Obsah (7)

§ 218§ 48§ 209§ 2§ 16§ 56§ 66

Väärteoasi nr 4-23-1555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2023. a Tallinnas Väärteoasja number Kohtukoosseis 4-23-1555 (2315,22,009768, 2315,23,00

§ 218

lg 1 järgi Menetlusalune isik Anneli Martinson; ik: 48207270023; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: hetkel ei tööta, xxx. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi esindaja S. D. esindaja RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 48ja VTMS § 90 lg 1; § 107–111, § 113, kohus otsustas: 1.

Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus Anneli Martinsoni väärteoasjades nr 2315,22,009768, 2315,23,000372 ja 2315,23,000741 ehk 07.12.

1. a, 23.12.
2. a ja 24.01.
3. a väärteoepisoodides.
4. Süüdi tunnistada Anneli Martinson 15.11.
5. a toime pandud väärteos (väärteoasjas nr 2315,23,001550)

§ 218lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Arest tuleb ära kanda PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, 1 Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Anneli Martinsoni suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 31.05.

1. a ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 30.06.
2. a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi väärteomenetleja U.S. koostas 24.04.
3. a väärteoprotokolli nr AB1618987 väärteoasjas nr 2315,22,009768 Anneli Martinsonile selle eest, et tema, 07.12.
4. a Harju maakonnas xxx müüs internetis FB Marketplace kaudu seelikut summas 32 EURi. Leppides tehingus kokku ja saades kauba eest raha jättis ta kauba saatmata ning raha tagastamata. Sellega A. Martinson tekitas teisele isikule varalise kahju luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Nimetatud tegevusega rikkus Anneli Martinson väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

Samuti, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi väärteomenetleja U. S. koostas 24.04.

1. a väärteoprotokolli nr AB1618991 väärteoasjas nr 2315,23,000372 Anneli Martinsonile selle eest, et tema, 23.12.
2. a Harju maakonnas xxx müüs internetis Facebook Marketplace kaudu lõhna summas 68 eurot. Leppides tehingus kokku ja saades kauba eest raha jättis kauba saatmata ja raha tagastamata. Sellega A. Martinson tekitas teisele isikule varalist kahju luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Nimetatud tegevusega rikkus Anneli Martinson väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

Samuti, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija K. A. koostas 24.04.

1. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2315,23,001550 Anneli Martinsonile selle eest, et tema, 15.11.
2. a Tallinnas xxx tekitas teadlikult varalise kasu saamise eesmärgil M. S.-K.le asjadest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkudes Facebook Marketplace'i kaudu müüa seelikut hinnaga 32 eurot, aga tal puudus kavatsus seda kaupa ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi ostja M. S.-K. kauba eest ülekande M. T. arveldusarvele EExxx summas 32 eurot, 2 kuid Anneli Martinson ei edastanud ostjale lubatud kaupa, seelikut, saades varalist kasu ja tekitades M. S.-K. varalist kahju summas 32 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud tegevusega rikkus Anneli Martinson väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

Samuti, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi väärteomenetleja U. S. koostas 24.04.

1. a väärteoprotokolli nr AB1618990 väärteoasjas nr 2315,23,000741 Anneli Martinsonile selle eest, et tema, 24.01.
2. a Harju maakonnas xxx müüs internetis Facebook Marketplace kaudu kleidi summas 52 eurot. Leppides tehingus kokku ja saades kauba eest raha jättis kauba saatmata ja raha tagastamata. Sellega A. Martinson tekitas teisele isikule varalist kahju luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Nimetatud tegevusega rikkus Anneli Martinson väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku § 209 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

Väärteoasjad nr 2315,22,009768, 2315,23,000372, 2315,23,001550 ja 2315,23,000372 saabusid Harju Maakohtu menetlusse 15.05.

