Väärteoasi nr 4-23-2201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 21. august 2023. a kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-2201 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi

) § 74 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 3000 eurot. Otsusest nähtuvalt 27.09.

1. a hoiti OÜ Järvetähe ruumides aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev esitas kohade päritolu kohta kalade üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 003101 deklaratsiooni nr 000021, mille järgi püüti 24.09.
2. a kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest mõrdadega välja 190 kg ahvenat. Kalade üleandmisdeklaratsiooni ei ole kantud järvest välja püütud kohasid. Antud teoga rikkus OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev

§ 10

lg 8 p 2, mis sätestab, et keelatud on müüa, osta või käidelda alamõõdulist kala, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport ning sama seaduse § 10 lg 8 p 3, mille kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses.

§ 13

lg 2 kohaselt loetakse kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu tõendavaks dokumendiks müügiteatist (edaspidi esmakokkuostukviitung), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti. Sama seaduse § 13 lg 8 sätestab, et kala ja veetaime päritolu tõendav dokument peab olema käitlemise ja müügi kohas ning kala ja veetaime käitleja ja müüja on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle esitama.

§ 71

lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 kohaselt loetletakse tõsiseks rikkumiseks b) ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevust, sealhulgas sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemist või nende importi. Sama seaduse § 71 lg 1 p 4 järgi loetakse kutselisel püügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks ka

§ 13

lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud dokumendi puudumist ja võltsimist ning võltsitud dokumendi ja valeandmete esitamist. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. OÜ Järvetähe

§ 74lg 2 - kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete rikkumine.

Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks oli 24.05.

