← Eesti

1-21-8034/31

Obsah (10)§ 113§ 68§ 114§ 115§ 24§ 34§ 15§ 16§ 56§ 57

KOHT U OT SU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalas ja number Tartu Maakohus 09. jaanuar 2023, Valga kohtumaja 1-21-8034 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassi

§ 113lg 1 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.

Tõkend – vahistamine – jätta Aular Türgi suhtes muutmata ning

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. juunist
  2. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Aular Türgilt riigi tuludesse järgmised menetluskulud: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot, 2) surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis 697 eurot, 3) DNA-ekspertiis kokku 13566€ (11571+741+1254€); 4) sõrmejäljeekspertiis 663 eurot, 5) jäljeekspertiis 314 eurot, 6) kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu 1140 eurot, 7) määratud kaitsjale määratud tasu kokku 2952€ (129,60+64,80+140,40+32,40+64,80+291,60+2228,40€). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aular Türgilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 21144,5 eurot vähendada 1/3 võrra summani 14096,33 eurot ja nimetatu tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1 Makse(d) tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Tsiviilhagi: Jätta kannatanu K. A.i tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata kannatanu poolt tsiviilhagi tagasi võtmise tõttu. Asitõendid: CD- ja DVD-plaadid erinevate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: - tühi õllepurk „Gildi“, - veremäärdumisega klaasikild, - prillid, - musta käepidemega sakilise teraga nuga, - kaks tühja viinapudelit „Laua Viin“, - tühi õllepudel „Taurus“, - tühi slaavi-inglise kirjaga viinapudel „Mõrnaja“, - rohelise käepidemega taskunuga, - pudelikael, millel slaavi-inglise kirjaga silt „Mõrnaja“, - klaasikild, millel slaavi-inglise kirjaga silt „Mõrnaja“, - crocsilaadsed jalatsid, - musta-halli käepidemega nuga, - lilla käterätik, - vaibatükk, - tulemasin, - tumedat värvi riideese, - kartulikrõpsutükid, - riidetükk, - A. Türgi elukohast läbiotsimisel kaasa võetud käterätt, - T. A.il seljas olnud riided: aluspüksid, dressipüksid, vasaku jala sokk, parema jala sokk, Tsärk, - A. Türgilt ära võetud lühikesed püksid, - M. K.lt ära võetud spordijalatsid Nike, - surnud T. A.i kätelt eemaldatud käelabade kaitsekotid. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad T. A.le kuulunud punast värvi jalgratas ja mobiiltelefon Redmi. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel kanda kohtuotsuse jõustumisel riigi tuludesse sündmuskohalt menetleja poolt kaasa võetud mündid, mille puhul ei ole kohtumenetluse käigus olnud võimalik tuvastada, kellele need kuulusid. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel 20-eurone paberraha selle omanikule ehk Luule Türgi pärijale või pärijatele. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus pooltel esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (09.01.2023). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus (Valga kohtumaja kantseleis) tutvuda kohtuotsusega, s.o. hiljemalt 16.01.
  1. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Asjaolud Süüdistus 23.11.2021 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtu menetlusse kriminaalasja, kus algselt süüdistati selles, et tema 07.juunil 2021.a. umbes kella 20-22 vahel xxx mk Xxx vallas Xxx külas Xxx kortermajas, kuhu ta läks klaarima oma pikka aega kestnud vihavaenu T. A.i (s xxxx.a.) vastu, lõi ta korteris nr 5 seal elanud T. A.ile ootamatult selja tagant klaasist pudeliga pähe ning seejärel lõi ta T. A.ile korduvalt nii purunenud klaaspudelist tekkinud nn „roosiga“ ja nugadega erinevatesse kehapiirkondadesse, s.o pähe, kaela ja selga, mille tagajärjel T. A. suri sündmuko ha l. T. A.i surnukehal tuvastati kokku 48 haava, neist 33 lõike- ja torke-lõikehaava ning terariistavigastust (koljupõhimikuni ja lülisambakanalisse tungivad torke-lõikehaavad kaela tagapinnal ja seljal koljupõhimiku, kaela-, rinna- nimmelülide ning lülisambaarteri vigastuste ga, veri lülisambakanalis, ajutüve ümber, ajupõhimikul, ajuvatsakeses, lõikehaavad vasakul näopoolel, kaelal paremal, värsked nahamarrastused ja -kriimustused seljal). Lamava T. A.i peal oma suure kehakaaluga istudes ja T. A.it selliselt vastu toapõrandat surudes tekitas ta T. A.ile lisaks ka 15 põrutushaava ja pea tömp trauma (põrustushaavad vasakul kõrval, vasaku kõrva taga vasakul peapoolel, paremal peapoolel, verevalumid kõõlustanul otsmiku-kiirupiirkonnas ja oimulihaste s paremal, mõlemapoolselt oimu- ja kuklapiirkonnas, kergekujuline vasakpoolne kõvakelmea lune verevalum, ämblikuvõrkkelmealused verevalumid kiiru- ja kuklasagaratel, väikeajul, ajupõhimikul, põrutuskolded kiirusagarates, värsked nahaalused verevalumid otsmikul paremal, kõrvadel ja nende taga, kulmukaarel ja sarnapiirkonnas vasakul, ninal, põskedel, lõual, värsked nahamarrastused ja -kriimustused otsmikul, oimu- ja sarnapiirkonnas vasakul, kõrvadel ja parema kõrva taga, ninal ja vasakul põsel), samuti 2.-8.roide parempoolsed ja 1.-9.roide vasakpoolsed murrud, värsked nahaalused verevalumid kaelal, rindkerel ja õlal vasakul, paremal käel, värsked nahamarrastused ja kriimustused kaelal ja rindkerel vasakul, vasakul käel, küünarliigestel, paremal säärel. T. A.i surma põhjus oli liittrauma pea-kaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, lülisambaar ter i vigastus ning äge väline verejooks haavadest. Ründe ootamatust ja kirjeldatud tervisekahjustuste ulatuslikkust, paljusust, paiknemist ja iseloomu ning ohvri vastupanu puudumist arvestades Aular Türk põhjustas T. A.ist oluliselt noorema, kaalult oluliselt raskema ja oluliselt jõulisema mehena T. A.ile küllaltki pika aja jooksul teadlikult elupuhuselt suurt valutunnet ja väga suurel hulgal põhjendamat ult jõhkraid vigastusi, mis polnud tapmise kui sellise toimepanemiseks vajalikud, väljendade s sellega põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimke ha kui väärtuste suhtes ehk pani 3 toime T. A.i tapmise julmal ja piinaval viisil ehk

