arvestusele ega väitnud, et nad on osa nõutavast summast juba tagasi maksnud. Arvestades seda, et nii hageja kui ka maakohus lähtusid intressi ja viivist arvutades põhivõla suurusest vastaval ajavahemikul, võttes intressi arvutades arvesse ka põhivõla katteks tasutud summasid, ning juhindusid laenulepingus kokku lepitud intressi- ja viivisemäärast, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et intressi ja/või viivist oleks valesti arvutatud. Seda, et maakohtu otsuses oleks mõni arvutusviga, ei ole kostjad samuti esile toonud. 9.
  3. Samuti ei ole kostjad väitnud, et intressi ja/või viivisemäär oleks liiga kõrge ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et intressi- või viivisemäära kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 tähenduses või kostjaid ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu VÕS § 42 järgi tühine. 9.
  4. See, et kostjatel ei ole võimalik hageja nõudeid täita, ei tähenda, et maakohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või eksinud menetlusõiguse normide vastu. Kostjate võimekus hageja nõudeid täita (sh kostja I pangakonto arestimine ja kostja I võimalused oma majandustegevuse kaudu tulu teenida) seondub nende majandusliku olukorraga ega tingi maakohtu otsuse tühistamist.
  5. Kuna ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust tühistada, ei oleks ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude hüvitise suuruse kohta ei ole kostjad apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
  6. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostjate apellatsioonkaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 ja § 165 lg 3 järgi solidaarselt kostjate kanda.

Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjatel hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

Kuigi kostjad ei ole apellatsioonkaebuselt seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjatel täiendavalt riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt 5 2-22-135610 tasutud riigilõiv tagasi. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei palu ringkonnakohus kostjatel ka täpsustada kaebuse taotlust (

§ 633lg 2 p 2).

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.