Obsah (13)

§ 1573§ 266§ 424§ 64§ 73§ 78§ 50§ 3312§ 74§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 21. august 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-457 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga K

§ 1573

lg 1,

§ 266

lg 2 p 1,

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav Tanel Lumiste, isikukood 37106266019; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel. XXX, epost: XXX; XXX; XXX XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Mart Sikut Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tanel Lumiste

§ 1573lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Tanel Lumiste

§ 266lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Tanel Lumiste

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista Tanel Lumistele liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 6 kuud vangistust Tanel Lumiste suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Tanel Lumiste ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Tanel Lumistelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21.09.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldada kannatanu A. A. taotlus ja kohaldada Tanel Lumistele lähenemiskeeld A. A. (ik XXX) suhtes 3 aastaks, keelates Tanel Lumistel: - suhelda kannatanu A. A. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel. Muu hulgas on Tanel Lumistel keelatud: helistada A. A. telefoniga ja talle sõnumeid saata; saata A. A. liht- või elektronkirju; saata A. A. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade kaudu; - viibida A. A. lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult A. A. lähemale kui 100 meetrit, tuleb Tanel Lumistel A. A. kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures A. A. mitte suhelda; - viibida lähemal kui 100 meetrit A. A. elu- ja töökohale ning sõidukile. Praegu asub A. A. elukoht aadressil XXX ja töökoht XXX asukohaga XXX ning A. A. kasutab sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Lähenemiskeeld ei hõlma juhuslikke linnakiirusel (50 km/h) möödasõite nimetatud aadressidest, kuid keeld hõlmab mistahes sihilikke peatumisi ja viibimisi nimetatud aadresside lähedal, sh 100 meetri ulatuses A. A. elukoha trepikoja uksest. Lähenemiskeeld kuulub täitmisele pööramisele kohtuotsuse jõustumisel. Selgitada Tanel Lumistele, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi. 3. Menetluskulu: Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta Tanel Lumiste kompleksekspertiisi maksumusest pool, s.o 570 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Tanel Lumistelt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu kokku 693 eurot, kaitsjatasu 259,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. 2 KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Tanel Lumistel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 2039,70 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 169,97 eurot ja viimasel

1. kuul 170,03 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700025509 ning selgituse “Tanel Lumiste, otsus nr 1-23-457, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Tanel Lumistet (Lumiste) süüdistatakse selles, et tema alates jaanuarist XXX kuni november XXX järjepidevalt kontakti otsides saatis korduvalt sõnumite ja e-posti teel teateid oma XXX A. A. ning püüdis temaga telefoni teel ühendust saada. Samuti otsis Tanel Lumiste kannatanu tahte vastaselt temaga kontakti ning jälgis A. A. korduvalt viimase elukoha juures XXX läheduses ning töökoha juures XXX läheduses. Vaatamata sellele, et A. A. andis Tanel Lumistele teada, et ei soovi temaga suhelda ning palus korduvalt ennast rahule jätta, jätkas Tanel Lumiste A. A. tülitamist erinevatel viisidel. Tanel Lumiste on A. L. korduvalt jälitanud XXX, temaga kontakti otsinud ning häirinud kannatut muul viisil: - XXX kella 06.30 ajal lähenes Tanel Lumiste A. A. viimase elukoha XXX juures ning ütles: „Võid viimast korda minna tuppa ja oma last kallistada.“ Samuti ütles T. Lumiste: „Puhastad oma autot viimast korda. Oma töökoha XXX väravast tuled välja käeraudades.“ - XXX hommikul jälitas T. Lumiste A. A. oma sõiduautoga XXX registreerimismärgiga XXX XXX juurest kuni XXX, kus asub kannatanu töökoht. - XXX kella 16.30 ajal ootas T. Lumiste oma sõiduautoga XXX registreerimismärgiga XXX XXX parklas tööpäeva lõpetavat A. A.. - XXX kella 16.30 ajal märkas A. A. XXX parklas enda auto kojamehe vahel lillekimpu ja paberit, millel tekst: „Sa pead mind kuulama, meid lõhutakse!. Paun tule kaarde!“ - XXX kella 07.00 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX kella 18.00 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX kella 07.30 ajal märkas A. A., et tema sõiduki tagumine rehv on tühjaks lastud. 3 - XXX kella 07.20 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX kella 21.30 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX hilisõhtul saatis T. Lumiste A. A. sõnumi teatega, et asub XXX raudteejaamas ning lõpetab oma elu. - XXX kella 01.00 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX õhtul parkis T. Lumiste oma sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX A. A. elukoha XXX juurde ning jäi maja juurde autosse istuma. - XXX kella 16.30 paiku blokeeris T. Lumiste oma autoga XXX parklas A. A. auto. - XXX kella 18.15 paiku jälgis T. Lumiste oma autoga XXX lähedal A. A. ning kui kannatanu hakkas oma autoga sõitma, siis T. Lumiste järgnes temale. - XXX.- XXX helistas T. Lumiste A. A. kokku 51 korda. - XXX õhtul käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX lõuna paiku XXX parklas blokeeris T. Lumiste oma autoga A. A. auto, läks kannatanu autosse ning haaras süütevõtme enda kätte. T. Lumiste hakkas A. A. armastust avaldama ning kannatanut erinevates asjades süüdistama. - XXX õhtul ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX öösel helistas T. Lumiste A. A. 10-l korral. - XXX kella 21-22.00 paiku õhtul parkis T. Lumiste oma sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX XXX juurde ning jäi maja juurde autosse istuma. - XXX kella 11.00 paiku tõi T. Lumiste A. A. töökohta XXX lilled ning palus A. A. enda juurde tagasi. - XXX kella 15.00 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX kella 17.30 paiku tuli T. Lumiste XXX maja ette ning avaldas tungivat soovi A. A. vestelda. T. Lumiste palus A. A. enda juurde tagasi kolida ning lubas enda käitumist muuta. - XXX kella 19.00 paiku sõitis T. Lumiste A. A. XXX vastu, viimast nähes pööras ringi ja hakkas kannatanut jälitama. A. A. parkis oma auto XXX maja ette ning kõndis XXX asuva kaupluse Rimi suunas. T. Lumiste parkis oma auto ning järgnes A. A. jalgsi ning avaldas soovi vestelda. A. A. seda ei soovinud ning läks kauplusesse Rimi sisseoste tegema. Kauplusest väljudes lähenes temale T. Lumiste, kes haaras A. A. käes olnud telefoni enda kätte ning keeldus seda tagasi andmast. Juhusliku möödakäija abil sai A. A. oma telefoni tagasi. Tagasi kodu poole kõndides järgnes T. Lumiste kannatanule ning süüdistas teda erinevates asjades. XXX maja ees haaras T. Lumiste kätega A. A. õlgadest ning tõukas teda. - XXX kella 21.00 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. Hiljem märkas kannatanu, et tema auto kojamehe vahel on paber, millel kirjas: „Abielude rikkuja lits pornotäht pornhub.com/estan“ Lisaks sellele oli maja ees asuvale platsile lume peale kirjutatud „lits“. - XXX kella 06.50 paiku sõitis T. Lumiste XXX linnas oma autoga A. A. autole ette. - XXX kell 17.30 ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. - XXX õhtul ajal käis T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. Hiljem märkas kannatanu, et tema sõiduauto kojamehe vahel on kommikarp. - XXX pani T. Lumiste XXX ees seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX kojamehe vahele lillekimbu. 4 - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX esiklaasile suure lillekimbu. - XXX kella 5 ajal T. Lumiste A. A. elukohas XXX ukse taga ning lasi uksekella. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. Seejärel jäi T. Lumiste majast üle tee asuva lasteaia juurde autosse istuma. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX kojamehe vahele vahtralehe, mis oli salvrätikute vahel. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX esiklaasile suure lillekimbu. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX ukse külge kilekoti, milles oli poolik leib, või ja juust. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX katusele 5l plastämbri, kus olid sees vaarikad. - XXX lõuna paiku sõitis A. A. autoga XXX XXX suunas. Tee peal sõitis kannatanule autoga vastu T. Lumiste, kes A. A. autot nähes pööras otsa ringi ja hakkas tema järel sõitma ning püüdis erinevaid viise kasutades kannatu autot peatada. Kui kannatanu lõpuks auto XXX bussipeatuses peatas ja uksed seestpoolt sulges, tuli T. Lumiste tema auto juurde ning soovis uut võimalust ja avaldas armastust. Kannatanu seda ei soovinud ning lahkus. Seejärel helistati kannatanu telefonile kahel korral tundmatult numbrilt, millele A. A. ei vastanud. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX juhiukse lingi peale tühja TicTaci karbi. - XXX pani T. Lumiste XXX asuva A. A. sõiduki parkimiskoha juurde 7 roosi ning saatis kannatanu telefonile võõralt numbrilt sõnumi, et auto parkimiskohal on 7 roosi. - XXX kella 21-22.00 ajal käis T. Lumiste A. A. elukoha, XXX ukse taga ning lasi uksekella. A. A. ei avanud ust ning ei lasknud T. Lumistet korterisse. Seejärel jäi T. Lumiste majast üle tee asuva lasteaia juurde autosse istuma. - XXX kella 15.00 ajal pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX ukselingi külge koti, milles mänguasjad. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX kojamehe vahele lillekimbu. - XXX kella 16.30 paiku sõitis T. Lumiste XXX asuvas parklas A. A. autole ette, keris oma autoklaasi alla, saatis õhumusi ja tegi kätega südame ning seejärel sõitis ära. - XXX pani T. Lumiste XXX juures seisva, A. A. kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX kojamehe vahele suur lillekimbu, mille sees tühi TicTaci karp. - Ajavahemikul XXX- XXX on Tanel Lumiste saatnud A. A. erineva sisuga ekirju vähemalt
3. korral. - Ajavahemikul XXX.-XXX tegi T. Lumiste
4. korral ülekandeid enda Swedbanga arveldusarvelt nr XXX A. A. Swedbanga arveldusarvele nr XXX vahemikus 10 eurot kuni 555.80 eurot, kokku 1913.21 eurot. Selgitused ülekannete juures on erinevad, näiteks „Ära loobu minust“, „Sina oled õige …minu jaoks“, „peeglike peeglike seina peal“, „Puhas leht ..koos..88888..@ A“, „Meie esimene k..pp kummiga…palav…“, „Tõde ja ausus“, „Kõik oled minu jaoks, ilma sinuta ei ole elu..“ XXX kandis A. A. T.Lumistele 1913.21 eurot tagasi. - Ajavahemikul XXX.-XXX on T. Lumiste helistanud A. A. erinevatelt telefoninumbritelt vähemalt
5. korral. Oma sellise tegevusega on Tanel Lumiste oluliselt häirinud A. A. eraelu. Seega pani Tanel Lumiste toime

