) § 23 lõige 1 tulenevalt viib üldjuhul kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (ehk täitmisavalduse) ja täitedokumendi alusel ning palus edastada tõend(id), millest nähtuks X etteheite alus(ed). Seoses nõude aegumisega selgitas koda, et kui nõude täitmine on aegunud, tuleb pöörduda aegumisavaldusega kohtutäituri poole.
lg 4 ja KTS § 412 või on/oli Harju piirkonna kohtutäitur Marek Laanemets tulenevalt
lg 1 p-st 8 iseseisvalt kohustatud täitemenetluse täiteasjas nr 014/2007/1190 lõpetama. Kaebaja on seisukohal, et haldusjärelevalve teostamisel lõpetab Harju piirkonna kohtutäitur Marek Laanemets täiteasja nr 014/2007/1190 menetluse iseseisvalt ning vabastab kaebaja vara arestist. Seega on taotlusel preventiivne eesmärk hoida kokku ressursse. Vastupidiselt juhul kaasnevad täiendavad kaebuse esitamised koos riigilõivu tasumise kohustusega, lisaks ühtlustatakse õiguspraktikat küsimuses kas kohtutäitur saab alustada ühe täitmisavalduse alusel mitut eraldi seisvat täitemenetlust.
Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mis väljendub seaduse tasandil
lg-s 1, § 23 lg-s 1 ja § 73 lg-s 2.
sätestab täitedokumentide loetelu ning § 23 näeb ette nõuded täitemenetluse alustamiseks (täitedokumendi ja avalduse esitamine). Nii kohtumäärus kui ka kohtuotsus on
Kui kohtutäiturile on esitatud avaldus ja täitedokument, mis vastab täitedokumendile esitatavale nõuetele, on kohtutäitur kohustatud võtma täitedokumendi menetlusse. Antud kaasuse puhul on sissenõudja esitanud kaks avaldust täitemenetluse algatamiseks ning tegemist on kahe erineva täitemenetlusega ja kahe erineva nõudega (ruumide vabastamine ja kostja kasuks välja mõistetud 309 060,78 krooni (19 752,58 eurot)). 8.2 Vastustaja selgitab, et täiteasjade nr 014/2007/1190 ja nr 014/2007/1189 puhul on tegemist kahe erineva täiteasjaga. Sissenõudja esitas 06.11.2007 kohtutäiturile kaks täitemenetluse algatamise avaldust koos täitedokumendiga, milleks oli Harju Maakohtu 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-4696. Täiteasjas nr 014/2007/1190 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, mille resolutsiooni p 3 kohaselt kohustati kostjat vabastama üüritud mitteeluruumid aadressil xxx/xxx Tallinn, ning andma need viivitamatult üle Riigi Kinnisvara ASile. Täiteasjas nr 014/2007/1189 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, mille resolutsiooni p-ga 2 mõisteti kaebajalt Riigi Kinnisvara AS kasuks välja 309 060,78 krooni (19 752,58 eurot). Kuna tegemist on kahe erineva täitemenetlusega, on mõlemas menetluses erinevad täitekulud, millest kaebaja on teadlik, kuna kohtutäitur on 15.08.2023 teinud täiteasjas 014/2007/1189 täitemenetluse osalise lõpetamise (nõude aegumine) otsuse ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse. Nimetatud otsuses on kohtutäitur selgelt välja toonud, et täitemenetlus jätkub võlgniku (kaebaja) suhtes täitekulude ja põhitasu osas kokku summas 828.53 eurot. Kohtutäituri poolt 12.08.2022 edastatud täitemenetluse jätkamise teade täiteasjas 014/2007/1190 on kohtutäitur selgitanud, et täitemenetluses on sissenõudja nõue täidetud (nõude sisuks oli väljatõstmine), tasumata on täitekulud summas 246,43 eurot. Kuna tegemist on kahe eraldi täitemenetlusega, nõuab kohtutäitur mõlema täiteasja raames täitekulusid eraldi vastavas menetluses ega saa nõuda täiteasjas 014/2007/1190 tekkinud täitekulusid täiteasja 014/2007/1189 raames. 3 8.3 Arveldusarve arestimisega ja vabastamisega seoses selgitab vastustaja, et võlgnikule edastatavas täitmisteates on kohtutäitur hoiatanud võlgnikku (kaebajat), et kui täitedokument ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduses sätestatud määras. Võlgniku vara arestist vabastamine on kohtutäituri poolt tehtav toiming.