§ 114lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse käigus muutis 23.11.2022 prokurör süüdistust järgmiselt: Aular Türki süüdistatakse selles, et tema, 07.juunil 2021.a. umbes kella 20-st kuni umbes kella 24ni (umbes keskööni) Xxx mk Xxx vallas Xxx külas Xxx kortermajas, kuhu ta läks klaarima oma pikka aega kestnud vihavaenu T. A.i (s xxx.a.) vastu, lõi ta korteris nr 5 seal elanud T. A.ile ootamatult selja tagant klaasist pudeliga pähe ning seejärel lõi ta T. A.ile korduvalt nii purunenud klaaspudelist tekkinud nn „roosiga“ ja nugadega erinevatesse kehapiirkondadesse, s.o pähe, kaela ja selga, mille tagajärjel T. A. suri sündmuskohal. T. A.i surnukehal tuvastati kokku 48 haava, neist 33 lõike- ja torke-lõikehaava ning terariistavigastust (koljupõhimikuni ja lülisambakanalis se tungivad torke-lõikehaavad kaela tagapinnal ja seljal koljupõhimiku, kaela-, rinna- nimmelülide ning lülisambaarteri vigastustega, veri lülisambakanalis, ajutüve ümber, ajupõhimik ul, ajuvatsakeses, lõikehaavad vasakul näopoolel, kaelal paremal, värsked nahamarrastused ja kriimustused seljal). Lamava T. A.i peal oma suure kehakaaluga istudes ja T. A.it selliselt vastu toapõrandat surudes tekitas ta T. A.ile lisaks ka 15 põrutushaava ja pea tömp trauma (põrutushaavad vasakul kõrval, vasaku kõrva taga vasakul peapoolel, paremal peapoolel, verevalumid kõõlustanul otsmiku-kiirupiirkonnas ja oimulihastes paremal, mõlemapoolselt oimuja kuklapiirkonnas, kergekujuline vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkelmealused verevalumid kiiru- ja kuklasagaratel, väikeajul, ajupõhimik ul, põrutuskolded kiirusagarates, värsked nahaalused verevalumid otsmikul paremal, kõrvadel ja nende taga, kulmukaarel ja sarnapiirkonnas vasakul, ninal, põskedel, lõual, värsked nahamarrastused ja -kriimustused otsmikul, oimu- ja sarnapiirkonnas vasakul, kõrvadel ja parema kõrva taga, ninal ja vasakul põsel), samuti 2.-8. roide parempoolsed ja 1.-9. roide vasakpoolsed murrud, värsked nahaalused verevalumid kaelal, rindkerel ja õlal vasakul, paremal käel, värsked nahamarrastused ja kriimustused kaelal ja rindkerel vasakul, vasakul käel, küünarliigestel, paremal säärel. T. A.i surma põhjus oli liittrauma pea-kaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, lülisambaar ter i vigastus ning äge väline verejooks haavadest. Arvestades kui palju jõupingutusi ehk kümneid lööke, torkeid ja hoope kui ka erinevaid tapmise toimepanemiseks kohaseid vahendeid ehk mitut nuga ja „roosiks“ löödud pudelikaela A. Türk T. A.ilt elu võtmiseks kasutas ja kuipalju erinevaid tervisekahjustusi erinevates inimkeha just elutähtsate organite piirkondades ta T. A.ile põhjustas, siis välise teopildi alusel seadis ta endale sündmuskohal eesmärgiks T. A.i surma kiire põhjustamise ja ta ka teadis, et nende vigastus te tagajärjel T. A.i surm sündmuskohal kiiresti saabubki. Seega pani A. Türk toime teise inimese ehk T. A.i tahtliku tapmise ehk

