Obsah (6)

§ 120§ 121§ 64§ 68§ 76§ 75

1-22-6929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2023. a Tallinn Kohtuasja nr 1-22-6929 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Kohtuasi Tallinna V

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati teda

§ 64

lg 1,

§ 68lg 1 alusel 1 aasta ja 4 kuu vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 26.09.

1. a ja lõpp on 26.01.
2. a. Margus Paju kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Margus Paju vanglas töötab, vestles psühholoogiga. Distsiplinaarkaristusi tal määratud ei ole. Margus Paju taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Margus Paju tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Margus Paju tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ja ei ole võimalik. Karistusregistrist nähtub, et Margus Pajul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on ta saanud karistada raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel saabus kannatanu surm ja kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Isik on korduvalt pannud toime vägivallategusid. Eelnevad kuriteod on toime pandud puuduliku probleemi- ja konfliktilahendusoskuse tõttu. Soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid. Käesolev karistus on jälle kehaline väärkohtlemine lähisuhtes ja ähvardamine tapmisega. Teod ei ole ette planeeritud, vaid toime pandud impulsiivsusest, puudulikust probleemi- ja konfliktilahendusoskusest. Vanglas Margus Paju töötab ja vestles psühholoogiga ning distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Margus Pajule tekitas probleeme alkoholi tarvitamine. Eelmise vägivalla kuriteo pani Margus Paju enda sõnul toime kainelt, kuid järgmisel päeval, kui kinni võeti, siis oli alkoholijoobes. Alkoholi tarvitab ta juba alates 13-aastaselt. Isiku väitel on ta joonud kõike, mis sisaldab alkoholi (viin, odekolonn, süütevedelik jne), olnud tsüklites ja korra deliiriumis. Viimati tarvitas kinnipeetav alkoholi vahetult enne vangistust. Margus Paju tarvitab ka narkootikume. Tunnistab, et on varasemalt kanepit tarvitanud, umbes 22 aastat tagasi. Tarbimine olevat olnud juhuslikku laadi, kinnipeetava enda sõnade kohaselt ei ole ta end kunagi süstinud ja käesolevalt ta enam narkootikume ei tarbi. Narkootikumide tarvitamine ei ole seotud Margus Paju kuritegeliku käitumisega.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivseid asjaolusid, mis toetavad Margus Paju tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist - vanglas töötamine, psühholoogiga vestlemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuid vabaduses puuduvad tal kindel elukoht, töökoht ja positiivselt toetavad lähedased. M. Paju väitis kohtuistungil, et ta soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Vangla andmetel on Margus Pajul 23.05.

1. a seisuga tasumata nõudeid summas 663,71 €, vabanemisfondis 244,04 €. Isik on olnud Töötukassas arvel, kuid Töötukassa andmetel ei ole kinnipeetav läbinud Töötukassa vahendusel koolitusi. Vabanedes soovib ta uuesti töötada metsatöödele. 2 Margus Paju viibis varasemalt kriminaalasjas kriminaalhooldusel, viimati kriminaalasjas nr 116-8904, mil teda vabastati Tartu Maakohtu 26.03.
2. a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 06.10.
3. a ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Kuid peagi pöörati M. Paju karistus uuesti täitmisele. Seda põhjusel, et ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Uued kuriteod (kasutas kaks korda oma elukaaslase suhtes vägivalda) pani M. Paju toime ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. See näitab, et pikaajaline vanglakaristus, kriminaalhooldus ja hirm karistuse täitmisele pööramise ees ei olnud mõjusad hoidmaks M. Paju kuritegelikult teelt eemale. Oma varasema käitumisega on M. Paju selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning ka kriminaalhooldust ei saa pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. M. Paju lubas edasist õiguskuulekust ka eelmisel ennetähtaegsel vabastamisel, kuid pani katseajal siiski toime uue vägivallakuriteo. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega otstarbekas määrata Margus Paju jällegi kriminaalhooldusele, kuna see ei ole M. Pajule piisavalt tõhus meede, eelmisel korral see täielikult ebaõnnestus. Margus Pajul puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht, kavatseb kasutada rehabilitatsioonikeskuse teenust. Tallinna Ringkonnakohus võttis 08.05.
4. a kohtumääruses nr 1-17-7526 seisukoha, et kui maakohus tuvastab, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht, ei ole täitmiskohtunikul üldse põhjust muid asjaolusid hinnata. Täiendavalt on lahendis märgitud, et: „Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamine juhul, kui tal puudub kindel elukoht, on välistatud. Vastavalt

§ 76

lg-le 5 allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli esimene nõue on see, et isik peab elama kohtu määratud elukohas (

§ 75lg 1 p 1).

Elukohaga on seotud ka mitmeid teisi kontrollnõuded. Nt peab isik alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75

lg 1 p 3), saama kriminaalhooldajalt loa elukoha vahetamiseks ja lahkumiseks kauemaks kui 15-päevaks (

§ 75lg 1 p 6).

Seega on isiku käitumiskontrollile allutamiseks ja sellest tulenevalt ka tema ennetähtaegseks vabastamiseks kindla elukoha olemasolu vältimatult vajalik ja kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohtul ei ole võimalik määrata kohta, kus isik peab elama.“ Lähtudes eelnevast Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast ning asjaolust, et Margus Pajul puudub vabanemisjärgne kindel elukoht, leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on võimatu. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hinnata ka kinnipeetava käitumise muid aspekte ning jätab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3