1. a väärteoprotokoll väärteoasjas nr
3. Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saabus 03.07.
4. a juriidilisest isikust menetlusaluse isiku OÜ Järvetähe seadusliku esindaja Grigori Aganitševi kaebus Keskkonnaameti 26.06.
5. a otsusele väärteoasjas nr
6. Kaebuse kohaselt tasus menetlusaluse isiku seaduslik esindaja väärteoasjas nr 940022000954 õigeaegselt keskkonnakahju summas 1400 eurot, mida ei arvestatud karistuse määramisel. Kaebaja palub vähendada temale määratud karistust ning soovib asja lahendada kirjalikus menetluses.
7. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.07.
8. a määrusega edastati kaebus alluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
9. Tartu Maakohtu 31.07.
10. a määrusega võeti OÜ Järvetähe seadusliku esindaja Grigori Aganitševi kaebus menetlusse ning edastati kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
11. Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet esitas kirjaliku seisukoha 03.08.
12. a, milles nõustub kaebaja väitega, mille kohaselt otsuse tegemisel ei arvestatud asjaoluga, et menetlusalune isik on vabatahtlikult keskkonnakahju hüvitanud. Keskkonnaamet esitas OÜ Järvetähe seaduslikule esindajale Grigori Aganitševile 24.05.
13. a koos väärteoprotokolliga ka ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva jooksul alates ettepaneku kättesaamise hetkest. 26.06.
14. a puudusid üldmenetluse otsuse koostamisel ja karistuse määramisel karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 mõistes, sest õigusrikkumiste andmekogus (ÕRAK), kuhu sisestatakse info keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise osas, puudus sissekanne OÜ Järvetähe esindaja poolt teostatud makse osas. 30.06.
15. a tuvastati, et ÕRAK sisaldas kannet OÜ Järvetähe esindaja poolt 22.06.
16. a täies ulatuses keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise kohta. Juhul, kui otsust koostanud menetlejal oleks olnud info, et kahju on tasutud, oleks kohtuväline menetleja seda arvestanud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses ja määranud väiksema karistuse. Arvestades eeltoodut, palub Keskkonnaamet kaebus rahuldada, tühistada Keskkonnaameti 26.06.
17. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940022000954 ning teha uus otsus, milles on arvestatud kergendava asjaoluga, s.o kahju vabatahtliku hüvitamisega. Keskkonnaamet nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
18. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes 3 ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
19. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
20. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
21. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et Keskkonnaameti 26.06.
22. a otsus väärteoasjas nr 940022000954 tuleb osaliselt, s.o määratud karistuse määra osas tühistada ja menetlusaluse isiku OÜ Järvetähe seadusliku esindaja Grigori Aganitševi kaebus rahuldada.
23. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse OÜ-le Järvetähe ette seda, et 27.09.
24. a hoiti OÜ Järvetähe ruumides aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa 25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev esitas Keskkonnaameti inspektoritele kohade päritolu kohta kalade üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 003101 deklaratsiooni nr 000021, mille järgi püüti 24.09.
25. a kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest mõrdadega välja 190 kg ahvenat. Kalade üleandmisdeklaratsiooni ei olnud kantud järvest välja püütud kohasid. Väärteoasjas nr 940022000954 koostatud väärteoprotokolli- ja otsusesse kantud teokirjeldus on sama ning on koostatud üheselt mõistetavalt ja korrektselt.
26. Teadmata päritoluga kala käitlemise nõuete rikkumine juriidilise isiku OÜ Järvetähe poolt on väärteotoimiku materjalidega tõendatud. Käesolevas asjas ei ole tegelikult vaidlust teo faktiliste asjaolude üle. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tunnistab rikkumist väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning on tasunud ka vabatahtlikult ära kala käitlemise nõude rikkumisega tekitatud keskkonnakahju summas 1400 eurot, mida tõendavad 26.06.
27. a ja 30.06.
28. a väljatrükid Keskkonnaameti õigusrikkumiste andmekogust (ÕRAK) ning menetlusaluse isiku seadusliku esindaja poolt kohtule esitatud 22.06.
29. a Swedbanki maksekorraldus nr
30. Kahju hüvitamist on kirjalikus seisukohas kinnitanud ka kohtuväline menetleja.
31. Rikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega: - 27.09.
32. a koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, millest nähtub, et sündmuskoht asus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Osaühing Järvetähe külmutusruumides, kust leiti 25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, mille päritolu on teadmata. Grigori Aganitšev esitas kohade päritolu kohta kalade üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 003101 deklaratsiooni nr 000021, milles oli märgitud kalaliigiks ahven ning kogus 190 kg. Ahven oli püütud 24.09.
33. a kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest. Kalapartii lossimise kuupäevaks ja kohaks oli märgitud Alajõe. - 27.09.
34. a koostatud asenditõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 27.09.
35. a võeti aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Osaühing Järvetähe külmutusruumist ära 25 alamõõdulist koha ja 3 mõõdulist koha. Kohad olid pakendatud rohelisse kilekotti ja koti suu oli suletud plommiga nr
36. Kott ning plomm olid terved. Kohus siinkohal märgib, et kuigi kõne all olevasse protokolli on ilmselt inimliku eksimuse tõttu 4 kirja saanud, et kohade loendamisel saadi kokku 95 kala, siis teiste tõenditega kogumis hinnates ei saanud kohasid olla rohkem kui 28, sh 25 alamõõdulist ning 3 mõõdulist koha. Nimetatud eksimus aga ei muuda asitõendi vaatlusprotokolli õigustühiseks. Protokollis on läbivalt kajastatud 28 koha vaatlust. Ka 27.09.
37. a kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokollidest nähtub läbivalt kokku 28 kala (koha) suhtes läbi viidud mõõtmised. Kalasid on mõõdetud taadeldud mõõtevahenditega, mida tõendavad toimikusse lisatud kalibreerimistunnistused. Kalade pikkuse ja massi osas vaidlust ei ole. - 27.09.
