← Eesti

2-23-125898/5

Obsah (10)§ 3111§ 430§ 433§ 661§ 150§ 173§ 486§ 487§ 147§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-125898 Tsiviilasi W.EG. Eesti os

§ 3111

lg-le 51 makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronposti aadressile saatmisest ehk 05.07.

  1. Võlgnik Elektrilahendus OÜ esitas 10.07.2023 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas Elektrilahendus OÜ kohtule 15.08.
  2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.08.2023 kohtumäärusega andis Harju Maakohus hagejale tähtaja 14 päeva, et esitada kohtule nõuetele vastav hagiavaldus ning tasuda täiendav riigilõiv. 24.08.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab 2 2-23-125898 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 486

lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 487

lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kompromissi kinnitamine W.EG. Eesti osaühing (OÜ) esitas 26.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 859.39 euro nõudes. Kohus tegi 27.06.2023 võlgnikule makseettepaneku ja saatis selle võlgniku registrikaardile kantud elektronposti aadressile elektrilahendus@gmail.com. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Samuti ei ole võlgnik Elektrilahendus osaühing (OÜ) avanud dokumenti e-toimikus. Lähtudes eeltoodust luges kohus vastavalt

§ 3111

lg-le 51 makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronposti aadressile saatmisest ehk 05.07.

  1. Võlgnik Elektrilahendus OÜ esitas 10.07.2023 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas Elektrilahendus OÜ kohtule 15.08.
  2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.08.2023 kohtumäärusega andis Harju Maakohus hagejale tähtaja 14 päeva, et esitada kohtule nõuetele vastav hagiavaldus ning tasuda täiendav riigilõiv. 24.08.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt kinnitavad menetlusosalised, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega 3 2-23-125898 tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Samuti kinnitavad pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on loobunud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 486

lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse, on kohus kohustatud vastavalt

§ 487

lg 1 ja

§ 147lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist.

Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss, siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise ja hagiavalduse esitamise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hagejale tsiviilasja nr 2-23125898 menetlusega kaasnenud menetluskuludest riigilõiv summas 90 eurot jääb kostja kanda ja muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 4 2-23-125898

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 90 eurot. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse, on kohus kohustatud vastavalt

§ 487

lg 1 ja

§ 147lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist.

Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss, siis menetlusökonoomiast lähtudes ei ole kohus nõudnud hagejalt täiendava riigilõivu tasumist käesolevas menetluses. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu ainult maksekäsu kiirmenetluses. Kuna hageja ei ole hagiavaldust kohtule esitanud, ei ole ta ka hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu tasunud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tulenevalt

§ 150

lg-st 3 ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool hagejale tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.