§-s 338 ja §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Hagiavaldus on võõrkeelne, käsikirjaline, allkirjastamata hageja seadusliku esindaja poolt, samuti puuduvad selles andmed, mis võimaldaksid kostja tuvastamist. Hageja nõuded ja nende kujunemine on ebaselge. Samuti on ebaselge, kelle vastu ja millist nõuet soovib hageja esitada, mistõttu ei ole võimalik kohtul kontrollida, millisele kohtule asi allub.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. 4. Kohtule nähtuvalt ei ole hagiavalduselt tasutud ka riigilõivu. Kohus ei võta
lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) §-s 59 sätestatud määras. Riigilõivu tuleb tasuda igalt esitatud nõudelt. 5. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine
¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus
§-s 2 sätestatud põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 6.
lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Harju Maakohtu 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on hageja üle seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud T. l. H. L. V. kaudu. Kohtumäärus on jõustunud. Kohtumääruse resolutsiooni p 6 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eeskostja ülesanneteks on V. J. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti V. J. esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Seega on hageja eestkostjal kohustus kontrollida eestkostetava huvide kaitstust ning vajadusel algatada sellel eesmärgil kohtumenetlus. Antud juhul ei ole eestkostetav ilmselgelt pöördunud eestkostja poole, kes oleks saanud koostada kohtule menetlusdokumendi miinimumstandarditele vastava avalduse ja teda kohtus esindada. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul hagejal õiguskaitsevajadust
lg 2 p 2 mõistes ning kohus ei pea vajalikuks hagiavaldust käiguta jätta ega ka avalduse osas eestkostja arvamust küsida. Kohus selgitab, et eestkostjal on õigus ja kohustus eestkostetava huve kaitsta, sh selle võimalikke riiveid, ning õigus ja kohustus esitada vajadusel kohtule nõuetekohane hagiavaldus. 7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi
8. Menetluskulud jäävad
Kuivõrd hagi pole menetlusse võetud ega ühelegi teisele menetlusosalisele kätte toimetatud, ei saa asjas olla menetluskulusid tekkinud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.