KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 25. märts 2019 1-19-2256 Juhan Sarv Kriminaalasi

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe M.R-i süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et menetluskulude kogusumma on 569 eurot 72 senti, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega tunnistati M.R kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus M.R-ilt menetluskuluna riigi kasuks välja kokku 569 eurot 72 senti, märkides, et see summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON
4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas avaldusena pealkirjastatud apellatsiooni rehabilitatsioonikeskuse „Elav Lootus“ juhataja Erkki Lehtinen. E. Lehtinen märgib, et M.R viibib praegu Päästearmee rehabilitatsioonikeskuses „Elav Lootus“, kus ta läbib rehabilitatsiooniprogrammi, mis lõpeb
5. augustil
6. Kuna rehabilitatsioonikeskuse klientidel ei ole keskuses viibimise ajal üldjuhul võimalik sissetulekut säilitada ega täiendavaid toetusi taotleda, palub M.R, et ringkonnakohus lükkaks menetluskulude tasumise tähtaja edasi, arvestades seejuures rehabilitatsiooniprogrammi lõppemise ajaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
7. Ringkonnakohus märgib, et

§ 318

lg 1 kohaselt on apellatsiooni esitamise õigus üksnes kohtumenetluse pooltel.

§ 17

lg 1 järgi on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. E. Lehtinen ei ole selles kriminaalasjas ükski loetletud subjektidest. Muu hulgas ei saa olla tegemist M.R-i kaitsjaga, sest puuduvad andmed, et ta vastaks

§ 42

lg 1 p-st 1 tulenevatele kvalifikatsiooninõuetele ja et M.R oleks ta enda kaitsjaks valinud. Järelikult ei ole E. Lehtinenil menetletavas asjas apellatsiooniõigust.

§ 326

lg 2 p 3 sätestab imperatiivselt, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole sama seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust. Seetõttu tuleb E. Lehtineni apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

II 5. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetletavas asjas esitatud apellatsioon tuleks jätta

§ 326

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale ka juhul, kui apellatsiooni oleks esitanud (allkirjastanud) M.R ise või tema kaitsja. 6. Nimelt on maakohtu vaidlustatud kohtuotsus tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe-menetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)
3. Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsuses ette nähtud menetluskulu summa ja selle tasumise tähtpäev – 30 päeva otsuse jõustumisest – vastab kokkuleppes märgitule. Maakohtus jäid nii süüdistatav kui ka kaitsja kokkuleppe juurde ja süüdistatav kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema vaba tahte väljendus ning täitmiseks jõukohane. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis süüdistatavalt menetluskulu hüvitist välja mõistes ja selle tasumise tähtaega määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatüki
7. jao sätteid või § 339 lõiget
8. Seega ei oleks ka M.R endal ega tema kaitsjal

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulu tasumise tähtaega vaidlustada. Seetõttu 2

§ 326

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ka juhul, kui selle esitanuks süüdistatav ise või tema kaitsja. III 8. Lõpuks märgib ringkonnakohus sedagi, et kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra võib M.R taotleda pärast kohtuotsuse jõustumist

§-des 423 ja 424 ette nähtud korras süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult, kui tähtaja pikendamiseks on mõjuv põhjus. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3