Obsah (4)

§ 274§ 73§ 120121§ 121

1-22-6633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2023.a, Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6633 (22257000019) Kohtukoosseis Kohtunik Pii

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatav Tiiu Korpus Isikukood või sünniaeg: 45005244718 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Karistatus: karistamata Kaitsja advokaat Argo Küünemäe Kannatanu TK RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tiiu Korpus

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta Tiiu Korpusele mõistetud 1-aastane vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Tiiu Korpus 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
2. juuni 2023.a.
3. Välja mõista Tiiu Korpuselt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 2283,92 eurot (sh sundraha 1087,50 eurot). Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest 2 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Tiiu Korpus, kriminaalasi nr 1-22-6633, menetluskulud. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele, saadetakse kohtutäiturile, lisandub täituritasu.
5. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS ja KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tiiu Korpust süüdistatakse selles, et tema lõi 14.01.2022 kella 16.40 paiku xxx seoses Tiiu Korpuselt veiste äravõtmise ja tema poolt eelnevate ettekirjutuste täitmata jätmisega seoses järelevalvetoiminguga ametikohustusi täitnud Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti T K käega vasaku õla piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Tiiu Korpus kannatanule füüsilist valu ja vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse- õla- ja õlavarrevigastuse. Sellise tegevusega pani Tiiu Korpus toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 274

lg 1 järgi.

§ 274

objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime

§ 120121koosseisule vastav tegu (RKL nr 3-1-1-25-07).

Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni. Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) põhimääruse (RT I 25.08.2020,7, https://www.riigiteataja.ee/akt/114042023007?leiaKehtiv) § 1 lg 1 kohaselt PTA on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, lõike 2 kohaselt amet esindab ülesannete täitmisel riiki; § 6 p 1 kohaselt PTA täidab tegevusvaldkonna õigusaktides sätestatud ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet. Kannatanu T K on andnud ütlusi (kohtuistungi protokoll tl 85pöördel-91), et töötas 14.01.2022.a Põllumajanduse– ja Toiduameti järelevalve peaspetsialistina loomade heaolu vallas, tegeles ka keerukamate juhtumitega üle vabariigi. Täitis tööülesanded T. Korpuse elukohas xxx. Sel päeval tegeles loomade võõrandamisega, seoses sellega, et korduvad hoiatused, palved, ettekirjutused ei olnud täidetud. Menetlust alustas koos teiste ametnikega kella 11 paiku ja kaasas oli kaks politseinikku. Toiming lõppes peale kella kuute. 3 Prokuröri poolt esitatud järelpärimisele (tl 70-71) vastas Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) (tl 72-73), et T K’ile tutvustati ametijuhendis olevaid töökohustusi, kuid ametijuhendile teenistuja alla ei jõudnud kirjutada. 14.01.2022.a kella 16.40 paiku xxx seoses veiste äravõtmisega täitis T K ametijuhendi projektis kirjeldatud tööülesandeid. Tema tööpiirkonnaks oli Põhja regioon (Harjumaa ja Raplamaa), kuid kokkuleppel teiste regioonidega teostas teenistuja ametijuhendi projektis viidatud tööülesandeid ka teistes Eesti regioonides. PTA Põhja Regiooni peaspetsialisti ametijuhendi (tl 74-76) punktide 5.1, 5.2 kohaselt on peaspetsialisti õigus ja volitus esindada PTA-d oma pädevuse piires, viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid õigusaktides ette nähtud alustel ja korras. Protokollist riikliku järelevalvetoimingu kohta 14.01.2022.a (tl 57-58) nähtub, et 14.01.2022.a kell 11.50-19.05 teostasid PTA järelevalveametnikud sh T K loomade äravõtmise toimingut xxx. Protokolli on koostanud ja allkirjastanud T K, järelevalveametniku ametitõend nr

