Obsah (12)

§ 178§ 477§ 138§ 143§ 144§ 175§ 177§ 659§ 654§ 176§ 162§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. august 2023 Tsiviilasja number 2-18-11131 Tsiviilasi Van

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Vana-Viru Kaubaveod OÜ (AS Shale Oil Chemicals (pankrotis) õigusjärglane) (hageja) hagi Illimar Partsi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks, mille maakohus rahuldas
2. novembri
3. a otsusega. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. septembri
5. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis hageja kassatsioonikaebuse
6. veebruari
7. a määrusega menetlusse võtmata. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus 16 113 eurot 80 senti (käibemaksuga), s.o määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud ning tõlkekulud ja menetluskulud ringkonnakohtus 7110 eurot, sh apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot ja õigusabikulud 5010 eurot (käibemaksuga). Hageja ei esitanud kostja maakohtus kantud menetluskulude osas vastuväiteid ning teatas, et jätab kostja menetluskulude põhjendatuse kohtu hinnata. Apellatsioonimenetluses antud tähtaja jooksul ei ole hageja kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Viru Maakohus rahuldas
9. märtsi
10. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 16 993 eurot 80 senti, mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja ning sellelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
11. jaanuari ja
12. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Lähtuvalt

§ 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

§ 138

lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

lg 1 kohaselt on tõlgikulud asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p-de 1 ja 2 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulu kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsusega jäeti menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjat esindas

§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu menetluses oli juulis 2019. a 110 eurot (lisandub käibemaks) ja edasises menetluses 100 eurot (lisandub käibemaks). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus (Riigikohtu 12.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Eelkõige 3 võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18) ja 190 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu
6. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Maakohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Kostja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot hüvitamise osas on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Maakohus jättis

1. detsembri
2. a määrusega kostja määruskaebuse läbi vaatamata ja hagejal puudub kohustus hüvitada kostjale riigilõiv. Kostja esindaja poolt kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatu. Augusti
3. a kohta märgitud ajakulu 12,75 tundi on ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja ei esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti. Ta osales kohtuistungil kestusega 2 tundi ja tutvus hageja vastuväitega kohtu tegevusele ja selle kohta tehtud määrusega. Maakohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks kohtuistungile ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja dokumentidega tutvumiseks kokku 7 tundi. Septembri
4. a eest taotletud kulust ei ole põhjendatud menetluskulu protokolli paranduse taotluse koostamise eest. Kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole kohtuistungite protokolli parandamistaotluste koostamise ja kohtule esitamise kulu põhjendatud ja vajalik

§ 175lg 1 tähenduses, mida vastaspool peaks hüvitama.

Maakohus luges põhjendatuks ajaks nende toimingute tegemiseks (hõlmab ka nõupidamisi kliendiga ja dokumentidega tutvumise) mitte rohkem kui 7 tundi. Oktoobri

1. a eest taotletud kulust on põhjendatud üksnes kulu tutvumisele kohtumäärusega menetluskulude tagatise kohta 0,5 tunni ulatuses. Kostja esitatud määruskaebus menetluskulude tagatise osas on jäetud läbi vaatamata, seega puudub hagejal hüvitamiskohustus. Taotletud kulu aprilli – augusti
2. a eest on täies ulatuses (30,24 tundi) põhjendamatu. Kostja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks jäeti Tartu Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud
5. novembri
6. a määrusega määruskaebust menetlusse. Hageja ei pea kandma põhjendamatu taotlusega seotud menetluskulusid. 4 Kostja esindaja esitas aprillis
7. a kohtu nõudel seisukoha hageja taotluse suhtes, nõustudes hageja asendamisega. Maakohus leidis, et hageja taotlusega tutvumisele, seisukoha esitamisele ja kohtumäärusega tutvumisele põhjendatuks ajakuluks saab lugeda mitte rohkem kui 1 tund. Mais
8. a esitas kostja esindaja vastuse kohtunõudele seoses tunnistajate ja kostja vande all ärakuulamisega ja vastuse hageja
9. mai
10. a taotluse kohta (sisuliselt 2,5 lk). Muid kirjalikke dokumente ei ole kohtule esitatud. Maakohus pidas usutavaks, et kostja esindaja on teinud ka ettevalmistustööd seoses kohtuistungi ja tunnistajate ärakuulamisega, kuid sellele ei järgnenud kirjalikke dokumente, tõendamaks tehtud toimingute sisu ja mahtu. Kohtu hinnangul võis vandeadvokaadil nende toimingute tegemiseks kuuluda mitte rohkem, kui 10 tundi. Muud maakohtu menetluses tehtud kostja esindaja toimingud ja nendele kuulunud aeg on maakohtu arvates põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses on kokku 81,75 tundi. Põhjendatud on dokumendi tõlkimise kulu 14 eurot. Kulude suuruseks on seega 8236 eurot 50 senti (522,50 +7700 + 14), lisandub käibemaks 1647 eurot 30 senti, s.o kokku 9883 eurot 80 senti. Kostja on apellatsioonikaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 2100 eurot ning tegemist on põhjendatud kuluga

§ 138lg 2 alusel.

