Obsah (11)

§ 22§ 31§ 1§ 15§ 14§ 10§ 18§ 56§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10112 Tsiviilasi Liikumise E

§ 22

lõike 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane 7 kohustatud esitama ka ülevaate majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Rahavoogude osas ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi dokumenti. Võlgniku seisukoht Võlgnik nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatel puuduvad nõuded võlgniku vastu. Võlgnik palub:

1. Rahuldada võlgniku määruskaebus 17.06.2022 kohtumäärusele ja jätta võlausaldajate pankrotiavaldused läbi vaatamata.
2. Rahuldada võlgniku määruskaebus 17.06.2022 kohtumäärusele ja tühistada 17.06.2022 kohtumäärus ning jätta võlausaldajate pankrotiavaldused rahuldamata ning ajutine pankrotihaldur nimetamata.
3. Rahuldada võlgniku vastuväited kohtu tegevusele ja tühistada Harju Maakohtu 17.06.2022 kohtumäärus.
4. Jätta menetluskulud võlausaldajate kanda.
5. Mõista võlausaldajatelt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 3 168 eurot.
6. Mõista võlausaldajatelt võlgniku kasuks välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (

) § 27 lg 5 esimese lause kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.

§ 31

lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõige 3 sätestab: „Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.“

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. Kohustusi on haldur esile toonud summas 981 165,48 eurot sh pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded summas 351 790,99 eurot, 24 974,49 eurot võlgniku poolt tunnistatud kohustused ja 604 400 eurot kohustus mille sissenõutavus on ebaselge (võlausaldaja ei ole pretensioone esitanud). Kohus ei arvesta osaliselt pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuetega. Riigikohus on leidnud (nt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 p 13), et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (

§ 15

p 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel, ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu

§ 1

lg 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid 8 rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (

§ 1

lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (

§ 1lg 2 või 3 teine eeldus).

Pankrotiavaldustes esitasid võlausaldajad nõuded kokku summas 239 036,30 eurot:

