Obsah (10)

§ 28§ 7§ 2§ 26§ 27§ 49§ 38§ 35§ 54§ 8

2-23-2933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2023. a, Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2933 Tsiviilasi A. R. maks

§ 28lg 1).

Määrus kuulub viivitamatult täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (

§ 7lg 1).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse 2 2-23-2933 kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kui ta esitas ümberkujunduskavale eelnevalt vastuväite. ASJAOLUD Harju Maakohtule on esitatud A. R. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohtuotsusest tulenev täitmata kohustus Aegviidu Päästeseltsi ees, Aegviidu Päästeseltsi avalduse alusel on toimumas ka täitemenetlus. Võlgnikul on olemas kindel töökoht ja sissetulek, mille arvel on võimalik kohustus täita, kuid mitte ühekorraga. 10.04.

1. a määrusega võttis kohus A. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas A. R. usaldusisikuks Svetalana Pildeni’i. 05.05.
2. a esitas usaldusisik kohtule A. R. vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande. Usaldusisik palus avaldus rahuldada ning algatada A. R. võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik kinnitas 08.05.
3. a toimunud kohtuistungil, et on usaldusisiku aruandega tutvunud ja nõus sellega.
4. mai
5. a algatas kohus A. R. võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku nimel võlgade ümberkujundamiskava.
6. juulil
7. a esitas usaldusisik kohtule A. R. võlgade ümberkujundamiskava. Avaldaja soovib läbi võlgade ümberkujundamise menetluse MTÜ-le Aegviidu Päästeselts ära tasuda võlgnevuse täies ulatuses 5 aasta jooksul. Võlgnik tasub igakuiselt 500 eurot 60 kuu jooksul, kokku 30 000 eurot. Samuti teeb avaldaja ühekordse väljamakse summas 15 000 eurot pensioniosakute tagasivõtmisest saadud rahast ja/või pereliikmete abil võetavast laenust. Ühekordse makse väljamaksmise eeldatav aeg on käesoleva aasta lõpp - järgmise aasta algus. Võlgniku varad, ümberkujundatavad kohustused ning võlgade ümberkujundamine Võlgnikule kuulub XXX OÜ (registrikood xxxxxxxx) 2500 euro suurune osa, mis moodustab 100% osakapitalist. Äriühing on asutatud 20.03.
8. Äriühingu juhatajaks ning töötajaks on võlgnik ise. Viimase äriühingu majandusaasta aruande kohaselt on põhivara bilansiliseks väärtuseks 19 152 eurot (xxx aparatuur ja inventar), samas on äriühingul ka kohustusi summas 12 000 eurot, ning omakapital kokku on 6 446 eurot. Võlgnik käendab osaühingu laenukohustusi. Võlgniku pensionifondi saldo on hetkeväärtusega 10 135, 27 eurot, sh. LHV Pensionifondi L 472,755 osakut, ning Swedbank Pensionifondi 6 408,599 osakut. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgniku sissetulekuks on palk, hetkeseisuga summas ca. 725 eurot kuus. Võlgnik loodab, et palk suureneb lähiajal. Kava kohaselt tasutakse kahele võlausaldajale nende nõuded 100%. Võlgnik on kinnitanud, et kava on täidetav, so. eeskätt tema sissetuleku, tema pensioniosakute ning perekonnaliikmete abil võetava laenu arvelt. Makseid sooritatakse 60 kuu jooksul igakuiselt 500 euro ulatuses, lisaks teeb võlgnik kaks makset summas kokku 18 227,71 tuhat eurot. Üks nendest toimub ca. 6 kuu pärast ümberkujundamiskava kinnitamist, so. eeldatatav pensioniosakute tagasivõtmise menetlemise aeg. Pärast pensioniosakute realiseerimise tulemina summa laekumist selgub ka vajaliku laenu summa. Kokku tasub võlgnik võlausaldajatele 46 827,71 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3 2-23-2933 Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kohus leiab käesolevas menetluses, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et avaldaja kasvatab alaealist last, tegeleb kogukonna liikmete jaoks olulise ettevõtlusega, on valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma igakuiselt märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele.

§ 26

lg 1 näeb ette, et ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Võlausaldajad on ümberkujundamiskavaga nõustunud.

§ 27

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist

§ 27lg 1 p-s 1 toodud olukorraga.

Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu.

§ 49

kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada üksnes TMS § 132 sätestatut järgides. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnik täidab oma kohustusi võlausaldajate ees proportsionaalselt iga võlausaldaja nõude suurusega. 4 2-23-2933 Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene maksepäev on septembris 2023. a. Võlgnik täidab oma kohustusi kuni viie aasta jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (

) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023. a tehtud määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud täitma aruandluskohustust usaldusisiku ees

§ 35

kohaselt, esitades selleks iga poole aasta järel aruande ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisiku tasu

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Maksejõuetusavalduse läbivaatamine ning hinnangu andmine: Võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks: Menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine, kohustuste ja arveldusarvete väljavõtete analüüs, võlausaldajatega suhtlemine - 2 tundi; Taotluste ja päringute esitamine võlgniku ja temaga kooselavate pereliikmete vara kohta – 0,5 tundi; Vara ja võlanimekirjade koostamine - 0,5 tundi; Hinnangu koostamine - 3 tundi. Ümberkujundamise kava koostamine, võlausaldajatele edastamine ning kohtule kinnitamiseks esitamine - 3 tundi. Järelevalve tasu 156 eurot (koos käibemaksuga). Lähtudes tunnitasu määrast 130 eurot on usaldusisiku tasu 1500 eurot (sh. käibemaks). Menetluskulude jaotus

§ 8

lg 2 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud võlgniku kanda.

§ 8lg 3 alusel jäävad võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5