Samuti on põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt apellatsiooniastmes teostatud toimingud ja nendele kuulunud aeg taotletud ulatuses 41,75 tundi ja summas 4175 eurot, millele lisandub käibemaks 835 eurot, s.o kokku 5010 eurot. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses 7110 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud kokku on 16 993 eurot 80 senti. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist

§ 177lg 4 järgi.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning määrata kindlaks kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus mitte suuremas ulatuses, kui 25 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses 10 tunni ulatuses, millele lisandub apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv. Määruskaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Määruse põhjendustest ei ole kohtu kaalutlusotsus jälgitav ning on hagejale üllatav. Maakohus on jätnud tervikuna hindamata, millised olid need asja õigeks ja võimalikult kiireks lahendamiseks kostja seisukohad, mis lõpplahendi kohaselt olid piisavad, et kostja õigusi kaitsta. Maakohus on kostja menetlusdokumentide ja asjas osalemise ajakulude arvestamisel lähtunud vaid fakti tõdemisega, et kohtu hinnangul on see töö tehtud. Kostja esitas menetluskulude nimekirja kalendrikuu täpsusega üldistatult, mis ei võimaldanud maakohtul kontrollida konkreetsele toimingule, menetlusdokumendile vms kulunud aega. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel pidi maakohus arvestama kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kostja poolt menetluses esitatud avaldustel, seisukohtadel ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditel on minimaalne kaasabi kohtulahendile, millega jäeti hagi rahuldamata. Arvestades, et ringkonnakohus tegi maakohtu otsusest vastupidise lahendi, pidi ringkonnakohus ise analüüsima kõiki poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks saab lugeda vaid lõplikult jõustunud kohtuotsuses analüüsitud poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Seega pidi maakohus lugema vaid need asjaolud vajalikeks ja põhjendatuteks, mis on sedastatud Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-des 9–12, 13 ja 14 esimeses lauses. 5 Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole maakohus järginud varasemat kohtu hinnangut võimalike menetluskulude vajalikkusele. Maakohus lahendas
2. oktoobril 2019 kostja taotluse menetluskulude tagatise määramiseks. Maakohus leidis, et tsiviilasja menetlemiseks maakohtus kuluv mõistlik aeg võib olla ligikaudu 25 tundi, mis teeb kostja eeldatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3600 eurot (25 × 144). Maakohus määras hagejale (õiguseellasele) kohustuse nimetatud summa tasuda kohtu deposiiti. Kostja nägemus taotluse esitamisel oli, et kostja eeldatavate menetluskulude suuruseks kõigis kohtastmetes on 9936 eurot. Hageja ei vaidlusta apellatsiooniastmel tasutud riigilõivu 2100 eurot. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused ringkonnakohtus kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ja kuulunud aja kohta. Ajakulu apellatsioonimenetluses ei saanud olla suurem, kui 10 tundi. Menetluskulude kindlaks määramisel ei arvestanud maakohus kohtudeposiiti tasutud tagatist 3600 eurot, mille arvelt on kostjal võimalik saada menetluskulude hüvitis. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht, et kostja poolt menetluses esitatud avaldustel, seisukohtadel ja tõenditel on minimaalne kaasabi kohtulahendile, millega jäeti hagi rahuldamata, on meelevaldne. Samuti on asjakohatu hageja väide, et põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks saab lugeda vaid lõplikult jõustunud kohtuotsuses analüüsitud poolte maaja ringkonnakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Asjaolust, et kohus põhjendab oma lahendit teatud asjaoludega, kuid ei too välja lahendis mingeid muid poole poolt esitatud seisukohti, ei tähenda, et nende seisukohtade koostamisega seotud kulusid ei pea menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestama. Kohus hindab asja lahendamisel kõiki tõendeid, põhjendusi ja seisukohti kogumis. Hageja väide, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tuleb lähtuda menetluskulude tagatise määramisel toodud seisukohtadest, on asjakohatu. Menetluskulude tagatise määramisel teeb kohus prognoosiotsustuse ja selles menetluses hinnatakse minimaalselt, mis suuruses võivad menetluskulud tekkida. Nimetatu ei välista, et sõltuvalt menetluse kestusest, keerukusest ja muudest asjaoludest, võivad menetluskulud osutuda suuremaks. Kuna maakohus rahuldas kostja ringkonnakohtu menetluses kantud kulud täies ulatuses leides, et need on põhjendatud ja vajalikud, siis ei pidanud kohus selles osas täiendavaid selgitusi ega põhjendusi esitama. Hageja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, mille alusel ta leiab, et kohtu poolt välja mõistetud kostja menetluskulud vastavas ulatuses oleksid olnud põhjendamatud või ebavajalikud. Hageja enda menetluskulud maakohtus on olnud suuremad (12 035 eurot), kui kohtu poolt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud (9883 eurot 80 senti). Samuti on kostja menetluskulud ringkonnakohtus, välja arvatud kostja poolt apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv, olnud üksnes umbes 2000 eurot suuremad, kui hageja menetluskulud. Kuna apellatsioonmenetluses on kostja pidanud koostama apellatsioonkaebuse, mida hageja ei teinud, siis on vastav kulude vahe apellatsioonimenetluse kuludes põhjendatud. Kostja ei ole vastu, kui talle tasutakse menetluskulud muu hulgas tagatise arvelt või täies ulatuses hageja poolt otse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus tühistada apellatsiooniastmes väljamõistetud menetluskulude suuruse 6 osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja esindaja põhjendatud tasu suuruseks ringkonnakohtu menetluses 3000 eurot (käibemaksuga) ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 5100 eurot (sh käibemaks) (riigilõiv 2100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3000 eurot) (