lg 1 sätestab, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Kuna kaebaja ei ole täiteasjas nr 014/2007/1190 tasunud täitekulusid summas 246,43 eurot, ei ole kohtutäituril võimalik vara aresti alt vabastada. Vastustaja palub arvesse võtta ka asjaolu, et kaebaja on pöördunud kohtu poole täitemenetluse aegumisega ning vara aresti vabastamisega. Kohus on kaebajale selgitanud, et „avaldaja ei saa iseseisva nõudena, lahus täitemenetluse lõpetamise nõudest, vara arestist vabastamist kohtult nõuda, kuna võlgniku vara arestist vabastamine on kohtutäituri poolt tehtav toiming ega kuulu kohtu pädevusse. Muuhulgas sätestab
lg 1, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks“ (Harju Maakohtu 12.05.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-17322 punkt 14). Eelviidatu kohtumääruse punkt 15-s on kohus kaebajale selgitanud, et
lg 1 järgi ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Vastustaja on seisukohal, et kohtutäituril ei ole põhjust vara aresti alt vabastada, kui täitemenetlus ei ole lõpetatud. Riigikohus on nentinud, et kohtutäitur saab keelduda menetluse lõpetamisest ja vara arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud (Riigikohtu
lg-le 4,
Vastustaja palub asja lahendamisel arvestada ka järgmiste asjakohaste kohtute seisukohtadega. Nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr 2-23-1986 (kaebaja avaldus täitekuludele aegumise kohaldamiseks) samuti kaebajale selgitanud, et sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik
Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale selgitanud, et kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kümme aastat (punkt 24). KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus jätkub kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-8023, p-d 11.– 11.3; täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk-d 8 ja 9; Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Uus põhitasu otsus on ühtlasi ka
septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-77-15, p 27), seda saab täita samas täitemenetluses ning aegumise tähtaeg hakkab kulgema eraldiseisvalt, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikest 1 tulenevalt on 10 aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 määrus nr tsiviilasjas nr 2-2117423, p 9.2 ja 08.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11197, p 11). Kui kohtutäitur alustaks uut täitemenetlus või esitaks uue täitemenetluse alustamise avalduse mõnele 4 teisele kohtutäiturile, tooks see kaasa uue põhitasu määramise otsuse. Tasuga mittenõustumisel tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus
8.5 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusjärelevalve teostamisel ühtlustatakse õiguspraktika ka küsimuses, et kas kohtutäitur saab alustada ühe täitmisavalduse alusel mitut eraldiseisvat täitemenetlust. Seadusandja on reguleerinud antud küsimuse täitemenetluse seadustiku § 33 lg-s 4, mis sätestab, et kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Antud normist nähtub, et
lg 4 kohaldamisel on oluline sissenõudja seisukoht vaid juhul, kui täitedokumendis on mitu rahalist nõuet.
lg 4 mõttest tulenevalt on nõutav mitme täiteasja algatamine, kuid täitedokumendis on nii rahaline kui ka mitterahaline nõue, nagu antud kaasuses ka oli. Isegi kui sissenõudja oleks esitanud kohtutäitur Marek Laanemetsale vaid ühe täitmisvalduse (mis antud juhul nii ei olnud), siis kuna nõueteks olid rahaline ja mitterahaline nõu, tulnuks avada kaks eraldi täitetoimikut. 8.6 Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kojal oli õigus talle esitatud kaebuse pinnalt ning kohtutäitur Marek Laanemetsa abilt saadud tõendite alusel otsustada, kas haldusjärelevalve algatada või jätta algatamata. Haldusjärelevalve läbiviimine iga esitatud kaebuse peale on haldusorganile koormav ning ressursside kulutamine. Vastutaja leiab, et haldusjärelevalve algatamine kohtutäitur Marek Laanemetsa suhtes ei ole asjakohane ega vajalik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 9.1 Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 ls 2). Kaebaja taotleb koja kohustamist algatada kohtutäitur Marek Laanemetsa suhtes haldusjärelevalvemenetlus seoses täiteasja nr 014/2007/1190 menetlusega eesmärgiga tuvastada, kas kohtutäitur Marek Laanemets on „õiguspäraselt algatanud täiteasja nr 014/2007/1190 menetluse ja arestinud nõude katteks kaebaja arveldusarve või oleks kohtutäitur pidanud täitekulud välja nõudma täiteasja nr 014/2007/1189 raames ning koos kolmanda isik nõude aegumisega lõpetama täitekulude väljanõudmise ning vabastama kaebaja arveldusarve arestist“. 