lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja K. L. 10.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20002794, millega kostja sai krediiti 10 000,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega. Krediidiandja andis 11.02.2021 hoiatusega kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 24.03.2021. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 16,84% aastas ja hageja palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes intressi päevamäärast 0,0463%. 2
lg 2 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe. Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist arvestades § 1132 lg-tes 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega. Tarbijakrediidi teabelehes on välja toodud, et maksete hilinemisega kaasnevad osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuse teatise tasu vastavalt hinnakirjale. Hageja sissenõudmiskuludeks on: nõudekiri 06.10.2021 – 25€; pretensioon 15.10.2021 – 5€; teade 22.10.2021 – 5€; võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne (kahjuhüvitis) – 15,00 eurot. Bigbank AS on omandanud teabe, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude. Kostja on Bigbank AS-le edastanud teabe oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning täitnud sellekohane standardse laenutaotluse. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
) § 401 mõistes.
lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Bigbank AS andis krediidilepingu nr CL-EEC-20002794 alusel kostjale krediiti 10 000,00 eurot ning kostja kohustus tagastama krediidi koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust.
sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt
lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 9215,15 euro ja lepinguhaldustasude 6,81 euro väljamõistmiseks kostjalt. 9.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. 10. Krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud ning arvelduskonto väljavõttest saadud info. Kostja märkis oma netosissetulekuks 970,00 eurot (palk), peretoetused 532 eurot ning elatisraha. Igakuisteks kohustusteks 160,00 eurot, sh krediidilepingu IN Bankis, mille igakuine osamakse on 70 eurot kuus. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse. 11.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Bigbank 4
lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagiavalduse kohaselt vastavalt
lg 2 ja tarbijakrediidi teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esialgses hagis esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot ja täpsustatud hagis nõude suuruses 35 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: kostjale edastati 06.10.2021 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 15.10.2021 pretensioon maksumusega 5 eurot, 22.10.2022 teade maksumusega 5 eurot. Sissenõudmiskuludele lisanduvad võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne (kahjuhüvitis) – 15,00 eurot, s.o kokku 50 eurot. Kuna hageja on 06.02.2023 esitanud sissenõudmiskulude nõude suuruses 35 eurot, on kohus ekslikult võtnud menetlusse sissenõudmiskulude nõude suuruses 50 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest summas 35 eurot. 13.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2533,25 eurot määras 0,0737% päevas. Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgse intressi kõigepealt teisendanud päevamääraks ja seejärel ümardanud. Selline arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise võttes aluseks lepingus kokkulepitud intressi aastamäära. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lepingu nr CL-EEC-20002794 täitmisega viivitamise eest viivise summas 2533,21 eurot perioodi 25.03.2021 kuni 01.04.2022 eest. Sissenõutavaks muutunud viivise 0,04 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. 14. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.