1. a ning ühendati 19.05.
2. a määrusega ühte menetlusse, lugedes väärteoasja numbriks 4-23-
3. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isiku süü on tõendatud eelkõige süü ülestunnistamise ja kahetsusega. Kohtuvälise menetleja esindaja näeb ainsa võimalusena aresti kohaldamist. Isiku süü on keskmisest väiksem, arvestades kergendavaid asjaolusid. Ütlusi A. Martinson küll ei andnud, kuid süüd tunnistas ja tegi koostööd. Kohtuväline menetleja palub karistusena kohaldada aresti 10 päeva. Kohtuistungil 29.05.
4. a märkis menetlusalune isik, et ta tunnistab enda süüd kõigis neljas asjas ning kahetseb väga. Ta ei plaani enam selliseid tegusid toime panna. Ta ei soovinud anda selgitusi väärteoprotokollide koostamise aluseks olevate asjaolude kohta. Aresti asemel palus määrata üldkasulikku tööd. Sissetulekuks on töövõimetuspension, mis on viimati vist 315 eurot. Suurim väljaminek on ravimid, samuti trahvid ja täitemenetluses tekkinud kohustused. Üldkasulikku tööd ei ole varem teinud, kuid nüüd soovib teha seda perekonna pärast. Tal on ämm, kes käib ainult kepiga samas vajavad suured aiamaad kastmist. Lisaks on 8-aastane koer, kes on nagu väike laps. Seepärast on raske minna aresti kandma, kuna nemad kannatavad. Kuna mees käib graafikuga tööl, siis ei ole seal kedagi, kes hoolitseks nende eest. Tervis võimaldab tal üldkasulikku tööd, saaks teha 10 tundi päevas. Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, jõudis järeldusele, et Anneli Martinsonile 07.12.
5. a, 23.12.
6. a ja 24.01.
7. a esitatud etteheited ei vasta süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele ja nendes episoodides tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada. Esmalt viitab kohus, et Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või 3 väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. (RKKKo nr 3-1-1-58-08, p 12). Väärteoprotokollides on viidatud, et A. Martinson rikkus oma tegevusega

§ 209lg 1 nõudeid.

Seega, karistades isikut väärteo korras

§ 218

lg-s 1 sätestatud süüteo eest

§ 209

kaudu lasub menetlejal

§ 2

lg-st 2 tulenev kohustus teha muuhulgas kindlaks ka see, kas isikule etteheidetav tegu vastab

§ 209

lg-s 1 kirjeldatud kelmuse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele (RKKKo nr 3-1-1-45-11 p 6).

§ 209

lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on objektiivse koosseisu tunnustena vajalik tuvastada järgmised elemendid: petmine, millega kannatanule tekitatakse asjaoludest ebaõige ettekujutus, varakäsutuse tegemine kannatanu poolt ja varalise kasu saamine teo toimepanija poolt. Käesolevas väärteoasjas on koostatud A. Martinsonile neli väärteoprotokolli, millest kolmes puuduvad väärteokirjelduses kelmuse koosseisu tuvastamiseks nõutavad faktilised asjaolud. Nendes kolmes episoodis ei ole teokirjelduses välja toodud seda, kellele kahju tekitati (ehk varalist kahju kannatanud isiku nimi) ja kuidas toimus varakäsutus (pangaülekanne vmt). Lisaks ei ole nendest teokirjeldustest tuvastatav, milles seisnes A. Martinsoni poolt teadvalt ebaõige ettekujutuse tekitamine kannatanule. Nimelt on väärteoprotokollidesse väärteoasjades nr 2315,22,009768, 2315,23,000372 ja 2315,23,000741 märgitud, et A. Martinson müüs internetis erinevaid esemeid, leppides tehingus kokku, saades kauba eest raha, jättis ta kauba saatmata ning raha tagastamata, millega tekitas teisele isikule varalise kahju luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil (tl 5, 53, 75). Sellega heidetakse A. Martinsonile ette

§ 209

lg 1 nõuete rikkumist, millega ta on väärteoprotokollide kohaselt pannud toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohus leiab, et neis väärteoprotokollides sisalduvad teokirjeldused ei sisalda selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, mil viisil A. Martinson lõi kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse enda kavatsusest jätta kaup saatmata ja raha tagastamata. Ühtlasi on kirjelduse taolise puuduse tõttu sisustamata ka väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes.

§ 209

lg 1 järgi peab tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Seega, petmise osas tuleb tuvastada teo toimepanijal otsene tahtlus (

§ 16lg 3).

Kohus leiab, et pelgalt kauba saatmata jätmise ja raha tagastamata jätmise märkimine ei ole piisav, et teha järeldust teo toimepanija tahtluse ja selle liigi kohta

§ 209tähenduses.