38. a menetlusaluse isiku OÜ Järvetähe seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist tulenevalt on Grigori Aganitšev OÜ Järvetähe juhatuse liige. Ettevõte asub xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellel aadressil on ka külmikud, kus hoitakse kala, mida kalurid sinna toovad. Tal oli ettevõtte külmikus kast alamõõduliste kohadega ning 3 mõõdulist koha. Kohad olid püütud kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel 24.09.
39. a Peipsi järvest mõrraga. Need kohad tõi talle kalur xxxxxxxxxxxxov. Inspektoritele esitas Grigori Aganitšev kohade päritolu kohta kala üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 00301 lehekülje
40. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx tõi talle 24.09.
41. a ahvenat 190 kg ning kohasid tal üleandmisdeklaratsioonis kirjas pole, sest see oli ahvena hulgas ja tema ning ta poeg sortisid need inspektorite leitud kohad ahvenate hulgast välja. Grigori Aganitšev ütles ka kalurile, et tema saagi hulgas on kohad, mille hulgas on ka alamõõdulised. - 27.09.
42. a Keskkonnaameti inspektorist tunnistaja Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et 27.09.
43. a teostas ta koos Keskkonnaameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxu ja inspektor Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxiga kala käitlemisettevõtte kontrolli. Kontrollima läksid nad xxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat firmat Osaühing Järvetähe. Kohal oli antud firma juhatuse liige Grigori Aganitšev. Nad palusid tal ette näidata külmkamber, kus kala asub. Sisenedes külmkambrisse nägi Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx seal ka kasti, milles oli kolm mõõdulist koha ning teises kastis silma järgi hinnates alamõõdulised kohad. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx küsis Grigori Aganitševi käest kohade päritolu tõendavat dokumenti, mille peale Grigori Aganitšev näitas kalade üleandmisdeklaratsiooni, kus oli kirjas ainult 190 kg ahvenat. Kohade kohta üleandmisdeklaratsioonis märget ei olnud. Ahvenad olid püütud 24.09.
44. a kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest, lossimiskohaks oli märgitud Alajõe. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxu küsimuse peale, et miks pole üleandmisdeklaratsioonis märget kohade kohta, vastas Grigori Aganitšev, et 24.09.
45. a tõi talle Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx samal päeval Peipsi järvest püütud ahnevad ning inspektorite poolt leitud kohad olid Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxi poolt toodud ahvenate hulgas. - 28.09.
46. a tehtud väljavõttega OKAS-e andmebaasist, millest nähtub, et 24.09.
47. a kl 15:01 saabub lossimisele Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, kes toob püügiloa nr JÕ220103 alusel Alajõe sadamasse 190 kg ahvenat. - 28.09.
48. a tehtud väljavõttega veebilehelt Kir.agri.ee, millest nähtub, et loa nr JÕ220103 omanikuks on Osaühing Järvetähe, kaluriks Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, püügivahenditeks 7 ääre- või avaveemõrda märgistusega JÕ-103, loa kehtivuse algusega 30.06.
49. a ning lõppemisega 31.12.
50. a. - 09.05.
51. a koostatud tunnistaja Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxi ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et ta on olnud 3-4 aastat OÜ Järvetähe kalur. 24.09.
52. a püüdis Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Peipsi järvel ca 6-7 mõrraga välja 190 kg ahvenat. Lossimine toimus Alutaguse valla Alajõe uue slipi juures. Kaldale tõi ta ainult ahvenat, kõik muud kalaliigid, mis mõrraga järvest välja tulid, sorteeriti vee peal välja ja lasti tagasi vette. Ta lisab, et tavaliselt käib OÜ 5 Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev sadamas kaladel vastas, aga sel päeval ta ei mäleta, kas ta oli vastas või ei. Kui Grigori Aganitšev kaladele järele on tulnud, on ta tulnud vahel bussiga, milles on juba kalad sees (võtnud peale teiste kalurite käest) või on tulnud temani tühja bussiga. Isik tunnistab, et tema kõnealusel päeval koha kaldale ei toonud. Tema ainult püüab, annab kala ettevõtte juhile üle, kuid mis ta edasi nende kaladega teeb või mis kalad tal külmikus on, tema ei tea. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ei tohi kaladega midagi teha, isegi mitte müüa ilma kalapüügiloa omanikku teavitamata. - 09.05.
53. a koostatud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja täiendava ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et kalapüügiloa omanik on Järvetähe OÜ, kuid püügiga tegeleb töövõtulepingu alusel FIE Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx. 24.09.
54. a läks Grigori Aganitšev ise kaladele järele, kui Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx järvelt kaladega tuli. Kalapüügiloa püügipäevikulehe nr 003776/000008 täitis kalur Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, mille põhjal tõi ta kaldale 190 kg ahvenat. Kala vastu võttes nägi Grigori Aganitšev, et ahvenate seas on ka mõned kohad, kuid kalur palus kalasaagi ise üle vaadata. Kohad sorteeris Grigori Aganitšev ahvenate seast välja samal päeval. Tema hinnangul oli Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx 24.09.
55. a teadlik, et kaldale toodud ahvenate seas on mõned kohad.
56. Eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates on maakohtu seisukohalt võimalik asuda seisukohale, et 25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha püüti juriidilise isikule OÜ Järvetähe kuuluva kalapüügiloa nr JÕ220103 alusel, mistõttu ka kalapüügiloa omanik (seaduslik esindaja) vastutab kalade käitlemise nõuete korrakohase täitmise eest. Nimetatud vastutust ei saa üle kanda töövõtjatest kalapüüdjatele. Seetõttu on ka menetlusalusele isikule OÜ Järvetähe õiguspäraselt tehtud kohtuvälise menetleja poolt etteheide selles, et 27.09.
57. a hoiti OÜ Järvetähe ruumides aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. Seega OÜ Järvetähe rikkus