1. Liikumise Energia OÜ nõue 117 484,52 eurot – põhinõue 111 733,49 ja viivis 5 751,03 eurot;
2. Plazma Welding OÜ nõue 121 551,78 eurot – põhinõue 120 000 eurot, viivis 1551,78 eurot. Haldur on toonud aruandes välja, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded on summas 351 790,90 eurot:
3. Liikumise Energia OÜ nõue 126 594,62 eurot – põhivõlg 111 733,49 eurot ja viivised 14 861,13 eurot;
4. Plazma Welding OÜ nõue 126 917,26 eurot - põhivõlg 120 000 eurot ja viivised 6 917,26 eurot;
5. Plazma Welding OÜ nõue 98 279,11 eurot – põhivõlg 91 151,50 eurot ja viivised 7 127,61 eurot Võlgnik esitas pankrotiavalduses esitatud nõuetele vastu. Kohus jätab arvestama Liikumise Energia OÜ nõudega summas 126 594,62 eurot ja Plazma Welding OÜ nõudega 126 917,26 eurot – nimetatud nõuded on samad kui pankrotiavaldustes esitatud ja võlgniku poolt vaidlustatud, nõuded on suurenenud viiviste tõttu. Plazma Welding OÜ nõudele 98 279,11 eurot vaidleb võlgnik samuti vastu, kuid seda pankrotiavalduste menetlemise väliselt. Kohus saab selle nõudega arvestada, kuna eelviidatud Riigikohtu seisukoht käsitleb pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid. Arvestada saab võlgniku poolt tunnistatud kohustustega summas 24 974,49 eurot. Kohustuste suurus võib olla käesolevaks ajaks ka muutunud (tegu on jooksvate kohustustega, mis võivad olla tasutud ja samas võib olla lisandunud uusi jooksvaid kohustusi, kuna võlgniku näol on tegu tegutseva äriühinguga). Kolmandaks võimalikuks kohustuseks on 604 400 eurot, mille sissenõutavus on ebaselge. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõulisuse küsimuse hindamisel saab eelkõige võtta arvesse sissenõutavaks muutunud kohustusi, mitte kohustusi, mille sissenõutavaks muutumine ettenähtavas lähemas tulevikus ei ole tõenäoline. Võimalik, et võlgniku arvamus selle nõude aegumise kohta on ekslik, kuid kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et seda nõuet oleks püütud võlausaldaja Fondel Metals B.V poolt realiseerida. Ajutine haldur on hinnanud vara väärtuseks 1 207 980 eurot - sh raha 2622 eurot, nõuded ja ettemaksed 72 248 eurot, varud 28 428 eurot (väärtus võib olla kiirel realiseerimisel madalam) ja põhivara 1 104 682 eurot (mille väärtus on võlausaldajate hinnangul kajastatud ebaõigesti). Halduri hinnangul saab nõudeid pidada väärtuslikuks. Varud on haldur üle vaadanud ja arvestab nende väärtuseks võlgniku poolt avaldatu (väärtus võib olla väiksem kiirel realiseerimisel). Samuti arvestab haldur varana põhivara. Põhivara nimekirjas on mh Industrial metallurgical complex ESP+ (väärtus 749 836,59 eurot), mille osas võlausaldajad on toonud esile, et see on võõrandatud avalikul enampakkumisel hinnaga 46 750 eurot - seega on esiteks see vara müüdud ja teiseks ei saa selle väärtus olla nimekirjas märgitu. 9 Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on esitanud hagi Plazma Welding OÜ vastu nõudega „Tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus Sulatusahju võõrandada, sh võõrandamine pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis www.osta.ee“ (tsiviilasi 2-21-11605). Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest 09.08.2021 kohtumäärusega ning tühistas 28.07.2021 hagi tagamise (määrus ei ole jõustunud ning määruskaebuse lahendamine on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus). Nimetatud menetluses esitatust nähtub, et võlgniku väitel on sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub pandileping, mille alusel oleks Plazma Welding OÜ-l õigus ahju võõrandada. Seega eksisteerib vaidlus selle üle, kas sulatusahi on kehtivalt müüdud või jätkuvalt võlgniku omandis. Kohus on seisukohal, et ajutine haldur ei ole eksinud, kui on käsitlenud antud juhul esinevas ebaselges olukorras sulatusahju võlgniku varana. Ajutine haldur on esitanud ka selgitused, et selle vara puhul esineb vaidlus. Samuti on vaidluse all sulatusahju väärtus. Sulatusahi on müüdud hinnaga 46 750 eurot kuid selle väärtuseks on märgitud 749 836,59 eurot. Sulatusahju müügikuulutuses on märgitud, et ahi ei ole töökorras (16.08.2021 menetlusdokumendi lisa 7), millega saab eelduslikult selgitada väärtuste erinevust. Kui hinnata sulatusahju väärtuseks 46 750 eurot, siis võiks põhivara väärtuseks pidada 401 595,41 eurot ja kogu vara väärtuseks 504 893,41 eurot. Ajutise menetluse käigus on asjaolude kindlaks tegemise võimalused piiratumad kui pankrotimenetluses ning nt vara väärtus tehakse sageli kindlaks hinnanguliselt eriti vara puhul, mille turuhinna kohta ei saa piisavaid andmeid müügiportaalidest. Seejuures saab lähtuda sellest, mis on varaks, selle seisukord, realiseeritavus. Ajutine haldur on vara üle vaadanud ja oma seisukoha kujundanud. Kohtul ei ole põhjust kahelda halduri hinnangus nõuete, varude ja muu põhivara väärtusele. Eelneva põhjal ei saa kohus pidada võlgnikku maksejõuetuks

§ 1

lg 2 alusel („ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole ajutine“). Kui jätta välja pankrotiavalduste aluseks olevad nõuded ja Fondel Metals B.V nõuded, mille sissenõutavus on teadmata kuid nõuet teadaolevalt nende poolt esitatud ei ole, siis suudab võlgnik kohtu hinnangul täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Kohus ei pea võlgnikku käesoleval ajal maksejõuetuks ka