Seega ei ole nende kolme teokirjelduse pinnalt ka tuvastatav tahtluse liik. Selliselt on rikutud ka VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKKKo nr 3-1-1-9-08, p 14). VTMS § 78 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Eelpool viidatud kolme väärteoprotokolli teokirjelduses ei välja toodud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hinnata

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu täidetust. 4 Seetõttu lõpetab kohus menetluse Anneli Martinsoni väärteoasjades nr 2315,22,009768, 2315,23,000372 ja 2315,23,000741 ehk 07.12.

1. a, 23.12.
2. a ja 24.01.
3. a väärteoepisoodides VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, leiab, et 15.11.
4. a toimepandud väärteos on A. Martinsoni süü täielikult tõendamist leidnud.

§ 218

lg 1 koosseisu moodustab siinsel juhul varavastane süütegu eest väheväärtusliku asja vastu, mis seisnes

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk kelmuse toimepanemises ning tulenevalt sellest, et asja väärtus jäi alla 200 euro piirmäära, tuleb tegu subsumeerida

§ 218lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et 15.11.

1. a teo toimepanemisel on Anneli Martinsoni tegevuses sedastatavad kõik kelmuste toimepanemiseks vajalikud tunnused. A. Martinsoni teod olid suunatud varalise kahju tekitamisele kahju kannatanud isikule (tunnistaja väärteomenetluse mõttes) ehk M. S.-K.le. Tuvastamist on leidnud see, et A. Martinson ei omanud tegelikkuses soovi müügikuulutustes pakutud seelikut müüa. Selliselt lõi ta tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, viies kahju kannatanud isiku eksitusse selle kohta, et müügikuulutuses seelikut müüv isik ei soovi tegelikult seda müüa, vaid võtab nende eest ettemaksu, ei kavatse seelikut reaalselt ostjateni toimetada ega püüa ka hiljem raha tagastada. Tõendamist on leidnud ka see, et kahju kannatanud isik tegi varakäsutuse A. Martinsoni kasuks, kandes A. Martinsoniga seotud isiku M. T.pangakontole 32 eurot (tl 41). Samuti on tõendamist leidnud see, et kahju kannatanud isikul on tekkinud varaline kahju eelpool nimetatud rahaülekande ulatuses, sest Anneli Martinson ei tagastanud talle raha, ei saatnud müügiks pakutud seelikut ega kompenseerinud talle laekunud ülekannet muul viisil. Samuti on väärteoprotokollis välja toodud kannatanu ees- ja perekonnanimi ning varakäsutuse liik (ülekanne). Kohtuistungil A. Martinson ühelegi nimetatud asjaolule vastu ei vaielnud ja tunnistas täielikult oma süüd. Vastava süüteo toimepanemist kinnitavad järgnevad tõendid. Anneli Martinsoni poolt väheväärtusliku asja ja väheolulise varalise õiguse vastu toime pandud varavastane süütegu on 15.11.
2. a episoodis fikseeritud 24.04.
3. a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 26pö). Selle rikkumise (kelmuse) toimepanemist kinnitab alljärgnev. Süüteoteate vormist (tl 31) nähtuvad kahju kannatanud isiku M. S.-K. isikuandmed ja süüteoteate esitamise fakt seoses temalt seeliku müügikuulutusega rahasumma väljapetmisega. Maksekorraldusest nähtub, et M. S.-K. on 15.11.