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör oli seisukohal, et kuriteo toimepanemine, T. A.i tapmine A. Türgi poolt, on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Samuti on A. Türk võtnud kohtuistungil süüdistuse T. A.i tapmises sisuliselt omaks. Mitte keegi kohtus ülekuulatutest ei andnud ütlusi viimase aasta vältel enne oma surma T. A.i ja A. Türgi koos alkoholi tarvitamise kohta ning mitte keegi ei kinnitanud nende omavahelis t läbisaamist heana, siis ei ole prokuröri jaoks A. Türgi väide lihtsalt paljude teiste võimalus te 4 hulgast külas just T. A.i juurde sõbralikult viina jooma minna eluliselt usutav. Prokurör ei väida, et A. Türk läinuks süüdistuses märgitud ajal T. A.i elukohta teda tapma, sest kaks viinapude lit, olgugi tugevast klaasist, ei ole tüüpilised tapmisel kasutatavad ja spetsiaalselt tapmiseks kaasa võetavad kuriteoriistad, ning külla minekuks valitud kellaaeg ja sellele eelnenud liikumine rahvarohkes kohas teevad samuti eluliselt väheusutavaks tapmise ettekavatsetuse. Siiski oli kõige tõenäolisemalt T. A.ile küllamineku põhjuseks ikkagi omavaheliste pingete suhtes mingi lahenduse otsimine ja suhete klaarimine, mitte sõbralik viinavõtmine. Surnu kohtuarstlik u ekspertiisiakti ehk T. A.i surnukehal tuvastatud vigastuste suurt arvukust ja mitmekesisust ehk ka mitmeid A. Türgi poolt kasutatud erinevaid kuriteovahendeid arvestades langeb ära tahtluse kergeim vorm ehk kaudne tahtlus ehk et ta pidas kõigest võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Arvestades nii kümneid lööke, torkeid ja hoope kui ka erineva id süüteovahendeid ehk mitut nuga ja „roosiks“ löödud pudelikaela, mida A. Türk T. A.ilt elu võtmiseks kasutas ja kui palju erinevaid tervisekahjustusi erinevates inimkeha just elutähtsa te organite piirkondades ta tekitas ning et ta oli seejärel ise kindel, et ohver on surnud – mida tõendavad tema hädaabikõned ja politsei vormikaamera salvestuselt kuulda olev -, tuleb jaatada kavatsetust. Ka