§ 1

lg 3 alusel, mis sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi (sh mittesissenõutavad kohustused) ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui arvestada kohutusena Fondel Metals B.V nõuet ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid kohtul puudub alus pidada seda seisundit püsivaks. Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, mitte ajutist maksejõuetust või makseraskusi. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks; pankroti väljakuulutamiseks on alus ainult siis, kui võlgniku alaline maksejõuetus on ilmne ja puuduvad kahtlused, et see seisund võib olla mööduv (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-20-7546 p 18). Kohus arvestab sellega, et võlgniku puhul on tegu tegutseva äriühinguga, sh on tegevus jätkunud ka pärast ajutise halduri nimetamist, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja käesoleval ajal ei ole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. Varasemalt väiksemate nõuete osas täitemenetluste läbiviimine viitab pigem käibevahendite nappusele, mitte aga püsivale maksejõuetusele. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu – pankrotiavaldused tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrot välja kuulutamata. Sellega seoses tühistab kohus ka 17.06.2022 määrusega seatud käsutuskeelu. 10 Kohus jätab rahuldamata võlausaldajate taotlused jätta ajutise halduri aruanne asja juurde võtmata ning nimetada uus ajutine haldur. Ajutise halduri ülesanded on märgitud

§ 22

lg 5 ning kohtu hinnangul on ajutine haldur oma ülesanded täitnud ilma selliste rikkumisteta, mis tingiks ajutise halduri vahetamise. Kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse jätta pankrotiavaldused läbi vaatamata. Jätta avaldused läbi vaatamata oleks põhjendatud samadel alustel, mis on ette nähtud avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk

§ 14

lg 1 alustel – s.o kui 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava. Võlausaldajad põhistasid oma nõudeid ja esitasid tõendeid piisavas ulatuses, et avaldused menetlusse võtta – võlgniku vastuväidete lahendamine oli sisuline küsimus, mida lahendatakse ajutise halduri nimetamisel. Samuti põhistasid võlausaldajad piisavalt võlgniku maksejõuetust (

§ 10lg 2 p 1 alus), mida kohus käsitles ajutise halduri nimetamise määruses.

Kohus jätab rahuldamata võlgniku 04.07.2022 vastuväite kohtu tegevusele. TsMS § 331 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Võlgniku eesmärgiks oli 17.06.2022 ajutise halduri nimetamise määruse tervikuna tühistamine. Kohus jääb nimetatud määruses esitatud põhjenduste juurde ning ei pea vastuväidet põhjendatuks. Kohus jätab läbi vaatamata 04.07.2022 määruskaebuse. Võlgnik palus tervikuna tühistada 17.06.2022 ajutise halduri nimetamise määruse. Ajutise halduri nimetamise määrus on vaidlustatav määruskaebe korras osaliselt – käsutuskeelu kui pankrotiavalduse tagamise abinõu osas (

§ 18

lg 4) või kui ajutiseks halduriks on nimetatud nõuetele mittevastav isik (

§ 22lg 6).

Kristo Teder vastab

§ 56nõuetele ja vastupidist ei ole välja toodud ka määruskaebuses.

Käsutuskeelu puhul kehtib regulatsioon, et vara võib käsutada ajutise halduri nõusolekul ehk käsutuskeeld ei ole absoluutne. Käesoleva määrusega tühistatakse seatud käsutuskeeld, mistõttu ei ole määruskaebus kohtu hinnangul perspektiivikas.

§ 150

lg 1 p 1 ja 2 ning lg 3 alusel jäävad menetluskulud ja ajutise halduri tasu võrdselt võlausaldajate kanda.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“

§ 23

lg 6 11 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 19,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 2340 eurot (lisandub käibemaks 468 eurot), millest 1404 eurot mõista välja Liikumise Energia OÜ-lt ja 1404 eurot mõista välja Plazma Welding OÜ-lt. Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Võlgniku menetluskulud määrab kohus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 12