KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 08. august 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4836 Tsiviilasi OK Incure

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult Tsiviilasi nr 2-22-4836 allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
2. OK Incure OÜ esitas 01.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. L. vastu põhivõlgnevuse 9215,15 euro, intressi 10.12.2020 kuni 24.03.2021 perioodi eest 898,96 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 25.03.3032 kuni 01.04.2022 perioodi eest 2533,25 euro ja lepinguhaldustasu 6,81 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 910 eurot ja menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja K. L. 10.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20002794, millega kostja sai krediiti 10 000,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega. Krediidiandja andis 11.02.2021 hoiatusega kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 24.03.2021. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 16,84% aastas ja hageja palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes intressi päevamäärast 0,0463%. 2

§ 1132

lg 2 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe. Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist arvestades § 1132 lg-tes 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega. Tarbijakrediidi teabelehes on välja toodud, et maksete hilinemisega kaasnevad osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuse teatise tasu vastavalt hinnakirjale. Hageja sissenõudmiskuludeks on: nõudekiri 06.10.2021 – 25€; pretensioon 15.10.2021 – 5€; teade 22.10.2021 – 5€; võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne (kahjuhüvitis) – 15,00 eurot. Bigbank AS on omandanud teabe, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude. Kostja on Bigbank AS-le edastanud teabe oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning täitnud sellekohane standardse laenutaotluse. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

1. Kohtu nõudel hageja 21.02.2023 täpsustas, et laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja sissetulekut ja väljaminekuid, tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Laenu taotluse esitamisel märkis kostja, et tema netosissetulek on 970,00 eurot (palk), peretoetused 532 eurot ning elatisraha. Igakuised kohustused on 160,00 eurot, sh krediidileping IN Bankis, mille igakuine osamakse on 70 eurot kuus. Kostja sai stabiilset palka ettevõttelt xxx ja xxx. Krediidivõimelisuse hindamiseks palus krediidiandja kostjal edastada pangakonto väljavõtte. Samuti KYC põhimõtte järgimiseks (eesti keelde tõlgitud: tunne oma klienti) tuvastas krediidiandja isikusamasust ID-kaardi alusel. Krediidiandja jõudis tulemusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel, mida kostja edukalt tegi peaaegu ühe aasta jooksul. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret.
2. Pärnu Maakohus võttis 01.06.2023 hagiavalduse menetlusse ning toimetas kohtumääruse koos hagimaterjalidega kostjale kätte 20.07.
3. Seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 03.08.2023 kell 24:
4. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 3

) § 401 mõistes.

§ 401

lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Bigbank AS andis krediidilepingu nr CL-EEC-20002794 alusel kostjale krediiti 10 000,00 eurot ning kostja kohustus tagastama krediidi koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 9215,15 euro ja lepinguhaldustasude 6,81 euro väljamõistmiseks kostjalt. 9.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. 10. Krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud ning arvelduskonto väljavõttest saadud info. Kostja märkis oma netosissetulekuks 970,00 eurot (palk), peretoetused 532 eurot ning elatisraha. Igakuisteks kohustusteks 160,00 eurot, sh krediidilepingu IN Bankis, mille igakuine osamakse on 70 eurot kuus. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse. 11.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Bigbank 4

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

§ 1132

lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagiavalduse kohaselt vastavalt

§ 1132

lg 2 ja tarbijakrediidi teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esialgses hagis esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot ja täpsustatud hagis nõude suuruses 35 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: kostjale edastati 06.10.2021 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 15.10.2021 pretensioon maksumusega 5 eurot, 22.10.2022 teade maksumusega 5 eurot. Sissenõudmiskuludele lisanduvad võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne (kahjuhüvitis) – 15,00 eurot, s.o kokku 50 eurot. Kuna hageja on 06.02.2023 esitanud sissenõudmiskulude nõude suuruses 35 eurot, on kohus ekslikult võtnud menetlusse sissenõudmiskulude nõude suuruses 50 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest summas 35 eurot. 13.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2533,25 eurot määras 0,0737% päevas. Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgse intressi kõigepealt teisendanud päevamääraks ja seejärel ümardanud. Selline arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise võttes aluseks lepingus kokkulepitud intressi aastamäära. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lepingu nr CL-EEC-20002794 täitmisega viivitamise eest viivise summas 2533,21 eurot perioodi 25.03.2021 kuni 01.04.2022 eest. Sissenõutavaks muutunud viivise 0,04 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. 14. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon 5