5 Kohtutäiturite ametitegevuse üle haldusjärelevalve korra § 3 kohaselt on haldusjärelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle sisehindamise ja kvaliteedi tagamise süsteemi üks osa, mille abil antakse hinnang täitemenetlussüsteemi toimimise seaduslikkusele, otstarbekusele ja kvaliteedile. Kohtutäiturite ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise ülesandeks on: 1) aidata kaasa kohtutäiturite ametitegevuse usaldusväärsuse kasvule; 2) aidata kaasa täitemenetluse süsteemsele stabiilsusele; 3) hinnata kohtutäituri ametitegevust; 4) tuvastada ja hinnata täitemenetluse riskid; 5) toetada kohtutäituri ametitegevuse tõhustamist; 6) anda koja organitele informatsiooni haldusjärelevalve tähelepanekutest. Korra § 4 lg 2 sätestab, et haldusjärelevalve käigus kontrollitakse ja hinnatakse kohtutäituri büroo töökorralduse vastavust täitemenetlusalastele nõuetele, büroo töökorralduse ja riskide maandamist reguleerivate dokumentide asjakohasust, analüüsitakse probleeme täitemenetlust reguleerivate õigusaktide rakendamisel ning esitatakse vajadusel ettepanekud avastatud vigade ja probleemide parandamiseks ning vigade edaspidiseks süsteemseks vältimiseks. Seega ei ole kohtutäituri ametitegevuse üle läbiviidava haldusjärelevalve eesmärgiks täitemenetluse osaliste õiguste kaitse ning täitemenetluse osalistele haldusjärelevalve menetlus õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. Kui kaebaja leiab, et kohtutäitur on oma toimingutega tema õigusi rikkunud, on seadusandja kehtestanud selliseks juhuks kindla ja tõhusa käitumisjuhise - tuleb esitada
Kuivõrd kaebajal pole vaidlusalusest haldusjärelevalvemenetluse algatamisest võimalik mingisugust praktilist kasu oma subjektiivsete õiguste kaitseks täiteasja nr 014/2007/1190 menetlusega seoses saada, on kohtu hinnangul kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. 9.2 Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. 9.2.1 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et seadus ega koja põhikiri ei näe ette võimalust keelduda või jätta algatamata haldusjärelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle. KTS § 54 lg 1 määratleb haldusjärelevalve teostaja ning § 55 lg 4 sätestab, et koja poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise kord on sätestatud koja põhikirjas. Koja põhikirja § 723 lg 2 kohaselt kehtestab ametikogujuhatus kohtutäituri üle järelevalve teostamise korra. Kohtutäiturite ametitegevuse üle haldusjärelevalve korra kohaselt § 5 lg 10 kohaselt korraldatakse erakorraline haldusjärelevalve ametikogu juhatuse otsuse alusel kas ühe või mitme kohtutäituri suhtes kojale esitatud avalduse või kaebuse või saadud teabe alusel või täitemenetlusliku riski ilmnemisel. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kui kojale esitatud avalduse või kaebuse või saadud teabe alusel või täitemenetlusliku riski kaudu ilmnenud probleemi lahendamine nõuab haldusjärelevalvetoimingute läbiviimist, esitab koja kantsler ametikogu juhatusele taotluse haldusjärelevalve läbiviimiseks. Kojale on tulenevalt eelnevast jäetud kaalutlusruum, kas esitatud kaebuse alusel on vajadus algatada haldusjärelevalve menetlus või mitte ning kohus nõustub vastustajaga, et sellise kaalutlusõiguse puudumine ei tagaks menetlusökonoomikat ning haldusorganile oleks koormav, kui iga kaebuse või avalduse osas tuleks algatada haldusjärelevalve. 9.2.2 Vastustaja on nii 16.08.2023 ja 23.08.2023 vastustes kaebaja pöördumistele kui vastuses käesolevale kaebusele veenvalt põhjendanud, miks ei ole antud juhul põhjust haldusjärelevalve menetluse algatamiseks. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 6 10. Kaebuse perspektiivitus välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatuks asuda eraldiseisvalt menetlema kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mis jääks rahuldamata kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.