§ 115järgi karistatava kuriteo ehk provotseeritud tapmise saab kõrvale jätta.

Sisult tähendab provotseeritud tapmine tapmist, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hinge lise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kohtus uuritud tõendite põhjal olid A. Türgi ja T. A.i suhted parimal juhul lihtsalt ebasõbralikud. Olukorras, kus mõlemad viibisid ainult kahekesi ühes ruumis, oli raske teha midagi sellist, mida saaks käsitleda provotseerivana

§ 115tähenduses.

Nii halva tähendusega sõnad ja solvangud, kui üldse suudaks välja mõelda, on nad üksteise suhtes juba kunagi välja öelnud ehk midagi uut, üllatavat, šokeerivat ja provotseerivat lihtsalt ei saakski nende vahel olla. Teiseks, alkoholi tarvitamine – senises kohtupraktikas on üksmeelselt eitatud provotseeritud tapmise esinemist varasemalt ammu üksteist tundvate isikute vahel ühise alkoholi tarvitamise käigus. Ja kolmas ning mitte väheoluline moment – külla läks A. Türk T. A.ile, mitte vastupid i, ehk T. A. ju ei tulnud ise A. Türgi elukohta viimast provotseerima, ja vähemalt tunnistaja K.i tähelepaneku kohaselt polnud A. Türk rahulikus ja sõbralikus meeleolus, vaid läks T. A.i juurde ülesköetud ja ennast kehtestada püüdva käitumise foonil. A. Türk kinnitas ütlusi andes, et T. A.il oli harjumus purjus peaga teisi sõimata ja solvata, kuid oli sellega juba harjunud. Seega isegi kui T. A. tema suunas midagi solvavat ka ütles, ei anna see põhjendatud õiguslikku alust käsitleda A. Türgi poolt toimepandut provotseeritud tapmisena. Karistuse mõistmise osas on A. Türgi jaoks soodsad asjaolud: tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, A. Türk osalise töövõimega inimene ning ta väljendas kohtule, et kahetseb toimepandud tapmist ja avaldas seda avaistungil ka kannatanule. Ebasoodsateks asjaoludeks saab pidada, et tegemist oli ühepoolse ja ohvri poolt täieliku vastupanuta jäänud tapmisega, ohver oli A. Türgist oluliselt vanem ja füüsiliselt nõrgem, kuritegu oli toime pandud tahtluse kõrgeimas vormis ehk kavatsetusega, samuti on ohvril tuvastatud keskmisest rohkem tervisekahjustus i. Prokuröri hinnangul on põhjendatud karistada süüdistatavat

§ 113lg 1 järgi 14-aastase vangistusega arvestades karistuse kandmist A.

Türgi kahtlustatavana kinnipidamisest ehk 08.06.