1. Tl 59-60 olev PTA protokoll nr 06-344-22/005 kinnitab, et PTA Põhja regiooni peaspetsialist T K on viibinud 14.01.2022.a läbi viidud järelevalvetoimingu juures xxx, järelevalvetoimingu alus Asendustäitmise ja sunniraha seadus. T K oli 14.01.2022.a PTA ametnik. Kohus leiab, et kuigi T K ei olnud allkirjastanud ametijuhendit, oli talle seda tutvustatud ja ta oli teadlik ametijuhendis kirjas olevatest ametikohustustest- ja õigustest, mida kinnitavad ka T K ütlused sündmuskohal tehtud toimingute kohta. Kohus leiab, et T K pädevus osaleda PTA järelevalveametnikuna loomade äravõtmisel tuleneb ka PTA põhimääruse § 6 p 1 ning Asendustäitmise ja sunniraha seadusest. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et T K täitis 14.01.2022.a. PTA ametnikuna järelevalvetoimingul (loomade äravõtmisel) osaledes võimuesindajana oma ametikohustusi xxx, Tiiu Korpuse elukohas. Süüdistuses on kirjas, et 14.01.2022.a toimus: „seoses Tiiu Korpuselt veiste äravõtmise ja tema poolt eelnevate ettekirjutuste täitmata jätmisega seoses“. Protokollid (tl 57-60) näitavad, et järelevalvetoimingu adressaat oli U K. Protokollides on kirjas, et loomapidaja abikaasa Tiiu Korpus ei võtnud protokolli vastu. Loomapidaja oli sulgunud majja ja teda ei õnnestunud kätte saada. Nii T K, E M kui ka T.Korpuse ütlused kinnitavad, et järelevalvetoimingu juures viibis pea kogu aja Tiiu Korpus, T K selgitas talle ka järelevalvetoimingu eesmärki. Järelevalvetoiming toimus T.Korpuse elukohas. Kohus leiab, et süüdistuses olev fakt, et loomad võeti ära U K’ilt, ei oma Tiiu Korpusele esitatud süüdistuse põhjendatuse hindamisel tähtsust. Kuigi 14.01.2022.a järelevalvetoimingu tingis eelnevate ettekirjutuste mittetäitmine, ei oma see samuti esitatud süüdistuse kohaselt tähtsust, T.Korpus avaldas kohtuistungil, et järelevalvetoiminguid vaidlustanud ei ole. Esitatud süüdistuse pinnalt on oluline tuvastada, kas T.Korpus kasutas füüsilist vägivalda võimuesindaja T K suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. T K kirjeldas järelevalvetoimingu ajal valitsenud olukorda järgmiselt. Teadsid, et koha peal võib esineda intsidente ja tekkida probleeme, tuginedes kohaliku järelevalveametniku ütlustele. Seega olid toimingusse kaasatud politseinikud. Ametnikud tuvastasid loomade asukohad ja hakkasid hõikuma, kuna hoovis kedagi ei olnud. Ilm oli tuuline, külm. Mingi aja möödudes tuli majast välja T. Korpus, kes kasutas kõndimiseks soome kelku ja tal oli kaasas kepilaadne asi. Tuli väravani. Asus selgitama, miks nad seal on. Aga selgitusi oli keerukas teha, sest T. Korpus hakkas kohe karjuma. Vaatamata sellele jätkas selgituste tegemist kuni naispolitseinik E M ütles, et sellel asjal ei ole enam mõtet, et mine eemale. Tunnistaja E M rääkis (tl 91-94pöördel), et mingil hetkel väljus majast T. Korpus, käes olid suusakepid, ta tuli soome kelguga, suhtles PTA töötajatega. T. Korpus oli agressiivselt meelestatud, karjus. PTA töötaja rääkis seal temaga ja selgitas, siis ilmselt oma tuleku põhjust, aga T. Korpus 4 karjus vastu. Nad nagu jutu peale hästi ei saanud. Ta ässitas ka enda koera, kuid lõpuks pani koera autosse. T.Korpus on avaldanud, et ta ei olnud nõus läbi viidava järelevalvetoiminguga - T. Korpuse ütluste kohaselt oli ka enne 14.01.2022.a PTA teinud ettekirjutusi ning neid etteheiteid ta ei võtnud õigusliku faktina, sest need olid tema hinnangul valed. Oli ka dokument 17.detsembri kuupäevaga, milles oli kirjas, et tuleb likvideerida
2. jaanuariks loomad – sellele nad reageerisid - PTA peadirektor sai teatise, kus selgitatud olukorda ja et neil ei ole puudusi (kohtuistungi protokoll lk 15). Ta sai aru, et PTA ametnikud koos politseinikega tulid tema elukohta loomi ära võtma, kuid väidab, et see oli ebaseaduslik, selleks ei olnud õiguslikku alust (kohtuistungi protokoll lk 17). Seega nii kannatanu, süüdistatav kui tunnistaja rääkisid kohtus kokkulangevalt, et T.Korpus läbi viidava järelevalvetoiminguga nõus ei olnud. Kannatanu ja tunnistaja sõnade kohaselt T.Korpus oli ärritunud, karjus. PTA ametnikega oli kaasas kaks politseinikku, tunnistaja E M sõnade kohaselt oli politsei ülesanne koha peal avalikku korda tagada. T K kirjeldas, et kui ta soovis avada aiaväravat, et minna ära tooma hoovis olevat vasikat, lõi T. Korpus teda vasaku õlavarre närvipõimikusse küünarnukiga. Löömine võis toimuda kella 16.0017.00 paiku. Enne lööki oli olukord rahulik, arvas, et inimene on maha rahunenud, see löök tuli ootamatult. Löök oli tahtlik, sest T.Korpus tahtis teda teist korda veel lüüa, aga