) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kaebust vastavalt kaebuse põhjendustele ja kaebusele lisatud dokumentidele selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist moodustada arstlik komisjon, mis saaks otsustada kaebaja ennetähtaegse vabastamise vanglast ja ravi osutamise ning Tallinna Vangla kohustamist lõpetada ettekannete nr 1-22-8333, 1-22-8525 ja 1-22-8608 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused. Kohus saab aru, et kaebaja on esialgse õigusabi all silmas pidanud esialgset õiguskaitset ja soovib juba menetluse ajal arstliku komisjoni moodustamist ja distsiplinaarmenetluste peatamist
Kaebaja on taotlenud kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, mida kohus mõistab menetlusliku taotlusena juhuks, kui kohus peaks kaebust menetlema. Lisaks on kaebaja taotlenud õigusabi, mida kohus mõistab riigi õigusabi taotlusena ja kaebuse liitmist haldusasjadega nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 (68 500-eurone hüvitamiskaebus). 3.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4. Kohus leiab, et arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise nõue kuulub tagastamisele
Kohus on varasemalt leidnud, et kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist siis, kui kaebaja nõuab paigutamist meditsiiniosakonda, ravi korrigeerimist ja Jämejala haiglasse ravile saatmist, kuigi nõuete tagastamise põhiline alus oli korduva kaebuse esitamine (Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus nr 3-22-490, p 12). Tallinna Ringkonnakohus ei lükanud samas haldusasjas tehtud 02.08.2022 määruses nimetatud seisukohta ümber. Kohus juhib tähelepanu ka haldusasjale nr 3-22-2028, kus kohus tagastas
lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada talle kliinilise psühholoogi vastuvõttu ning psühhiaatri ja perearsti vastuvõtte tema soovitud aja ja tihedusega ning samuti kirjutades ette, mida need isikud peavad otsustama ja tegema (komisjoni moodustamiseks ettepaneku tegema, kaebaja soovitud ravi määrama jne). Kohus leiab, et kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist ka praeguses asjas esitatud arstliku komisjoni moodustamise nõude puhul. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kindlat tüüpi ravi osutamist enda valitud tervishoiuasutuses. Samamoodi puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vanglas moodustataks arstlik komisjon selleks, et otsustada tema ennetähtaegne vabastamine tervislikel põhjustel ja osutada vajalikku ravi. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes ajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 19.09.2022 vastuses nr 7-8/22/16821-2 on kaebajale selgitatud, et haiglasse ravile saatmise osas ei ole meditsiiniosakonna hinnang muutunud ning kaebaja terviseseisund ei ole selline, mis vajaks suunamist haiglaravile. Vangla selgitas, et arstlik komisjon moodustatakse vaid kliinilise psühholoogi või psühhiaatri sisendi alusel, antud juhul kaebajal see näidustatud ei ole. Seega on kaebaja ravivajadus vanglas tagatud ja tegelikku vajadust arstliku komisjoni moodustamiseks ja kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise nõude
5. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluste lõpetamiseks kohustamise nõue kuulub samuti tagastamisele
Reeglina vaidlustatakse halduskohtus käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et üheski distsiplinaarmenetluses oleks kaebajale tehtud lõplik distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Kui käskkirjad ära tehakse, tuleb need esmalt vaidlustada vaidega Tallinna Vanglas, sest enne kohtusse pöördumist tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise teated ja distsiplinaarmenetluse protokollid on distsiplinaarmenetluse käigus tehtavad menetlustoimingud, mille eraldiseisev vaidlustamine enne distsiplinaarmenetlust lõpetava haldusakti saamist ei ole
-i järgi lubatav.
lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel juhul ei riku pooleliolevad distsiplinaarmenetlused kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Seega tuleb kaebajal ära oodata distsiplinaarmenetlust 2
distsiplinaarmenetluste 6. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
7. Kuna kaebuse tagastamise määrus ei jõustu koheselt, ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse
lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.