§ 659, § 657 lg 1 p 2).

Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ning määrab, et kostjale tuleb menetluskulude katteks maksta välja AS-i Shale Oil Chemicals (pankrotis) poolt Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a määruse alusel kohtu deposiiti tasutud tagatis 3600 eurot.
3. Hageja vaidlustab kostja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu ning sellest tulenevalt kostja menetluskulu suurust.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17;
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-114596, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus maakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooniõigust ületanud. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ning selle üle määruskaebemenetluses vaidlust ei ole. Maakohus ei ole otsesõnu hinnanud tsiviilasja keerukust ega mahtu. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist keskmisest keerukama ja mahukama asjaga, asjas on toimunud mitu kohtuistungit, kuulati üle tunnistajad, asi läbis mitut kohtuastet.
5. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu määruse põhjendustest ei ole kohtu kaalutlusotsus maakohtus kantud menetluskulude põhjendatuse osas jälgitav. Hageja heidab ette, et kostja esitas menetluskulude nimekirja kalendrikuu täpsusega üldistatult, mis ei võimaldanud maakohtul kontrollida konkreetsele toimingule, menetlusdokumendile vms kulunud aega. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad kostja esindaja tegevus kuude kaupa. Kuigi ajakulu on esitatud terve kuu kohta täpsustamata, kui palju aega kulus konkreetsele menetlustoimingule, on ringkonnakohtu hinnangul esitatud nimekiri põhjalik, kajastab esindaja poolt kõiki tehtud toiminguid ning võimaldab kohtul hinnata kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingete hulgale. Maakohtu määrusest nähtub, milliseid kostja esindaja toiminguid pidas maakohus põhjendamatuks või ebavajalikuks ning miks. Maakohus andis ajalise hinnangu, mis kohtu arvamusel võiks olla põhjendatud ja vajalik ajakulu konkreetse kuu lõikes tehtud toimingutele.

§ 176

lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Maakohus ei pidanud menetluskulude täpsustamist vajalikuks. 7 8. Määruskaebuses leitakse, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel oleks maakohus pidanud lähtuma ringkonnakohtu otsuses kui lõpplahendis käsitletud õiguslikest asjaoludest ning tõenditest ning üksnes nende asjaolude kinnitamiseks esitatud lepingulise esindaja seisukohti saab menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel põhjendatuna arvestada. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu, selline lähenemine oleks vastuolus menetluskulude jaotamise üldiste reeglitega ning tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks lahend tehakse.