selle tulemusena kaotas tasakaalu ja kukkus. Ta kuulis, kuidas politseinik ütles T.Korpusele, et kas saite aru, et te lõite ametnikku ja T. Korpus vastas, et sai aru küll. E M kirjeldas, et füüsiline tüli tekkis siis, kui ametnikud soovisid hoovist vasikat ära tuua. Nad vist üritasid alguses rääkida, et sisenevad hoovi, et see vasikas tuleb peale panna. T. Korpus ei nõustunud sellega. T. Korpus seisis auto ja väravate vahel. T K hakkas sunniga sisenema, hakkas väravat lahti lükkama. T. Korpus üritas väravat kinni hoida ja siis ta keeras ja kuidagi lõi T K. Löök oli tugev, sest T K põrkus löögi tagajärjel natukene eemale. See löömise situatsioon tuli nii ootamatult, ei jõudnud rinnakaamerat sisse lülitada. Hiljem T.Korpus veel vehkis seal kätega. Küsimise peale, kas ta tahab lüüa veel ühte ametniku, tõmbas T.Korpus tagasi. T. Korpus tunnistas kohapeal talle, et ta tahtiski T K lüüa. Politsei- ja Piirivalveameti vormikaamera 14.01.2022 kahte salvestist on asitõendina vaadeldud (protokoll tl 77), salvestised on filmitud politseiametniku poolt vormikaameraga 14.01.2022 ajavahemikul kell 12.55-13.35 ja kell 16.41-16.
3. DVD plaadil olevalt vormikaamera salvestiselt on näha, et see on filmitud hetkest, kui T. Korpus on kukkunud värava ja auto vahele, seega salvestis algab vahetult peale väidetavat kuriteosündmust. Kuna ilm on tuuline, siis on isikute kõne vahepeal halvasti kuulda. Salvestisel alates 16:41:37 on kuulda T. Korpuse ja politseiametniku E. M vaheline vestlus: politseinik: „Tiiu, sa läksid just ametnikule praegu kallale, sa ründasid ametnikku“; T. Korpus: „ ma ei läinud tahtlikult, sest ta tuli … (ei ole kuulda, mida ütleb)“; politseinik: „sa ründasid ametnikku, läksid talle kallale; T. Koprus: „ ja ma ründasin“ politseinik: „ja ma tulin vahele ja….“. Seega kohtu hinnangul T. Korpus tunnistab videos ametniku ründamist. Videost nähtub T. Korpuse agressiivsus. Süüdistatav T. Korpus end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. T. Korpuse ütluste (tl 9596pöördel) kohaselt T K ei jõudnudki väravani. T. Korpus selgitab, et ta kukkus värava ees, ta seis auto külje vastas ja toetas. T K mingil ajal tuli kiiruga, T. Korpus astus kaks sammu edasi ning libises ja kukkus auto ja värava vahele. Jalg läks värava vahelt läbi ja sai vigastada. Politsei tuli T K tagant ning ei saanud näha T. Korpust. T K ei puudutanud teda. Kohus T. Korpuse ütlusi selles osas, et füüsilist konflikti tema ja T K vahel ei olnud, usaldusväärseteks ei pea, kuna need on ilmses vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega. T.Korpus on tunnistanud, et viibis auto ja aia vahel nagu kannatanu ja tunnistaja seda kirjeldavad, tunnistab ka auto ja aia vahele kukkumist, kuid ei tunnista T K löömist, mida ta tunnistas E M’ile ja mis on kuulda salvestiselt (on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 3 alusel). 5 Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja E M ütlustega on kohtus tõendamist leidnud, et T.Korpus ründas T K kui T K hakkas avama väravat, et vasikas, kes kuulus samuti ära võtmisele, hoovist ära tuua. Kuigi T.Korpus eitab, et T K väravani jõudis, on kohtus tõendamist leidnud, et T.Korpus püüdis füüsilise rünnakuga takistada sisenemist hoovi, et ära hoida vasika ära võtmist, s.o järelevalvetoimingut läbi viiva ametniku poolt teostatava järelevalvetoimingu läbiviimist. T K kirjeldas, et tundis löögi tagajärjel valu, käsi kaotas igasuguse reageerimisvõime ja muutus tundetuks. Vigastuse fikseerimiseks pöördus T K EMO-sse. Pidi võtma valuvaigisteid. Võttis kohapeal valguvaigisteid ning hiljem kirjutati kangemad valuvaigistid. Ei mäleta, kaua võttis valuvaigisteid, kuid käsi annab siiani tunda. Valu tundis päris pikalt, üle nädala. Kaitsja taotlusel avaldati kohtus kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt käsi valutas tal veel ka mõni päev hiljem ja selle vastu pidi võtma valuvaigistit. Kannatanu selgitas kohtu hinnangul kohtuistungil usutavalt, miks on valu kestvust erineval ajal erinevalt avaldanud. Käesolevalt, s.o kohtuistungi ajal vaatab ta olukorrale tagasi ja see käsi teeb talle siiamaani muret, närvipõimikusse löök on väga halb asi. Kohus leiab, et kannatanu ütlustes ei ole sellist vastuolu, mis tekitaks kahtluse tema ütluste usaldusväärsuses. Digiloo väljavõttega (tl 6-7) on tõendatud, et T K pöördus EMO-sse 14.01.2022.a kell 22.58, diagnoos pindmine õla- ja õlavarrevigastus, õla- ja õlavarrekontusioon. Seega on tõendamist leidnud, et T.Korpuse poolt T K löömine ei tekitanud T K’ile ainult valu (