4. a teinud ülekande summas 32 eurot M. T.le selgitusega „Ülekanne“, mis kinnitab süüteo toimepanemise aega, ülekantud summat ja selle saajat (tl 41). Süüteoteatele lisatud Facebooki keskkonnas toimunud kirjavahetuse väljatrükist (tl 33, 37-39) nähtub, et kasutaja nimega A. Martinson on suhelnud seeliku müügikuulutuse teemal M. S.-K. nimelise isikuga ja edastanud talle M. T.i pangakonto andmed (EEXXX M. T.). Need väljatrükid kinnitavad seda, et Anneli Martinson on vahetult enne M. S.-K. varakäsutust edastanud talle M. T.i pangakonto andmed ning palun kannatanult ka maksekorralduse esitamist. Facebooki kasutaja K. V. postituste kuvatõmmistest nähtub, et kasutaja on hoiatanud, et A. Martinson ehk Anneli Martinson müüb naisteriideid ning kui raha on kätte saanud, siis kustutab vestlused ja kaupa ei postita (tl 34-36).Anneli Martinson tunnistas kohtuistungil mh 15.11.
5. a episoodis müügiks pakutud seelikuga seotud süütegu (tl 89). Sellest saab järeldada, et ka seeliku müügikuulutus on Facebook Marketplaces Anneli Martinsoni poolt tema kasutajanime „A.Martinson“ alt avaldatud seeliku pettuse teel raha saamiseks. Kirjavahetuse väljatrükist nähtub, et M. S.-K. ja 5 Anneli Martinsoni vahel on toimunud kirjavahetus seeliku ostmiseks ja
6. novembril on M. S.-K. Anneli Martinsonilt pärinud, et millal ta seeliku saadab. A. Martinson vastab sellele, et seelik on tellitud ja kohe kui käes, siis postitab.
7. detsembril küsib M. S.-K. uuesti A. Martinsonilt, et millal seelikut võiks oodata (tl 33). Kirjavahetusest nähtub, et A. Martinson vastab M. S.-K. pärimise peale, et „Kes see M. on“ Mis minul temaga tegemist?“ (tl 37), kuigi oli ise eelnevalt M. T.i kontaktandmed kannatanule edastanud (tl 37). Eeltoodust saab järeldada, et A. Martinson ei kavatsenud kannatanule seelikut saata ega ka raha tagastada ning asus hiljem ignoreerima kannatanu pärimisi seeliku kohta. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (tl 26). Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud (tl 26-26pö) ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu toime pandud varavastase süüteo kohta. Rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 27). Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Anneli Martinson on täisealine, süüvõimeline isik, asjas ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Anneli Martinson on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. Facebook Marketplace keskkonnas seeliku müügikuulutust avaldades pidi Anneli Martinson olema teadlik asjaolust, et tal kas puudub nimetatud seelik või ta ei soovi seda tegelikkuses ka vahendajana müüa ning selliselt loob ta võimalikele ostuhuvilistele eksliku ettekujutuse sellest, et ta pakub müügiks seelikut. Võttes seejuures seeliku (sh postikulu) eest ettemaksu ja seda saatmata või raha tagastamata jättes oli kahju kannatanud isik teinud varakäsutuse Anneli Martinsoni kasuks. Seega oli kogu tema tegevus suunatud kahju kannatanud isiku eksitusse viimise kaudu vara endale saamisele. Selliselt on avaldunud tema tegevuse planeeritus ja kavatsetus varalise kasu saamiseks. Kuivõrd Anneli Martinson on ka enne kõnesolevat episoodi samalaadseid tegusid toime pannud, võttes isikutelt ettemaksu kauba eest, mida ta ei väljastanud ega tagastanud ka raha, pidi tema tegevus olema kahtlemata planeeritud ja isik mõistis oma teo keelatust. Seega pidi ta olema ka teadlik, et paneb toime kelmuse, mis on praegusel juhul kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi väärteona.

Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja taotles Anneli Martinsonile toimepandud tegude eest karistuseks 10 päeva aresti, kuivõrd isiku süü on keskmisest väiksem. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek Anneli Martinsoni karistamiseks arestiga on tema isikut ja toimepandud väärtegu ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. 6 Karistusregistri väljatrükist (tl 83-85) nähtuvalt on Anneli Martinsoni 15.05.2023. a seisuga karistatud väärteokorras 5-l korral, sh 4-l korral

§ 218lg 1 alusel.

Seejuures on 23.02.

1. a A. Martinsonile mõistetud karistus 7 väärteoepisoodi eest. Eranditult kõik varem karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. See võimaldab järeldada, et A. Martinson on varem toime pannud arvukalt varavastaseid süütegusid ning nende eest määratud karistused rahatrahvide näol ei ole mõjutanud teda edasiselt seaduskuulekalt käituma. Lisades sellele ka asjaolu, et kõik varasemad trahvid on tasumata ning A. Martinson märkis, et ta ei tööta ja tema sissetulek on vähene, puudub kohtul igasugune veendumus, et A. Martinson võiks rahatrahvi täita. Ka ei võimaldaks rahatrahv A. Martinsoni puhul karistuse eesmärkide saavutamist. Oluline on tähele panna, et praeguses asjas arutamisel oleva väärteo on isik toime pannud ajal, kui toimus kohtus samalaadsete väärtegude menetlus. Kohtuotsusest asjas nr 4-22-2604 nähtub, et 20.10.
2. a viibis A. Martinson kohtuistungil väärteoasjas, kus arutati arvukaid samalaadseid väärtegusid. Seega vähem kui kuu pärast kohtuistungi toimumist on A. Martinson toime pannud uue samalaadse väärteo. Viidatud otsuse järgi tunnistati A. Martinson süüdi kuues sarnases teos, mis pandi toime enne praegust tegu. Nimetatut arvestades on isiku tegevuses ilmnenud selge käitumismuster – panna toime kelmusi, mille modus operandi seisneb selles, et isik pakub internetiportaalides müügiks esemeid, mida ta tegelikkuses ei oma või ei plaani müüa ning võtab kauba eest ettemaksu, jättes isikutele kauba saatmata ja raha tagastamata, tegutsedes seejuures varalise kasu saamise eesmärgil. Tulenevalt tekitatud kahjust on need teod kvalifitseeritavad

§ 218lg 1 järgi.

Seega on ilmne, et isik tegutseb süstemaatiliselt omakasu saamise motiivil ja on seejuures ei oma austust õiguskorra suhtes. Kuna isik on jätkanud uute varavastaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, siis on ilmne, et rahatrahvi kui karistuse liigiga ei ole Anneli Martinsoni puhul karistuse eesmärgid saavutatavad ning sellest lähtuvalt on ainuvõimalik isiku karistamine arestiga. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Anneli Martinsoni puhul on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime samalaadseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna A. Martinsoni puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et eraldivõetuna on teosüü vähene (ühe väheväärtusliku eseme müügiks pakkumisega seotud kelmus). Samal ajal ei saa mööda vaadata sellest, et A. Martinsoni isikut iseloomustab tegevuse süstemaatilisus ja see järjepidevus ei katkenud ka ajal, kui kohtus arutati tema eelmisi samalaadseid süütegusid. Selline käitumine viitab selgelt väga jultunud tegutsemisele ja muutmist vajavatele eluhoiakutele. Seega ei saa ka selles üheepisoodilises teos jääda karistust alla ühe kolmandiku sanktsiooni määrast ehk mitte alla 10 päeva. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks Anneli Martinsoni karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest 10päevase arestiga. 7 Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei aita saavutada karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kuigi A. Martinson on avaldanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks, siis nähtub, et soovib seda põhjusel, et teha seda perekonna (heaolu) pärast (tl 90). Seega järeldub, et talle (ja tema lähedastele) oleks mugavam ja meeldivam, kui A. Martinson teeb aresti asemel üldkasulikku tööd. Kohus on seisukohal, et karistuse asendamise üle otsustamisel ei ole põhjust lähtuda sellest, mida süüdlane või tema pere jaoks meeldivam on. Eespool tuvastatu pinnalt on Anneli Martinsoni isikut iseloomustavad asjaolud sellised, et tema hoiakuid saab muuta üksnes viisil, mis toob kaasa vabaduse kaotuse. Samuti leiab kohus, et Anneli Martinsoni puhul ei esine

§ 66

lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh samalaadseid varavastaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus aresti määramise näol. Kohtu hinnangul ei ole A. Martinsoni poolt aresti kandmise takistuseks märgitud põhjused (aiatööd, koera ja ämma eest hoolitsemine) veenvad. Kui ka arvestada kõiki neid (tõenditega põhistamata) asjaolusid, ei ole aresti ositi kandmine põhjendatud. Selgusetuks jääb seegi miks A. Martinsoni mees ei saa graafikujärgsest tööst vabal ajal oma ema (A. Martinsoni ämma), koera ja aiamaa eest lühiajaliselt ise hoolitseda. Arvestades, et A. Martinsoni suhtes on varasemalt jõustunud kohtuotsus, millega nähti ette 15-päevase aresti kandmine (A. Martinson taotleb hetkel aresti kandmisele asumise edasilükkamist) ei saa talle enam olla üllatuseks ka asjaolu, et arest võib hakata mõjutama tema eraelu ja ka tema lähedasi. Kohus juhindub VTMS § 2; § 38 lg 1, § 107 lg 1 p 1, 2; § 108-111; § 113. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 8