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, teda hirmutades ja muul viisil oluliselt häirides, kui puudub

§s 137 sätestatud süüteokoosseis. 5 Lisaks süüdistatakse Tanel Lumistet selles, et tema tungis XXX kella 04.20 ajal valdaja tahte vastaselt lukustamata välisukse kaudu XXX asuvasse eramusse, mis kuulub M. N. Seega pani Tanel Lumiste toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise ehk

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Tanel Lumistet selles, et tema juhtis XXX kella 21.39 paiku XXX juures mootorsõidukit Volvo registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,35 +/- 0,07 mg/g kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Tanel Lumiste kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Tanel Lumiste toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et T. Lumiste on süüvõimeline ja talle esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles T. Lumiste süüdi tunnistada

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 3-kuulise vangistusega,

§ 424

lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega ja

§ 1573

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust ja vabastada ta karistusest tingimisi

§ 74alusel 3aastase katseajaga ühes kriminaalhoolduse kohaldamisega.

Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Ühtlasi rahuldada A. A. taotlus ja kohaldada T. Lumistele lähenemiskeeldu 3 aastaks. T. Lumistelt väljamõistetavate menetluskulude osas pidas prokurör võimalikuks nende vähendamist ja tasumise ajatamist.

1. Süüdistatav Tanel Lumiste avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav. Ta ei vaidle, et need episoodid on aset leidnud, aga ta ei tunnista end nendes süüdi. Ka viimases sõnas jäi süüdistatav selle juurde, et ta ei ole ühtegi talle süüksarvatavat tegu toime pannud ja kõik on alatu rünnak tema vastu.
2. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et T. Lumiste on tunnistanud, et kõik asjaolud, mis on süüdistuses kajastatud ja mida kohtus läbi erinevate tõendiallikate on kontrollitud, on nii olnud. T. Lumistel on neist kuriteoepisoodidest oma nägemus ja ta leiab, et pole tegelikult ühtegi kuritegu toime pannud. A. A. osas ei olnud T. Lumiste käitumine pahatahtlik ega eesmärgiga midagi halba tekitada. Ta otsis kontakti heast tahtest ja seda ei saa pidada ahistavaks jälitamiseks. T. Lumiste käitumises puudub subjektiivne koosseis ja seega tuleks ta õigeks mõista.

§ 424lg 1 puhul ei nähtu ekspertiisiaktist, et ekspert oleks arvestanud T.

Lumiste poolt tarvitatud kange alkoholi kogusega. Usaldusväärselt ei ole tõendatud, et T. Lumiste oleks enne avariid tarvitanud alkoholi määras, mis oleks andnud kriminaalse joobe. Seega tuleks T. Lumiste ka selles süüdistuses õigeks mõista.

§ 266

puhul ei tule kuskilt, et valdaja oleks keelanud või muul viisil takistanud või mitte soovinud, et keegi uksest sisse tuleb. T. Lumiste sisenemise motiiviks oli kolin ja arvamus, et keegi on hädas. Kuna valdaja tahtevastasus pole tõendatud ja T. Lumiste käitumises puudub subjektiivne külg, tuleks ta ka selles episoodis õigeks mõista. Kui kohus leiab, et T. Lumiste on siiski milleski süüdi, palus kaitsja kergendada karistust ja mitte võtta T. Lumistelt, kes loodab säilitada töökoha XXX, juhtimisõigust ära. Samuti palus kaitsja jätta õigusabikulud ja osa T. Lumiste menetluskuludest riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT 6 5. Kohus hindab esmalt Tanel Lumistele

§ 1573

lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (I), siis

§ 266

lg 2 p 1 (II) ja seejärel

§ 424lg 1 (III) järgi esitatud süüdistuse põhjendatust.