§ 121

objektiivse kooseisu II alternatiiv) nagu kannatanu on enda ütlustes konstateerinud vaid arsti poolt on diagnoositud ka tervisekahjustus (

§ 121objektiivse koosseisu I alternatiiv).

Kohus on seisukohal, et videosalvestiselt nähtuvalt ei ole süüdistataval nii tõiseid liikumisprobleeme või ta oleks nii vana ja jõuetu, et tema löögid ei saaks tekitada valu. Asjaolu, et kannatanul oli seljas kampsun ja õhuke voodriga mantel ei välista, et löök tekitas kannatanule valu. Ka tunnistaja E M hinnangul oli löök tugev – kannatanu põrkus löögi tagajärjel veidi eemale. Kohus on seisukohal, et esineb põhjuslik seos T. Korpuse poolt kannatanu löömise ning talle tervisekahjustuse ja valu põhjustamise vahel. Kaitsja verisoon, et ametnikud olid agressiivsed ja ründava käitumisega, mistõttu tekkis värava juures rüselus ja T. Korpus kukkus ning selle kukkumise tagajärjel võis minna ametniku vastu, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, tunnistaja ütlustega, salvestisega ja ka süüdistatava enda ütlustega, sest T. Korpuse ütluste kohaselt ta isegi ei puutunud kannatanut. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid, v.a süüdistatava ütlused (osas, milles kohus tunnistas need ebausaldusväärseteks) kogumis kinnitavad, et T. Korpus lõi kannatanut käega vasaku õla piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - õla- ja õlavarrevigastuse, milline tegu vastab

§ 121lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

Tõendamist on leidnud, et T.Korpuse tegu oli suunatud ametikohustusi täitva ametniku vastu püüdega takistada ametniku poolt teostatava järelevalvemenetlust, loomade äravõtmist. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et T. Kopus on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab

§ 274lg 1 sätestatud objektiivse kooseisu.