  1. A. Türgilt tuleb välja mõista menetluskulud: sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ehk 1635 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud ning ekspertiisikulud seoses kohtule tõenditena esitatud ja kohtueelses menetluses läbiviidud kohtuekspertiiside eest. Kohtupsühholoogia-psühhiaatria kompleksekspertiisi tasu tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatava sõnul kahetseb ta, et kõik nii läks. Kuritegu ei olnud ette planeeritud ja kahetseb seda väga. Pärast vabanemist enam selliseid asju ei toimu. 5 Kaitsja leidis, et A. Türk on T. A.i tapmist tunnistanud, avaldanud kohtuistungil kahetsust ning vabandanud nii kohtus kui kohtuvälises suhtluses kannatanu K. A.i ees. Kaitsja hinnangul on raskete isikuvastaste kuritegude käsitlemisel olulise tähtsusega kuriteo motiiv, kannatanu ja kadunu varasemad võimalikud suhted, aga ka see, kas kuritegu oli varasemalt kavatsetud või toimus spontaanselt. Nimetatud asjaolud võivad mõjutada rakendatava karistuse määra. Tunnistajate ütlustest selgus, et neil puudusid sisulised kokkupuuted A. Türgiga, mistõttu ei saanud nad objektiivselt iseloomustada süüdistatavat ega tema suhteid T. A.iga. A. Türgi sõnul olid tema suhted T. A.iga sõbralik-neutraalsed ja tapmisele eelnenud aasta jooksul võeti koos umbes 10 korral viina. Kaitsja hinnangul ei ole mingeid asjakohaseid tõendeid selle kohta, et A. Türgi ja T. A.i vahel oleks olnud
  2. aasta juunis eriline vihavaen. 07.06.2021 toimunud sündmuse puhul ei saa rääkida eelnevast kavatsetusest. Sama päeva õhtul pöördus A. Türk kaupluses oste sooritanud tunnistaja I. K.i poole paludes viimasel viia end Xxx kinnistule. Seejuures palus A. Türk auto peale võtta ka lapsed ja J. M.i, millest I. K. aga keeldus. Süüdistata va palve välistab soovi mingiks suhete klaarimiseks T. A.iga, sest oleks üllatav, kui selles situatsioonis kaasatakse lapsed ja tunnistaja J. M.. A. Türgi sõnul soovis ta Xxx kinnistule minna vaid selleks, et jätkata alkoholi tarvitamist. Xxx kinnistul läks süüdistatav korterisse 4, mis välistab suhete klaarimise T. A.iga, sest vastasel korral oleks A. Türk läinud koheselt korterisse 5, kus oli T. A., mitte alles pärast seda, kui tal paluti korterist 4 lahkuda. A. Türk on selgitanud, et alkoholi tarvitamise käigus hakkas T. A. solvama A. Türgi abikaasat ja lapsi ning seda eriti küünilises vormis, mispeale kaotas A. Türk enesevalitsuse ja lõi T. A.it pudeliga pea piirkonda. Edasisi sündmusi ei mäleta ja mingi arusaam tekkis isikul siis, kui oli koju jõudnud.

§ 115

näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus, mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. See ei ole meditsiiniline patoloogia, vaid emotsionaalne seisund, mille tuvastamiseks pole vaja eksperdi arvamust. Äkki tekkinud hingelise erutuse seisundile on omane näiteks isiku käitumise ebatüüpilisus, löökide paljusus, mälukaotus jne. Kaitsja hinnangul võisid T. A.i solvangud A. Türgi abikaasa ja laste suhtes tekitada süüdistataval hingelise erutuse seisundi

§ 115mõttes.

Kaitsja palub eeltoodut arvestades kvalifitseerida süüdistus

§ 115järgi ja mõista isikule võimalikult lühiajaline vangistus.