Seejärel mõistab kohus süüdistatavale karistuse (IV), võtab seisukoha lähenemiskeelu kohaldamise (V) ja menetluskulude hüvitamise osas (VI). (I)

1. Süüdistatav kinnitas, et A. A. puudutavat ta ei vaidlusta, sest A. ei valeta. Ta otsis pärast XXX A. süüdistuses kirjeldatud viisil kontakti, s.o viis lilli, marju, komme, saatis kirju ja tegi pangaülekandeid ning käis ukse taga. Samuti on tema kätetöö lumele kirjutatud sõna „lits“. Ta jättis A. ka kirja „Meid lõhutakse“. Selle eesmärgiks oli anda märku, et neid kuulatakse pealt ja tavaline suhtlusviis ei saanud kuskile viia. Ta tahtis meeleheitlikult A. kontakti saada, et kohtuda ja leppida, selgitada, et neid lõhutakse – kellelegi ei meeldi, et nad koos on. Eesmärgiks ei olnud A. mõjutada, talle haiget teha, teda ahistavalt jälitada, kuigi selline käitumine võib inimesele ahistavana tunduda. Ta tegi A. ülekandeid XXX. kuni XXX, kuna tal oli raha ja A. oli auto katki. Ta arvas, et äkki läheb vaja. A. oli ka teda rahaliselt aidanud. Praegu on ta A. täiesti rahule jätnud.
2. Lisaks sellele, et süüdistatav kinnitas, et ta on kõikidel süüdistuses toodud aegadel ja viisidel kannatanu A. A. kontakti otsinud, kinnitavad T. Lumiste sellist käitumist ka kannatanu ütlused koos teiste isikuliste ning dokumentaalsete tõenditega.
3. Kuivõrd T. Lumiste ei seadnud süüdistuses toodud ühenduse võtmisi A. A. kahtluse alla, kinnitades süüdistuses toodud viisidel ja aegadel ühenduse võtmist, märgib kohus vaid kokkuvõtlikult, et kannatanu A. A. XXX. a ütlused (tl 27-29) tõendavad, et T. Lumiste võttis temaga ühendust süüdistuses kirjeldatud viisidel 10.01., 14.-15.01., 21.-22.01., 27.-28.01., 04.02., 07.02., 02.03., 07.03.,09.-13.03., 21.-22.03., 25.03., 27.-29.03.XXX. Neis ütlustes kinnitas kannatanu sedagi, et Tanel sõidab sinakas-rohekat värvi taksoga XXX, mille reg. märk on XXX. Lisaks selgitas ta, et Taneli tegevuse tulemusena tekkisid tal unehäired ja depressioon, ta tarvitab hakkama saamiseks XXX ja XXX. Ta on T. Lumistele ka selgitanud, et nende suhe on lõppenud ja ta ei soovi temaga suhelda.
4. Süüdistuses toodud ühenduse võtmisi 20.-21.05., 25.-26.05., 04.06., 06.06., 20.07., 10.08., 13.08., 21.-23.08., 13.09., 20.09., 25.09., 07.10., 11.
5. kinnitavad kannatanu A. A. 07.11.
6. a ütlused (tl 31-33). Ühtlasi on nende ütlustega tõendatud, et ajavahemikul XXX.-XXX. a saatis T. Lumiste kannatanule erineva sisuga e-kirju ja tegi kannatanule korduvalt summades vahemikus 10 eurot kuni 555.80 eurot ülekandeid enda Swedbank AS arveldusarvelt nr XXX kannatanu A. A. Swedbank AS arveldusarvele nr XXX. Ülekannete selgitused olid erinevad, näiteks „Ära loobu minust“, „Sina oled õige … minu jaoks“, „peeglike peeglike seina peal“. Kannatanu kandis T. Lumiste poolt talle kantud 1913.21 eurot tagasi 03.11.
7. a. T. Lumiste on korduvalt käinud ka tema maja juures. Ta saatis XXX. a Tanelile oma meili aadressilt e-kirja, kus palus tal temaga igasuguse kontakti otsimine lõpetada, kuna ta ei ole sellest huvitatud. T. Lumiste käitumine on mõjunud talle psüühiliselt laastavalt, see olukord on väga väsitav ja ärevust tekitav. Ta vajab seetõttu endiselt XXX abi ja tarvitab XXX. Ta tunneb hirmu oma elu ja tervise pärast nii tänaval liikudes kui autoga sõites. Ta soetas seetõttu ka pardakaamera. Hommikuti vaatab ta majast väljudes ringi, et ega Tanel juhuslikult läheduses ei viibi. Samuti vaatab ta, kas autoga on kõik korras. 7
8. Kannatanu ütlustega, et T. Lumiste on teinud tema Swedbank AS arveldusarvele nr XXX erineva selgitusega ülekandeid, on kooskõlas ka A. A. pangakonto väljavõtetelt (tl 3442) nähtuv: alates XXX. a kuni XXX. a tegi T. Lumiste kannatanu arvelduskontole 38 pangaülekannet summades 10 kuni 555.80 eurot kogusummas 1913.21 eurot. Ülekannete selgitused on erinevad, sisaldades ka süüdistuses väljatooduid „Ära loobu minust“, „Sina oled õige.…minu jaoks“, „Peeglike peeglike seina peal“, „Puhas leht ..koos..88888..@ A“, „Meie esimene k..pp kummiga…palav…“, „Tõde ja ausus“, „Kõik oled minu jaoks, ilma sinuta ei ole elu..“. Kannatanu ütlusi, et ta kandis T. Lumistele selle summa tagasi XXX. a, kinnitab Swedbank AS maksekorraldus (tl 43).
9. T. Lumistele seoses A. A. esitatud süüdistust tõendavad ka kannatanu poolt menetlejale edastatud materjalid (tl 44-68). Tõendatud on, et T. Lumiste: 1) kirjutas XXX. a A. A. auto kõrvale lumele „lits“, jättes auto kojamehe vahele kirja „Abielude rikkuja lits pornotäht pornhub.com/estan“ (tl 45-46); 2) jättis XXX. a A. A. auto kojamehe vahele lillekimbu ja paberi kirjaga „Sa pead mind kuulama, meid lõhutakse. Palun tule Kaarde“ (tl 47); 3) käis XXX. a A. A. elukohas XXX ja jättis tema auto kojamehe vahele kommikarbi (tl 48-49); 4) jättis A. A. auto kojamehe vahele lillekimbud 04.06., 21.05., 13.09., 11.10.
10. a (tl 57-58, 61-62) ; 5) jättis 26.05.
11. a kannatanu auto kojamehe vahele salvrätiku vahel vahtralehe (tl 58-59); 6) jättis A. A. auto ukselingi külge koti leiva, juustu ja võiga (tl 59); jättis 20.07.
12. a kannatanu auto katusele plastämbri (tl 60); 7) jättis 13.08.
13. a kannatanu ukselingi vahele TicTaci karbi; 8) jättis 23.08.
14. a A. A. auto ukselingi külge koti mänguasjadega. Samuti on tõendatud, et T. Lumiste seisis 25.05.
15. a A. A. majast XXX üle tee (tl 62).
16. Kannatanu ütlustest (tl 33) nähtub, et T. Lumistega on seotud telefoninumbrid XXX, XXX, XXX ja XXX. Nende ütlustega ja kannatanule kuuluva mobiiltelefoni XXX kõneregistriga (tl 65-68) on tõendatud, et T. Lumiste helistas A. A. ajavahemikus 28.08.30.10.
17. a korduvalt, s.o vähemalt 27-l korral.
18. Lisaks kannatanu ütlustele ja tema poolt menetlejale edastatule tõendavad T. Lumistele seoses A. A. esitatud süüdistust ka tunnistajate K. V. (tl 76-77) ja T. M. (tl 78-79) ütlused.
19. Tunnistaja K. V. 06.05.
20. a ütluste kohaselt on T. Lumiste pärast lahkuminekut käinud korduvalt nende korteri ukse taga ja nõudnud enda sisse laskmist, sh on ta trepikotta sisse saades tulnud nende korteri ukse taha ja katsunud, kas uks on lahti. Ka on tumesinist värvi taksoga sõitev Tanel nende maja ees mööda sõitnud. Tanel on korduvalt jätnud XXX auto kojamehe vahele ka kommikarpe, kirjakesi. Ühtlasi saadab ta pidevalt XXX sõnumeid, e-kirju ja helistab. Kui XXX talle paar nädalat tagasi kella 5 ajal varahommikul järgi tuli, oli Tanel hommikul vara nende kodu juures passinud. Ühel talvehommikul oli XXX auto rehv tühi ja Tanel oli nende maja lähedal. Taneli käitumine on mõjutanud lisaks XXX ka teda, sest nad peavad pidevalt vaatama, et Tanel ei jälitaks, püüaks korteriuksest sisse saada. XXX on praegu parem, kuid alguses oli tal väga raske.
21. Tunnistaja T. M. selgitas, et tema XXX A. tahtis temaga tööle minna, kuna kardab oma XXX, kes teda ahistab, s.o käib ukse taga, hiilib jalgsi või autoga maja juures, jätab auto kojamehe vahele kirju või kommikarpe ning helistab, saadab sõnumeid. Ta mäletab ka, kuidas talvel oli A. auto kõrvale tallatud lumele sõna „lits“. Annet ahistav meesterahvas sõidab tumesinist värvi XXX, reg. märgi numbritega XXX. Ta ise on näinud, kuidas A. XXX viibib maja juures, on autole kirju, kommikarpe jätnud. Ka majaelanikud on näinud meest 8 maja eest mööda sõitmas, parkimas. Ta teab, et talvel oli A. raske aeg, kuna ta ei saanud Taneli pideva ukse taga ja maja ees käimise tõttu korralikult välja puhata.
22. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kõik eelpool toodud tõendid kogumis, sh süüdistatava enda ütlused, tõendavad süüdistatava T. Lumiste poolt ajavahemikus 10.01.2022 kuni 30.10.2022 süüdistuses toodud viisidel A. A. ühenduse otsimist. 17.

§ 1573

objektiivse koosseisu moodustavad alternatiivsed teod: 1) kontakti otsimine kannatanuga kas näost-näkku või kommunikatsioonivahendite kaudu; 2) kannatanu (tema tegevuste) jälgimine kas vahetult, tehniliste vahendite või teiste isikute kasutamise läbi ja seda sõltumata sellest, kas seda tehakse varjatult või mitte; 3) muul viisil kannatanu eraellu sekkumine, milleks on mistahes tegu, millel on kannatanu privaatsfääri tungimise (eraelu puutumatuse rikkumise) iseloom. Seejuures on kõikide koosseisule vastavate tegude puhul nõutav nende toimepanemine kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Süüteo koosseisule vastava teo eesmärk või tagajärg peab olema kannatanu hirmutamine või alandamine või muul viisil oluline häirimine. Hirmutamine tähendab kannatanus hirmutunde tekitamist. Oluline häirimine aga ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu tunnus, tuleb selle tuvastamisel eelkõige lähtuda objektiivse kõrvalseisja seisukohast.1 Käesoleval juhul pani T. Lumiste kannatanu A. A. kontakti otsides toime kõik eelnimetatud alternatiivsed teod, s.o otsis temaga kontakti nii vahetult kui ka sidevahendite kaudu, jälgis kannatanu tegevust ning samuti jälitas kannatanut oma sõidukiga ning jättis talle nii kirju kui ka kingitusi ja tegi kannatanule pangaülekandeid, mida kannatanu ei olnud ise küsinud. Seejuures oli T. Lumiste tegevus A. A. kontakti otsimisel järjepidev, s.o tema regulaarne tegevus jaanuarist kuni oktoobri lõpuni

1. Kannatanu väljendas korduvalt T. Lumistele, et ta ei soovi, et ta temaga mingil viisil ühendust otsiks, kuid sellest hoolimata jätkas T. Lumiste oma tegevust kannatanu tahte vastaselt. Kuigi T. Lumiste märkis ütlustes, et tema sellise tegevuse eesmärgiks ei olnud A. A. mõjutada, talle haiget teha, teda ahistavalt jälitada, ei välista see objektiivse koosseisu täidetust, kuivõrd koosseis on täidetud ka siis, kui selline oli isiku tegevuse tagajärg. Vaadates A. A. eelnevalt käsitletud ütlusi, on selge, et T. Lumiste tegevus kandis õiguskirjanduses kirjeldatud nõutud tagajärge – T. Lumiste tegevuse tulemusena tekkis A. A. hirmutunne ja turvatunde märkimisväärne vähenemine ning see on ka nii käesoleval ajal. Kohtu hinnangul hindaks ka objektiivne kõrvalseisja T. Lumiste tegevuse oluliselt häirivaks.
2. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluline häirimine eesmärgina eeldab kavatsetust.2 Kohtu hinnangul pani T. Lumiste süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et T. Lumiste pidi aru saama, et tema tegevus A. A. kontakti otsimisel ei vasta kannatanu tahtele ja on kannatanu jaoks oluliselt häiriv, st väljunud sotsiaalselt aktsepteeritud kontakti otsimise piiridest. Eriti, kui arvestada, et T. Lumiste nentis ka kohtuistungil, et tema selline tegevus võib tunduda ühele inimesele ahistamisena. Arvestades kontakti otsimise intensiivsust ja ühenduste võtmise erinevaid viise, oli selle eesmärk oluliselt häirida 1 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 1573 komm. 4-6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 1573 komm. 7 9 kannatanu turva- ja heaolutunnet, mis viitab sihipärasele tegevusele ehk kavatsetusele eesmärgi osas. (II)