Subjektiivse koosseisu täitis T. Korpus kavatsetult. Ta teadis, et T K on PTA ametnik, kes täitis ametikohustusi. T.Korpuse sooviks oli füüsilise rünnakuga T K ametikohutuste täitmist takistada. T. Korpuse kavatsust kannatanut lüüa kinnitavad ka tunnistaja E M ütlused, milliste kohaselt T. Korpus 6 tunnistas talle, et tahtiski T K lüüa. E M kirjeldas, et T.Korpuse löök oli sedavõrd tugev, et T K põrkus löögist pisut eemale. Kohus leiab, et sedavõrd suurt jõudu löömiseks kasutades, et kannatanu sellest tahapoole liigub, näitab, et T.Korpuse eesmärgiks oligi T K’ile löömisega vähemalt valu tekitada. Eelkirjeldatud löögi puhul peab ka iga keskmine kõrvalseisja võimalikuks, et löök põhjustab tervisekahjustuse, milline tagajärg seekord ka saabus. T.Korpuse poolt füüsilise ründega põhjustatud tagajärgede eesmärgiks oli T K poolt järelevalvetoimingu katkestamine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Kohtus on tõendamist leidnud, et T. Korpuse poolt toime pandud tegu vastab

§ 274lg 1 sätestatud süüteokooseisule, on õigusvastane ja T.

Korpus on selle toimepanemises süüdi. Kohus mõistab T.Korpuse

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

KARISTUS

§ 274lg 1 näeb ette kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus leiab, et T. Korpuse süü suuruse hindamisel tuleb arvestada T. Korpuse poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalla iseloomu ja ulatust. T.Korpus lõi kannatanut ühe korra. Löögiga põhjustatud vigastus ei vajanud haiglaravi, kuid siiski põhjustas see kannatanule nii valu (mille tõttu pidi kannatanu ka valuvaigisteid võtma) kui ka tervisekahjustuse. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et T. Korpuse süü on väike. Samas arvestab kohus, et T. Korpus pani teo toime kavatsetult, mis suurendab süüd, kuid tema süü jääb siiski alla keskmise. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T. Koprus on karistamata (tl 62), mis näitab, et karistuse eripreventiivne eesmärk ei nõua karmi karistust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et T. Korpust on võimalik mõjutada karistusega, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt alla poole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus T. Korpusele

§ 274lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist on eaka isikuga, kes on karistamata, kes on pensionär ja kellel on liikumisraskusi, mistõttu ei ole uue kuriteo toimepanemise oht T.Korpuse puhul suur. Ta enam loomapidamisega ei tegele ning seetõttu ei ole ohtu ka PTA ametnike ründamiseks. Seega on võimalik jätta T.Korpuse suhtes karistus tingimisi täitmisele pööramata

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel.

TÕKENDIT Tiiu Korpuse suhtes kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDEID ei ole. DVD plaat politsei vormikaamera salvestusega asub ja jääb kriminaalasja juurde (tl 14-16). MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 7 Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Tiiu Korpuselt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1087,50 eurot (1,5*725). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Tiiu Korpuse kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 91,20 eurot (tl 29-30) ja 97.20 eurot (tl 33-34) ning kohtumenetluses 987,60 eurot, kokku 1176 eurot. Kannatanu sõidukulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 on menetluskuluks kannatanule, käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, milliseks käesolevas asjas on kannatanu T K sõidukulu 20,42 eurot. Tiiu Korpuselt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu kokku on 2283,92 eurot. Menetluskulu tuleb T. Korpusel tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik