Obsah (10)

§ 101§ 100§ 108§ 96§ 80§ 9§ 99§ 102§ 210§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse avalikustamise aeg ja koht 20. juuli 2023, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-23-6444 Ts

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 260.33 eurot kuus [249 eurot 78 senti (baassumma seisuga

1. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
2. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuus.
5. Määrata, et tasutav elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. M.i arvelduskontole nr xxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3. L. M. (hageja) esitas
4. mail 2023 Harju Maakohtule F. M. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista välja F. M.ilt L. M.i kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2022 kuni 30.04.2023 eest kokku summas 2 496.73 eurot ning igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni L. M.i täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 260.33 eurot kuus.

Elatise summat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101lg 4).

Hageja nõuab elatise väljamõistmist üksnes

§ 101

lõike 1 alusel arvutatud elatissummas, mistõttu ei tule hageja hinnangul antud juhul tõendada L. M.i igakuiste vajaduste suurust.

1. Kostja F. M. viibib hetkel vanglas. Kostja asus vanglakaristust kandma
2. märtsil 2022 ning vanglakaristuse pikkuseks on 9,5 aastat. Vanglakaristust kandma asudes oli kostja teadlik, et hoolimata tema siirdumisest kinnipidamisasutusse, vajab L. M. ülalpidamist jätkuvalt ning vanemana on temal kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega oli kostja lapse ülalpidamiskohustusest teadlik juba enne vanglasse sattumist, kuid vaatamata sellele ei ole ta aasta jooksul kordagi hagejale ülalpidamist andnud. Hageja on esitanud tõendina oma pangakonto väljavõtte, kust nähtub, et F. M.i nimel ei ole alates
3. maist 2022 ühtegi elatismakset tehtud.
4. Kohus võttis hagi menetlusse 09.05.2023 ja kohustas kostjat esitama hagiavalduse osas kirjalik vastus. Kostja esitas vastuse 23.05.2023, mille kohaselt kostja ei ole nõus tagasiulatuva elatise nõudega. Kostja sõnul hageja seaduslik esindaja on varastanud kostja pangakontolt raha, samuti on kostja tuttavad viinud hageja ülalpidamise jaoks sularaha, mille lapse ema on väidetavalt endale jätnud. Vastuse kohaselt on kostja vanglas majandustööline ning tema tunnitasuks on 0,74 eurot tunnis. Kuu keskmine töötasu on 80-90 eurot, millest 30% maksab võlgnevusteks, 20% läheb vabanemisfondi ning kostjale endale jääb elamiseks 20 eurot kuus. Eelneva tõestuseks on kostja esitanud käskkirja töötamise kohta, töögraafiku ja k-raha väljavõtte. Eelnevast tulenevalt ei ole kostjal võimalik maksta palutavat elatist summas 260 eurot.
5. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 30.06.
6. Hageja seaduslik esindaja jäi hagiavalduse juurde. Lapse ema avaldas, et kostjaga kompromissi leidmine on tagajärjetu, kuivõrd kostjalt ei ole nagunii midagi võtta. Hageja seaduslik esindaja on last 2 kasvatanud riigitoetuste abil. Seega ükskõik mis summas elatis välja mõistetakse, kohtutäitur on vajalik kaasata igal juhul. Kostja jäi istungil oma vastuväidete juurde. Kostjal ei ole võimekust maksta, selle tõendamiseks on esitatud k-raha väljavõte. Kostja ei pidanud võimalikuks oma sõprade käest raha küsida lapse elatise katteks, ehkki jäi asjaolu juurde, et 600-800 eurot sularahas on tema sõbrad lapse ülalpidamiseks andnud. Sellekohaseid tõendeid kostja kohtule esitada ei soovinud ning perioodi täpsustada ei osanud. Hageja seaduslik esindaja avaldas, et raha andmine võis toimuda aprillis 2022 summas 150 eurot. Lisaks kinnitas kostja, et töövõimetust tal käesoleva aja seisuga enam ei ole, s.o kostja on töövõimeline. Kostja avaldas, et tal puudub registervara ning igasugused rahalised vahendid ja võimalused lapse ülalpidamiseks. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates 01.05.2022 kuni 30.04.2023 eest kokku summas 2 496.73 eurot

§ 108

alusel ja jooksva elatise

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 260.33, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101lg 4).

7. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülanejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

§ 9p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. 8.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse kulutusi ei ole vajalik tõendada kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Hageja on esitanud elatise nõude miinimummääras. 9. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 3 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot, alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209.20 eurot ja alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249.78 3 eurot.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 baassumma 200 + 3% s.o. 43.44 = 243.44 eurot; alates 01.04.2022 baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 = 255.64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 = 300.33 eurot.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS § 17 lg 3 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega käesoleval ajal kehtiva

järgi on miinimumelatis ühe lapse kohta alates 01.05.2022 baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 – ½ lapsetoetust (80:2) 40 eurot = 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 (hagi esitamise aeg) baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – ½ lapsetoetust 40 eurot = 260,33 eurot. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest 01.05.2023 seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Laps kostja juures viibinud ei ole. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisest osa võtma võrdselt. 10.

§ 96

esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). 11.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et L. M. elab koos oma ema A. M.ega, kostja F. M. viibib vanglas. 12. Kohus leiab, et kostja esitatud vastuväited hagile ei ole põhjendatud.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja käesolevalt nimetatud asjaolude esinemisele ei tugine ega ole esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Asjaolu, et kostja viibib vanglas ei ole kohtu hinnangul elatise vähendamise või välja mõistmata jätmise aluseks. Laps vajab ülalpidamist iga päev ning tema heaolu ei saa sõltuda lapsevanema ebakohastest otsustest, mis on viinud tema kinnipidamiseni.

1. Kohus mõistab kostjalt F. M.lt hageja L. M. kasuks alates
2. maist 2023 kuni L. M. täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuise elatise 260 eurot 33 senti [249 eurot 78 senti (baassumma seisuga
3. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
4. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis 4 muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 14.

§ 108

kohaselt võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13).
3. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Juhindudes

§ 210lg-st 2, saab kuni 31.

detsembrini 2021 elatise välja mõista enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates
2. jaanuarist 2022 peab kohus kohaldama alates
3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 11 ja 12).
6. Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on, et kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanem on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa

§ 105

lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapse ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).

1. Tõendatud on, et vaidlusalusel perioodil elas hageja koos emaga ja kostja lapse ülalpidamises ei osalenud. Kostja viibis nimetatud perioodil kinnipidamisasutuses. Kostja lapse kulutusi ei vaidlusta. Kostja väidab, et on vaidlusalusel perioodil andnud lapse emale lapse vajaduste katteks 600-800 eurot sularahas. Sularaha on üle andnud kostja sõbrad. Kostjal selle kohta tõendeid esitada ei olnud ning istungil loobus kostja ka lisatõendite esitamisest. Hageja seaduslik esindaja märkis, et aprillis 2022 sai ta lapse isalt 150 eurot. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Kuivõrd aprill 2022 jääb tagasiulatuva elatise perioodist välja siis kohus sellega lapse vajaduste katmisel arvestada ei saa.
2. Kohus arvutab välja tagasiulatuva kahjunõude (alates 01.05.2022 kuni 31.01.2023 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 9 × 225.64 = 1 805.12 eurot; alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 2 × 215.64 = 431.28 eurot; alates 01.04.2023 kuni 30.04.2023 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 260.33 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.05.2022 kuni 30.04.2023 eest kokku summas 2 496.
4. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).
5. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 5