Vaidlust ei ole, et hagi jäeti rahuldamata.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 4

lg 2 ja § 5 lg-d 1 ja 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega oleneb tsiviilasja mahukus ja materjalide maht eelkõige menetlusosalistest endast. Nii nagu hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu, on ka kostjal õigus ennast põhjendamatult esitatud nõude eest kaitsta. Välistatud ei ole, et ühe poole poolt esitatavate tõendite ja seisukohtade maht oleneb vastaspoole poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest. Lisaks saab apellatsiooni- ja/või kassatsiooniastmes olla vaidluse all vaid mõni konkreetne küsimus, mitte kogu vaidluse ese. Seega oleks põhjendamatu lähtuda menetluskulude jaotusel ja kindlaksmääramisel üksnes nö lõpplahendis käsitlevatest asjaoludest ja nende analüüsimisele kulunud ajast. Lisaks on maakohus õigluse põhimõttest tulenevalt jätnud kostja menetluskulud, mis olid seotud põhjendamatu taotluste esitamisega, hagejalt välja mõistmata.

1. Põhjendamatu on käesoleval juhul määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus pidanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuma menetluskulude tagatise määramisel prognoositud kuludele antud hinnangust. Kostja esitas taotluse menetlusekulude tagatise määramiseks
2. septembril 2019, s.o menetluse algstaadiumis. Menetluse alguses võib olla raske täpselt prognoosida, milliseid toiminguid tuleb esindajal teha ning kui mahukaks menetlus kujuneb. Sõltuvalt menetluse kestusest, keerukusest ja muudest asjaoludest, võivad menetluskulud osutuda suuremaks. Tagatise määramisel tuleb kohtul hinnata ainult mõistlikke kulutusi konkreetse kohtuastme kohtumenetlusele. Tagatise andmise kohustuse määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama mõlema poole huvidega. Seega tuleb kohtul tagatise määramisel arvestada lisaks kostja õigusele saada tagatis ka hageja huvidega ega määrata tagatis ebamõistlikult suureks. Pärast asja sisulist lahendamist otsustab kohus menetluskulude rahalise suuruse arvestades juba reaalselt teostatud toimingute mahtu ja sisu.
3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse etteheitega, et vaidlusaluses määruses puuduvad põhjendused kostja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtus tehtud toimingute ja nendele kuulunud aja kohta. Maakohus pidas kostja menetluskulu ringkonnakohtus kogu ulatuses, s.o 41,75 tundi, põhjendatuks, kuid ei ole oma hinnangut põhjendanud. Maakohus on kostja menetluskulude suuruse ringkonnakohtus kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooniõigust. Apellatsiooniastmes on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, hageja vastas sellele kirjalikult ning toimus üks kohtuistung kestusega üks tund 11 minutit. Kuigi apellatsioonkaebus on üsna mahukas (20 lk), ei ole taotletud ajakulu 23 tundi selle koostamiseks täies ulatuses põhjendatud. Kostjat esindas sama esindaja, kes oli tsiviilasjaga kursis, apellatsioonkaebus käsitleb ka 8 menetluse senist käiku ja sisaldab menetluslikke taotlusi. Samuti ei ole täies ulatuses põhjendatud ajakulu perioodil jaanuar – märts
4. a tehtud toimingute eest. Tegemist ei ole mahukate toimingutega, mille tegemine oleks professionaalsel esindajal võtnud palju aega. Taotletud ulatuses kulu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud istungil osalemise ajakulu topelt märkimine augustis
5. a tehtud toimingute nimekirjas. Arvestades tsiviilasja keerukust ja apellatsiooniastmes esitatud dokumentide mahukust, samuti asjaolu, et kostjat esindas apellatsiooniastmes vaidluse asjaoludega varasemalt tutvunud esindaja, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 25 tundi, s.o rahaliselt 2500 eurot, millele lisandub käibemaks, kulu koos käibemaksuga 3000 eurot. Määruskaebuse põhjendustes ei vaidlustata hagejalt kostja poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmist, kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust ega menetluskulu osalist välja mõistmata jätmist. Arvestades eespoolöeldut on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 14 983 eurot 80 senti (9883,80 + 2100 + 3000).
6. Hageja märgib õigesti, et menetluskulude kindlaks määramisel ei arvestanud maakohus kohtudeposiiti tasutud tagatist 3600 eurot, mille arvelt on kostjal võimalik saada menetluskulude hüvitis. Kostja kinnitas vastuses määruskaebusele, et ta on nõus, kui talle tasutakse menetluskulud muu hulgas tagatise arvelt. Kostja taotles menetluskulude hüvitamist OÜ Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus pangakontole nr EE
7. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kanda kohtu deposiiti tasutud tagatis 3600 eurot OÜ Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus pangakontole nr EE512200221011374711 Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a määrusega väljamõistetud menetluskulude katteks. 12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 9