) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K K KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 140 (üks sada nelikümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 7000 (seitse tuhat) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld K K`i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista K K`lt 10 000 (kümme tuhat) krooni S K`e (elukoht: xxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K K`lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista K K`lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 12.04.2009.a. õhtul tarvitasid S K ja K K koos tuttavatega alkoholi. Samal ajal sõitsid nad ringi S.K väikebussiga, mida juhtis kaine H T. 13.04.2009 kella 02.00 paiku öösel Rakvere linnas Pikk tn.39 juures lasi K.K bussi kinni pidada ja väljus bussist koos S.K. Bussi jäänud H T ja U R nägid, et bussist väljunud K.K ja S.K rääkisid väljas midagi omavahel ja järgmisel hetkel oli juba S.K tänaval pikali maas ja K.K tagus teda jalgadega näkku. H.T ja U.R väljusid bussist ja K.K jooksis ära. S.K oli teadvuseta olekus pikali maas. H.T helistas kohe kiirabisse ja teadvuseta S.K viidi Rakvere Haiglasse. Sündmuskohal oli maas kilekott katkise viinapudeliga. Kannatanu ja tunnistajate arvates lõi K.K S.K kõigepealt just pudeliga, sest bussist väljudes oli K.K kilekott terve viinapudeliga käes olnud. K.K eitab, et tal bussist väljudes midagi käes oli. K.K tunnistab, et S.K oli ta löönud rusikaga ühe korra kõhtu ja kolm korda näkku põhjusel, et S.K lõi teda esimesena ühe korra rusikaga näkku. K.K arstil ei käinud ja enda löömisest politseisse ei teatanud. S K hospitaliseeriti AS Rakvere Haiglasse, kus ta oli ravil 13.04.2009 kuni 17.04.2009. S K haigusloost nähtub, et ta hospitaliseeriti teadvuseta seisundis, peapiirkonna trauma tunnustega. S K diagnoositi peapiirkonna hulgihaavad ja ninaluude hulgikillunenud murrud ning alkoholijoove/t.l.9-36/. II Süüdistuse sisu 2 K K`i süüdistatakse selles, et tema 13.04.2009 kella 02.00 paiku Rakvere linnas Pikk tn 39 maja juures tänaval alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi pudeliga pähe S K ja kui viimane sellest pikali kukkus, siis lõi maaslamavale kannatanule korduvalt jalaga näkku, tekitades S K füüsilist valu ja tervisekahjustusi – peapiirkonna hulgihaavad ja ninaluude hulgikillunenud murrud. Seega K K, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb K K`i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 140 päevamäära ulatuses, s.o summas 7000 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus K K`i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K K`i käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava K K`i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu S K`e poolt esitatud tsiviilhagi summas 10000 krooni. Hagetava summa moodustavad: S K seljas olnud riided, mis muutusid kasutamiskõlbmatuteks – riiete maksumus kokku 3000 krooni, kulutused ravimite ostmiseks – kokku 2000 krooni, peksmisel purunes mobiiltelefon Motorolla X300 väärtusega 5000 krooni /t.l.41-42/. Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 132, 1043 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik T.Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.