§ 10

lg 8 p 2, § 10 lg 8 p 3, pannes toime

§ 71

lg 1 p 1 sätestatud tõsise rikkumise Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti b kohaselt ja

§ 71lg 1 p 4 sätestatud tõsise rikkumise.

OÜ Järvetähe (registrikood: 10626657) on kantud äriregistrisse, on seega õigusvõimeline ja süüvõimeline. Ettevõte tegeleb kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega. OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev on oma ütlustes öelnud, et ta kavatses päritolu tõendamata mõõdulised kohad maha müüa ja alamõõdulised kohad saata Audrusse kalajahu tehasesse. Nimetatud tegude eest saanuks ettevõtte OÜ Järvetähe tulu, seega on õigusrikkumine toime pandud juriidilise isiku huvides ning juhindudes KarS § 14 lõikest 1, kuulub vastutusele võtmisele OÜ Järvetähe juriidilise isikuna. Eelnevat kokku võttes juriidilise isiku OÜ Järvetähe tegevuses esinevad kohtu seisukohalt

§ 74lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

1. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Maakohtu seisukohalt on OÜ Järvetähe pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev on professionaalne kalade käitleja ning võttes päritolu tõendamata kohad lossimisel kalurilt vastu ja tuues need ettevõttesse OÜ Järvetähe, Grigori Aganitšev pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda – täiendava kontrolli läbiviimisel ja õiguskuuleka käitumise korral saanuks OÜ Järvetähe 6 juhatuse liige Grigori Aganitšev teavitada Keskkonnaametit päritolu tõendamata surnud kohadest, mida enam vette vabastada ei saa ning sellega õigusrikkumise toimepanemist vältida, kuid ei teinud seda.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17.

§ 74

sätestab vastutuse kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete rikkumise eest.

§ 74

lg 2 kohaselt karistatakse juriidilise isiku poolt toime pandud kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest või sellise kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest, mille päritolu ei ole tõendatav, rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega on OÜ-le Järvetähe määratud karistuseks rahatrahv 3000 eurot. Nagu Keskkonnaamet on ka ise oma 03.08.
2. a seisukohas selgitanud, on karistuse määramisel jäänud arvesse võtmata asjaolu, et juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tasus vabatahtlikult ära keskkonnale tekitatud kahju summas 1400 eurot. Tegemist on kohtu hinnangul karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Teisi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, sest menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ei ole rikkumist selgesõnaliselt kahetsenud. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.
3. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahalise karistuse kergendamist, võttes arvesse keskkonnakahju hüvitamist. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ja kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalusele isikule OÜ Järvetähe mõistetud karistust tuleb vähendada. Isiku süü rikkumises on küllaltki väike, võttes arvesse ebaseaduslikult käideldud kalade kogust (25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, s.o 28 kala), varasemate karistuste puudumist ja koostöövalmidust.
4. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, OÜ Järvetähe süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud tühistada Keskkonnaameti 26.06.
5. a otsus väärteoasjas nr 940022000954 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas ning määrata OÜ-le Järvetähe rahaliseks karistuseks 800 eurot. Kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu, siis juriidilise isiku karistamise eelduseks ei ole tema seaduslikule esindajale karistuse määramine.
6. Rahatrahv tuleb ära tasuda 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 26.06.
7. a otsuses märgitud pangarekvisiitidele.
8. Muus osas tuleb Keskkonnaameti 26.06.
9. a otsus väärteoasjas nr 940022000954 jätta muutmata.
10. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja kaebus kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 7