1. Süüdistatav Tanel Lumiste andis XXX sisse tungimise kohta XXX asuvasse M. N. eramusse, järgmisi ütlusi, et stressiperioodil käis ta öösiti jalutamas. XXX majas toimus nagu ämbri kolin ja kuna A. A. maja on ka nr XXX ja ta ei teadnud A. midagi, tekkis tal uitmõte, et äkki on A. siin. Ta ei lasknud uksekella, kuna seda polnud. Ta koputas õrnalt. Ta mõtles, et äkki kellelgi juhtus midagi, kas terviserike või ükspuha. Samuti oli tal hirm, et äkki ei ole midagi juhtunud, ajab kedagi üles. Ta katsus ukselinki ja uks oli lahti ning ta mõtles, et astub kaks sammu sisse. Ta läks eramusse, võttis jalanõud ära ja jäi kuulama, kas tuleb veel kolinat. Ta kuulis teisel korrusel hääli ja liikus trepi suunas. Talle hakkas vastu tulema naisterahvas hommikumantlis, kes pööras ringi ja ütles oma mehele „See on see“. Tanel Lumiste ei põgenenud, vaid võttis välja ID-kaardi, et nad saaks tema isiku kindlaks teha. Tal polnud midagi varjata ja ta ei tahtnud midagi paha. Siis pani ta tossud jalga ja lahkus. Ta oli majas maksimum 5 minutit. Selles, et kannatanu abikaasa ei julge enam üksinda kodus magada, on süüdi kannatanu, kui ise ukse lahti jätab – sinna oleks võinud ju tulla päris pätt, röövel.
2. Seega nähtub eeltoodud süüdistatava ütlustest, et tegelikult ta seda, et sisenes öisel aja XXX majja, ei vaidlusta, vaid tunnistab seda. Samas toob ta välja, et tema eramusse sisenemine oli tingitud kolinast, mis tekitas temas tunde, et eramus võib olla midagi juhtunud ja keegi võib hädas olla. Ühtegi teist objektiivset viidet, mis süüdistatava väidetud kolinat kinnitaks, asjas ei ole. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatava sellised väited on paljasõnalised ja avaldatud selleks, et pääseda vastutusest. Seda enam, et kohtu hinnangul oleks igati loogiline, et juhul, kui süüdistatav oleks tõepoolest kolina tõttu majja sisenenud, arvates, et keegi on ohus, avaldab ta seda ka üles ärganud majaelanikele. Järgnevalt nähtuvalt ta seda aga ei teinud.
3. Nii ei räägi kannatanu M. N. ütlustes (tl 128 pöördel-129 pöördel) kolinast. Vastupidi, kannatanu sõnul magas ta XXX. a perega XXX elamus ja teda äratas elukaaslane, kes ütles talle, et on mingi hääl ja keegi tuleb vist trepist üles. Seepeale astus M. N. magamistoa uksest välja ja seal seisis pimedas inimene. Ta pani tule põlema ja küsis isikult, kes ta on ja mida tahab. T. Lumiste, kes oli all jalanõud ära võtnud ja teisele korrusele tulnud, ütles, et keegi teeb temaga lolli nalja, on saatnud ta sinna ja ta otsib mingit naist. Ta palus T. Lumistel lahkuda ja seda T. Lumiste ka tegi. Pärast seda sündmust ei julge tema elukaaslane siiamaani üksi koju jääda, tal endal on unega probleeme. T. Lumiste sisenes nende elamusse läbi peaukse, mis oli sel ööl lahti ununenud. Ta ei oska öelda, kas T. Lumiste oli eksinud või tahtis nende majja tahtlikult ebaseaduslikult siseneda.
4. Lisaks sellele, et süüdistatav tunnistab XXX eramusse sisenemist, mida kinnitavad ka kannatanu ütlused, tõendab T. Lumiste sellist käitumist ka 12.04.
5. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 80-84). Sellest nähtub, kuidas XXX. a kella 03.38 ajal kõnnib XXX maja juures tänaval tumedates riietes meesterahvas, kes liigub maja välisukse juurde (kell 04.20) ja seejärel kella 04.26 ajal eemaldub majast. Seejärel on näha, kuidas XXX majast möödub kella 05.10 ajal sõiduk XXX. 23.

§ 266

lg 2 p 1 objektiivse koosseisu täidab valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslik tungimine. Kohtu hinnangul täitis T. Lumiste

§ 266lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

Süüdistatav sisenes M. N. ja tema pere kasutuses olevasse 10 elamusse ning kuigi kaitsja viitas kohtuvaidluses, et tahtevastasus ei ole tõendatud, on kaitsja selline väide kohtu jaoks kummastav. Nimelt täidab, lähtuvalt kaitstavast õigushüvest, koosseisu vähemalt eluruumide puhul iga tegu, mille käigus kasvõi ühe isiku kodu puutumatust või privaatsust rikutakse. Seega kui ühele pereliikmele on kindla isiku sisenemine perekonna eluruumidesse vastumeelne, on tegemist omavolilise sissetungiga ka siis, kui teised seal elavad pereliikmed on andnud loa sisenemiseks.3 Käsiloleval juhul ei olnud ükski eluruumis elav isik T. Lumistele sinna sisenemiseks nõusolekut andnud. Vastupidi, kõik elamus elavad isikud, sh kannatanu M. N., magasid ja seega polnudki neil võimalik oma nõusolekut väljendada. Seega on vastavalt õiguskirjandusele T. Lumiste käitumise puhul tegemist tahte vastase sisenemisega ja selline võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik.4 T. Lumiste väited, et ta sisenes elamusse, kuna arvas, et keegi on ohus, kohtuistungil kinnitust ei leidnud. Objektiivse koosseisu täidetust ei välista seegi, et T. Lumiste sisenes elamusse lukustamata ukse kaudu, kuivõrd õiguskirjanduse5 kohaselt ei pea sisse tungimine olema ilmtingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega, vaid selleks on iga õigusvastane sisenemine, sh on ka eluruumi sisenemine nt suletud, kuid lukustamata ukse lahti lükkamisega sisse tungimine. 24. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et T. Lumiste pidi aru saama, et ta siseneb öisel ajal võõrasse elamusse olukorras, kus tal puudub selliseks sisenemiseks luba. Ehk siis pidi ta vähemalt möönma, et tema selline elamusse sisenemine on selle valdaja tahte vastane ja seega ebaseaduslik. (III)

1. Süüdistatava sõnul oli XXX. a kella 21.30 paiku väljas kohutav ilm ja ta otsustas koju sõita. Enne seda ostis ta stressiperioodi tõttu Kaare poest longeroid. Kaare poest aiani jõudmine võttis vaid 30 sekundit, seega ei pidanud ta hakkama alkoholi varem väljas tarbima. Tema juhitud sõiduk vajus teelt välja, kuna tee oli täiesti lükkamata. Ta väljus sõidukist kõrvalistme kaudu, kuna juhiuksest oli võimatu minna, sest ta oli küljega täiesti vastu aeda. Ta ronis kõhuli auto alla, kaapis käega ja sai aru, et on põhja pidi kinni jäänud. Ta ronis autosse ja tuuritas sellega. Siis tuli välja maja omanik ja tema tuli autost välja, küsis köit. Siis maja omanik nägi, et ta on kaine ja läks tuppa tagasi, et äkki leiab köie. Ta lubas aia kinni maksta, aga selle omanik ütles, et ei taha raha, et tee korda. Ta oleks põgenenud, kui oleks purjus olnud. Ta ei juhtinud autot kriminaalses joobes. Ta tarbis alkoholi, s.o vähemalt 250g või 350g viina ja sellele peale longeroid, kui nägi, et ei saa oma jõududega välja. See oli pärast seda, kui G. T. oli ära käinud ning tal külm hakkas. Viinapudeli lükkas ta istme alla, et mitte politsei ees ülbitseda – sealt tekkiski alkoholi lõhn, kuna kork tuli pudelil maha. Ta ei olnud A. P. kohale jõudes roolis, vaid oli tagaistmel ja auto rattad pöörlesid ilma temata.
2. Seoses süüdistatava ütlustega, kui palju ta alkoholi tarvitas, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlustest lõik (tl 147), kus ta selgitas, erinevalt kohtus antud ütlustest, et jõi viina 100-150 g. Ütluste sellist erinevust selgitas süüdistatav tema suhtes käimas olnud väärteomenetlusega, tema oskamatusega end kaitsta ja sellega, et ta viidi endast välja ja ta ei 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 266 komm. 3.5.2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 266 komm. 3.7.1, 3.8.2 5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 266 komm. 3.6.1 4 11 lugenud ütlusi läbi, kuigi pani allkirja. Süüdistatav asus seisukohale, et tema kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole õigeid – õiged on kohtus antud.
3. Riigikohus on andnud isikuliste tõendite usaldusväärsuse hindamiseks mitmeid suuniseid. Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad.6 Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.7 Kohus on seisukohal, et süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused väidetavalt ära joodud viina koguse osas erinevad üksteisest oluliselt. Tema selgitus selle erinevuse põhjuste kohta ei ole aga selline, et tema ütlusi selles osas üldse usaldusväärseks hinnata. Seda enam, et nagu edasiselt nähtub, välistab ekspert üldse T. Lumiste poolt viina tarbimise. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et edasiselt käsitletavate tõendite kogum lükkab täielikult ümber T. Lumiste väite, et ta ei olnud XXX. a kella 21.39 paiku sõidukit XXX juhtides joobeseisundis, vaid saavutas joobeseisundi pärast sõidukiga avarii tegemist. Tõendikogum kinnitab T. Lumistele joobes juhtimises esitatud süüdistust.
4. Tunnistaja A. P. (tl 134-135 pöördel) oli XXX. a kella 21 ajal õhtul XXX koos T. M. patrullis. Neile tuli väljakutse kraavi sõitnud tumeda XXX kohta, mille juht võib olla purjus. XXX maja ees oligi tumesinine XXX kraavis. Ta oli sõitnud kraavi nii, et XXX teelt ära läinud kõrvalteele ja vajunud naabri aeda sisse juhi poolt. Liikuvas XXX istus juhi kohal autojuht ja nad sõitsid autole risti ette. Tema nägi, et XXX rattad keerasid ühele ja teisele poole, juht keeras rooli. Ta tegi XXX juhiukse lahti ja andis juhile korralduse käik välja võtta ja süüde välja keerata. Autost tuli tugev alkoholilõhn ja juht oli väga mitteadekvaatne. Juht ütles, et ei ole alkoholi tarvitanud. Huulikuga indikaatorvahendi kasutamisel oli tulemuseks 1 promill väljahingatavas õhus, mis tuleb korrutada kahega. Kui juhil näitas joovet, olid nad kuni teise patrulli saabumiseni tema juures, et ta midagi peale ei tarbiks. Ta ei lasknud juhti silmist, kuna on teadlik, et seda võidakse kuritarvitada ja öelda, et „Oi, ma nüüd äsja võtsin lonksu“. XXX tagaistmel oli näha alkoholi. Kui ei eksi, olid 0,3-liitrised Gini purgid.
5. Selles osas, et T. Lumiste juhitud sõiduk sõitis talvel
6. a teelt välja, riimuvad tunnistaja A. P. ütlustega ka tunnistaja M. Lumiste (T. L. XXX) ütlused (tl 132-133 pöördel). Tema sõnul elab majas, kus elab tema XXX, ka tema XXX. See XXX kirjutas talvel 2022, kui see õnnetus juhtus, kohe tema XXX, et püüdis tema XXX lumevallis välja aidata. Politsei jõudis aga enne seda kohale. Kuidagi sai sellest teada ka A., kes helistas, et XXX sõitis ennast sinna autoga kinni ja ei tea, kas oli purjus või ei. Tema läks hommikul XXX juurde, et võibolla on vaja koeraga välja minna. XXX oli kodus ja magas. Ta sai aru, et XXX oli joonud, kuna natuke oli tunda alkoholilõhna.
7. Ka tunnistaja G. T. (tl 137 pöördel-138) ütlused tõendavad, et T. Lumiste juhtis XXX. a avarii teinud sõidukit. Tunnistaja sõnul oli ta XXX. a toas ja vaatas televiisorit. Ta kuulis, 6 7 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.04.
8. a otsus nr 3-1-1-10-17, p 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.
9. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 12 et väljas on mingi surin, auto oli lumehanges kinni. Ta läks välja ja sai aru, et selle autoga oli seal tema naaber Lumiste, kes elab kõrvalmajas. T. Lumiste istus autos rooli taga ja ütles talle, et mine, et ta teeb aia korda. Ta ei saanud aru, et T. Lumiste oli purjus. Ta arvas, et ta ei võtagi viina, kuna sõidab pidevalt taksoga ringi.
10. Sündmuse toimumist süüdistuses toodud ajal ja kohas kinnitab ka 28.01.
11. a sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 86) ja 28.01.
12. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 93). 28.01.
13. a kell 22:15-23:30 vaadeldi XXX juures sõidukit XXX reg. märgiga XXX ja XXX kinnistu aeda. Protokolli kohaselt oli kahjustada saanud aia post ja kaks aia paneeli ning XXX esistange, juhipoolne külg. Sõiduki juhiks oli Tanel Lumiste. Sündmuskohta ka fotografeeriti (tl 87-92) ja näha on, et sõiduk XXX reg. märgiga XXX on lumises kraavis kaldu aia vastu. Samuti on näha, et sõidukis on kõrvalistuja istmel ja selle taga põrandal Gini purgid. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T. Lumiste 28.01.
14. a sõiduki juhtimiselt kella 21:47 ajal kuni kainenemiseni, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
15. T. Lumistelt võeti 28.01.
16. a sündmuse raames ka kahel korral vereproov. Esimene vereproov võeti samal kuupäeval kell 22:07 (tl 94-95) ja selle tulemusena leiti verest etanooli 2,35 +/- 0,07 mg/g kohta. Teine proov võeti 28.01.
17. a kell 23:05 ja selle tulemusena oli veres etanooli sisaldus 2,23 +/- 0,07 mg/g kohta. Lisaks viidi asjas läbi ka arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis (tl 100-104). Selles asus ekspert M. T. seisukohale, et 28.01.
18. a mootorsõiduki juhtimise ajal kella 21.30 paiku ning 21.39 paiku toimunud liiklusõnnetuse ajal oli T. Lumiste vere etanooli arvestuslik kontsentratsioon 1,90-2,27 mg/g kohta. Suurema osa T. Lumiste veres olevast etanoolist oli T. Lumiste tarvitanud 28.01.
19. a enne kella 21:39 paiku toimunud liiklusõnnetust. Ehk siis kinnitab ka eksperdi poolt sedastatu, et T. Lumiste oli joobeseisundis sõiduki juhtimise ajal, mitte ei saavutanud tal tuvastatud joovet pärast sõidukiga avarii tegemist.
20. Kohtuistungil selgitas ekspert M. T., et ta ei kajastanud T. Lumiste sõnu 100-150 grammi viina joomise kohta ekspertiisiaktis, kuna esiteks väitis T. Lumiste, et jõi 2 purki õlut või gini ehk siis lahjat alkoholi ja teiseks, kuna arvutuste tegemisel ei sobinud viin sinna kuidagi. Alkoholi farmakokineetiliselt ei olnud T. Lumiste kindlasti viina tarbinud, sest siis oleks pidanud tõus indikaatorvahendis kuni esimese vereproovi võtmiseni olema suurem, aga ei olnud. Järgmise vereproovi puhul oli juba näha, et tegemist on eliminatsiooniga. Ükski T. Lumiste poolt tarvitatav ravim (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) otseselt alkoholi verre imendumise kiirust ei mõjuta ja seega ei saa need alkoholi kontsentratsiooni muuta. Ehk siis jäävad eksperdi selgituste valguses ainetuks ka kaitsja väited, mis peaks eelmises punktis toodud ekspertiisi tulemuse ja selle, et T. Lumistel esines kriminaalne joove, kahtluse alla seadma. Nimelt, kuigi kaitsja viitab, et ekspert jättis T. Lumiste poolt tarvitatud kange alkoholi koguse arvestama, see eksperdi selgituse pinnalt tegelikult nii ei ole – ekspert tegi arvutusi ja välistas üldse T. Lumiste poolt viina tarvitamise.
21. Seega on kohus eeltoodu alusel seisukohal, et tõendikogum kinnitab T. Lumistele

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistust.

Kohtu hinnangul ei jää käsitletud tõendite kogumi pinnalt kahtlust, et T. Lumiste juhtis 28.01.

1. a kella 21.39 ajal mootorsõidukit. Seda kinnitavad eelkõige tunnistajate A. P. ja G. T. ütlused, kes asetavad ta erinevalt T. Lumiste ütlustest pärast avariid sõiduki juhi kohale. Tunnistaja A. P. sõnul liikus sõiduk ka tema sündmuskohale jõudmisel, mistõttu nad sõitsid (patrullautoga) T. Lumiste autole risti ette. T. Lumiste võttis käigu ja lülitas süüte välja alles pärast tunnistaja poolt talle antud korraldusi. Tõendikogum, s.o võetud vereproovide tulemused koosmõjus ekspertiisiga sedastatu ning 13 eksperdi selgitustega, ei jäta kahtlust selleski, et T. Lumiste oli sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis: tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,35 +/- 0,07 mg/g kohta ning suurema osa veres olevast etanoolist oli ta tarvitanud 28.01.
2. a enne kella 21:39 paiku toimunud liiklusõnnetust. Seega rikkus T. Lumiste LS § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Arvestades veres olnud eelmärgitud alkoholisisaldust, oli ta alkoholijoobes vastavalt LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatule. Seega realiseeris T. Lumiste

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

35. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.8 Kohtu hinnangul pani T. Lumiste süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

T. Lumiste oli teadlik, et on tarvitanud alkoholi (džinni), kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Ei saa olla kahtlust, et T. Lumistel tuvastatud joobeseisundis olles pidi ta aru saama, et ta ei ole seisundis, millises võiks mootorsõidukit juhtida. Seda enam, et tunnistaja A. P. sõnul, lisaks sellele, et autost tuli alkoholilõhna, oli T. Lumiste väga mitteadekvaatne ja võttis käigu välja ja pani auto seisma alles tunnistaja korralduste peale. Ehk siis pidi T. Lumiste aru saama, et ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis. 36. Siinkohal märgib kohus kokkuvõtlikult kõikide T. Lumistele süükarvatavate kuritegude osas, millised kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi ei esine kohtu hinnangul süüd välistavaid asjaolusid, kuivõrd ekspertiisi tulemusena (tl 105-115) komisjoni poolt antud arvamus võimaldab asuda seisukohale, et T. Lumiste oli inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv. (IV) 37.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 38. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.9

1. Seejuures rõhutas Riigikohus hiljutises lahendis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.10 8 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.
2. a otsus nr 1-18-2232, p 71 10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.
3. a otsus nr 1-22-227, p 10 9 14
4. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. 41.

§ 1573

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 266

lg 2 p 1 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

1. Tanel Lumiste karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 116-117) on tegemist kriminaalkorras karistamata isikuga. Samuti on käesoleva otsuse tegemise ajaks kustunud T. Lumiste väärteokaristus. T. Lumiste keskmiseks päevasissetulekuks, arvutamise aluseks
2. aasta, oli XXX eurot (tl 126). T. Lumiste omab ka B-kategooria juhtimisõigust(tl 85). Talle on juhiluba väljastatud XXX. a ja see kehtib kuni XXX. a.
3. Analüüsides T. Lumiste süü suurust, võtab kohus arvesse, et T. Lumiste poolt kannatanu A. A. erinevatel viisidel ühenduse otsimine oli intensiivne ja pikaajaline. Selline käitumine kestis XXX. a jaanuarist kuni oktoobri lõpuni ja mõningatel päevadel otsis ta kannatanuga kontakti mitmel korral ja erineval viisil. Lisaks pani T. Lumiste samal ajal, kui ta otsis kannatanu A. A. kontakti, toime nii valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumis sisenemise kui ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seejuures arvestab kohus, et tõendatuks loetud asjaoludel oli selline eluruumi sisenemine selle elanike jaoks väga hirmutav: M. N. on senini probleem unega ja tema abikaasa kardab üksinda koju jääda. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et T. Lumiste ohustas mootorsõidukit joobes juhtides nii ennast kui ka teisi isikuid ning põhjustas avarii, kui vajus sõidukiga vastu naabri aeda, mis sai kahjustada. Seega on kohus seisukohal, et T. Lumiste süü suurus tuleb hinnata keskmiseks. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

44. T. Lumistele välistavad rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmise kohtu hinnangul kõigi süüksarvatavate rikkumiste puhul nende toimepanemise asjaolud (pikaajaline ja süsteemne ahistav käitumine) ja süüd kergendavate asjaolude puudumine. Sellest tulenevalt mõistab kohus T. Lumiste süüdi

§ 1573

lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõistab karistuseks 3 kuud vangistust ning

§ 424

lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõistab kohus T.

Lumistele liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Arvestades, et T. Lumiste on varem karistamata ega ole pärast süüksarvatavaid tegusid uusi rikkumisi toime pannud, ei pea kohus mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmist tema poolt otstarbekaks. Samuti ei pea kohus samadel motiividel vajalikuks kriminaalhooldust. Seetõttu jätab kohus mõistetud vangistuse

§ 73lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui T.

Lumiste ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 15 45. Ühiskonna ja liikluses osalejate vara ja tervise kaitseks, samuti mõjutamaks T. Lumistet hoiduma liiklussüütegude toimepanemisest, on vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seda enam, et T. Lumiste ei ole alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist tunnistanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tõenäoliselt ei ole ta oma käitumise võimalikust ohtlikkusest aru saanud ega sellest vastavaid järeldusi teinud. Erandlikke asjaolusid, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmise kohus tuvastanud ei ole. Vajadus säilitada töökoht XXX ei ole erandlik asjaolu. Vastavalt

§ 424

lg-s 3 sätestatule kohaldab kohus

§ 50lg 1 p 1 alusel T.

Lumistele lisakaristust selle miinimummääras, s.o 3 kuuks. T. Lumistele mõistetud lisakaristus vastab koos talle mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. (V) 46. Kannatanu taotles 21.10.2022. a lähenemiskeelu kohaldamist (tl 69-70) ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.11.2022. a määrusega (tl 71-75 pöördel) rahuldati taotlus ning T. Lumistele kohaldati kriminaalmenetluse ajaks ajutine lähenemiskeeld. Kohtumäärusega keelati T. Lumistel: 1) suhelda kannatanu A. A. (sündinud XXX) nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel. Muu hulgas on Tanel Lumistel keelatud: helistada A. A. telefoniga ja talle sõnumeid saata; saata A. A. liht- või elektronkirju; saata A. A. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vmt) kaudu; 2) viibida A. A lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult A. A. lähemale kui 100 meetrit, tuleb Tanel Lumistel A. A. kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures A. A. mitte suhelda; 3) viibida lähemal kui 100 meetrit A. A. elu- ja töökohale ning sõidukile. Praegu asub A. A. elukoht aadressil XXX ja töökoht XXX asukohaga XXX ning A. A. kasutab sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Lähenemiskeeld ei hõlma juhuslikke linnakiirusel (50 km/

1. h)möödasõite nimetatud aadressidest, kuid keeld hõlmab mistahes sihilikke peatumisi ja viibimisi nimetatud aadresside lähedal, sh 100 meetri ulatuses A. A. elukoha trepikoja uksest. 47. Kannatanu A. A. avaldas kohtus, et ta soovib jätkuvalt lähenemiskeelu kohaldamist ja seda samadel tingimustel, millistel on kohaldatud ajutine lähenemiskeeld (tl 131 pöördel), kuna kui lähenemiskeeld peaks praegu lõppema, ei ole ta kindel, kuidas T. Lumiste võib käituda. Ta ise kasutab endiselt XXX, käib XXX juures ning käib igapäevaselt ümber auto, et vaadata, kas kõik on korras. Samuti jälgib ta pidevalt ümbrust. Ta soovib selle kohaldamist maksimaalseks ehk 3-aastaseks tähtajaks. 48. KrMS § 3101 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel VÕS § 1055 alusel tema eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Seega on lähenemiskeelu kohaldamise eelduseks kestev kahju tekitamine või kahju tekitamisega ähvardamine, mis seisneb eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumises. 16 49. Ühtlasi on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud lähenemiskeelu kohaldamisega seonduvat. Tõsi, lahendis on käsitletud ajutise lähenemiskeeld kohaldamist, kuid kohus leiab, et neist põhimõtetest on võimalik juhinduda ka käesoleval juhul. Nii selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et lisaks isikuvastase ja alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustusele peab kohus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks kindlaks tegema kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste tagamise vajaduse. Viimane aktualiseerub isikuvastase või alaealise vastu toimepandud kuriteo puhul eelkõige siis, kui kahtlustatavast või süüdistatavast lähtuv oht ei tingi kõige intensiivsemat tõkendit – vahistust, ja tähendab sisuliselt negatiivset tulevikuprognoosi kahtlustatava või süüdistatava käitumise kohta, mida ajutise lähenemiskeelu kohaldamine aitab vältida. Sarnaselt KrMS § 3101 nimetatud lähenemiskeeluga peab kohus ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel selgepiiriliselt kindlaks määrama need piirangud, mida keelu adressaadil tuleb järgida. Nende piirangute määramisel peab arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaati rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile.11 50. Kohtu hinnangul on praeguse asja pinnalt kannatanu A. A. lähenemiskeelu taotluse rahuldamine ja lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud. Käesoleval juhul hakkas T. Lumiste pärast XXX kannatanu A. A. ülimalt intensiivselt ja erinevaid meetodeid kasutades ühendust otsima, sekkudes sellega jaanuarist XXX. a kuni oktoobri lõpuni XXX. a intensiivselt kannatanu eraellu. Vastavalt kannatanu ütlustele tekitas T. Lumiste selline ühenduse otsimine tal unehäired ja depressiooni ning ta tarvitab hakkama saamiseks nii XXX kui ka XXX. Seejuures vajab ta jätkuvalt ka XXX abi. Lisaks sellele tekitas T. Lumiste tegevus kannatanus hirmu oma elu ja tervise pärast, mis esineb tal käesoleva ajani ning ta ei ole kindel, kuidas T. Lumiste võib käituda, kui lähenemiskeeld peaks lõppema. Ka kohtu hinnangul on vägagi tõenäoline, et lähenemiskeelu lõppemisel võib T. Lumiste asuda uuesti kannatanuga kontakti otsima. Nimelt avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, et soovib, et kannatanu kuuleks tema selgitusi ja see on ainus põhjus, miks ta siin (kohtuistungil) üldse on (tl 131 pöördel, 155 pöördel). Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus A. A. taotluse ja kohaldab KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel T. Lumistele lähenemiskeeldu A. A. suhtes 3 aastaks samadel tingimustel, millisel kannatanu taotles lähenemiskeelu kohaldamist kohtueelses menetluses ning millistel T. Lumistele ajutine lähenemiskeeld ka kohaldati. Ehk siis on T. Lumistel keelatud suhelda kannatanu A. A. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel. Muu hulgas on T. Lumistel keelatud helistada A. A. telefoniga ja talle sõnumeid saata, saata A. A. liht- või elektronkirju, saata A. A. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vmt) kaudu ja viibida A. A. lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult A. A. lähemale kui 100 meetrit, tuleb T. Lumistel A. A. kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures A. A. mitte suhelda. Samuti on T. Lumistel keelatud viibida lähemal kui 100 meetrit A. A. eluja töökohale ning sõidukile. Lähenemiskeeld ei hõlma juhuslikke linnakiirusel (50 km/
2. h)möödasõite A. A. elu- ja töökoha aadressidest, kuid keeld hõlmab mistahes sihilikke peatumisi ja viibimisi nimetatud aadresside lähedal, sh 100 meetri ulatuses A. A. elukoha trepikoja uksest. 11 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.11.2019. a määrus nr 1-19-4240, p-d 13, 19 koos viidatud praktikaga 17 (VI) 51. Süüdistatava T. Lumiste kaitsja esitas kohtuvaidluses taotluse jätta õigusabikulud, milleks on koos käibemaksuga 1944 eurot (tl 142), riigi kanda. Kaitsja selline taotlus jääb tagajärjetuks. Vastavalt KrMS § 181 lg 1 p-s 1 sätestatule hüvitab riik menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral. Kuna käesolev otsus on T. Lumiste suhtes süüdimõistev, jäävad valitud kaitsja kulud T. Lumiste enda kanda. 52. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise maksumused kokku 28 eurot (tl 94-95, 96-97), arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot (tl 100-104) ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilis-psühholoogilise kompleksekspertiisi maksumus 1140 eurot (tl 105-115). Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kokku 259,20 eurot (tl 118-125). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates 1. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2609,70 eurot. 53. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 54. Kohtule esitatud teatise kohaselt oli T. Lumiste keskmiseks päevasissetulekuks, arvutamise aluseks 2021. aasta, XXX eurot (tl 126). Lisaks avaldas süüdistatav kohtuistungil, et tal on praegu XXX, tal on juba XXX XXX. Tema sissetulekuks on XXX, mis jääb vahemikku XXX-XXX eurot. Ta katsub XXX – XXX. Enne oli tema XXX, kuid nüüd on XXX. Liisinguid, laene, kulusid ravimitele tal ei ole. Ta likvideeris kõik oma laenud korteri müügist. Ülalpeetavaid peale koera tal ei ole. 55. Süüdistava kaitsja palus kohtuvaidluses jätta osa T. Lumiste menetluskuludest riigi kanda, kuna tegemist on isikuga, kelle sissetulekud on väiksed. XXX, mida ta saab, sõltub päevade arvust ega ületa XXX-XXX eurot. 56. Kohus on seisukohal, arvestades, et T. Lumiste teenib elatist XXX ja saab XXX tõttu toetust alla XXX euro kuus, et on põhjendatud jätta pool tema suhtes läbiviidud kompleksekspertiisi maksumusest riigi kanda. Kuivõrd ka pärast seda on tema kanda jäävate menetluskulude kogusumma küllatki suur, peab kohus põhjendatuks võimaldada tal tasuda neid ositi seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul. 57. Eeltoodu alusel jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel Tanel Lumiste kompleksekspertiisist pool, s.o 570 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus T. Lumistelt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu kokku 693 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 259,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb T. Lumistel menetluskulu kokku 2039,70 eurot ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 169,97 eurot ja viimasel 12. kuul 170,03 eurot. 18 /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 19