Kui kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ja hindab A. Türgi teo

§ 113

järgi, siis kaaluda eeltoodud argumente ja prokuröri poolt taotletud karistusmää ra vähendada. Antud asjas on kujunenud märkimisväärsed menetluskulud, mille tasumine on süüdistatavale ilmselt ülejõu käiv. Süüdistatav on töövõimetuspensionär, kelle ülalpidamisel on xxx alaealist last, kes vajavad tema tuge ja abi. See tõttu palub kaitsja lähtudes KrMS § 180 lg- st 3 jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja väljamõistetavad menetluskulud ajatada seaduses ettenähtud maksimumtähtajaks. Kannatanu K. A. loobus kohtuistungil tsiviilhagist. Kohtu seisukoht 1. A. Türki süüdistatakse

§ 113

lg-s 1 ettenähtud teo toimepanemises.

§ 113

sätestab kriminaalvastutuse teise inimese tapmise eest.

§ 113

järgi tapmiskoosseis uga rünnatav hüve on inimese elu, mis on olulisim õigushüve. Tapmine on koosseisutüüb ilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Koosseis on suvalise teokirjeldusega, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. 6

  1. Ekspertiisiakti nr 21E-LÕS0016/172 kohaselt oli T. A.i surma põhjuseks liittrauma peakaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, võimalik lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks haavadest. Eksperdiarvamuse punkti 9 kohaselt võis isiku surm saabuda orienteeruvalt mitte vähem kui 6-9 tundi enne kohtuarsti viibimist sündmusko ha l (surnukeha vaatlus toimus 08.06.2021 kell 07.58). Enesekaitsele viitavaid spetsiifilis i kehavigastusi T. A.il ei esinenud (kd I, lk 97).
  2. Eksperdiarvamuse kohaselt esines T. A.i surnukehal kokku 48 haava, neist: • • • 33 lõike- ja torke-lõikehaava, terariistavigastused: koljupõhimikuni ja lülisambakanalisse tungivad torke-lõikehaavad kaela tagapinnal ja seljal koljupõhimiku, kaela-, rinna-, nimmelülide ning võimaliku lülisambaarter i vigastustega; veri lülisambakanalis, ajutüve ümber, ajupõhimikul, ajuvatsakestes; lõikehaavad vasakul näopoolel, kaelal paremal; värsked nahamarrastused/kriimustused seljal; 15 põrutushaava, pea tömp trauma: põrutushaavad vasakul kõrval, vasaku kõrva taga vasakul peapoolel, paremal peapoolel; verevalumid kõõlustanul otsmikukiirupiirkonnas ja oimulihastes paremal, mõlemapoolselt oimu-kuklapiirkonnas ; kergekujuline vasakpoolne kõvakelmealune verevalum; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid kiiru- ja kuklasagaratel, väikeajul, ajupõhimikul; põrutuskolded kiirusagarates; värsked nahaalused verevalumid otsmikul paremal, kõrvadel ja nende taga, kulmukaarel ja sarnapiirkonnas vasakul, ninal, põskedel, lõual; värsked nahamarrastused/kriimustused otsmikul, oimu- ja sarnapiirkonnas vasakul, kõrvadel ja parema kõrva taga, ninal, vasakul põsel; lisaks 2.-
  3. roide parempoolsed ja 1.-
  4. roide vasakpoolsed murrud; värsked nahaalused verevalumid kaelal, rindkerel ja õlal vasakul, paremal ülajäseme l; värsked nahamarrastused/kriimustused kaelal ja rindkerel vasakul, vasakul ülajäsemel, küünarliigestel, paremal säärel. Roiete paranemistunnustega murrud, ninaluu murd, põrutuskolle vasakus kuklasagaras, õmmeldud haav vasakul küünarliigesel, imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, jäsemetel ja paranemisjärgus nahamarrastused/kriimustused otsmikul, vasakul ülajäsemel.
  5. Seega on tõendamist leidnud, et T. A.i surm saabus süüdistuses nimetatud ajal ja viisil, s.o 07.06.2021 umbes kella 20-st kuni 24.00-ni, liittrauma tõttu pea-kaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, võimalik lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks haavadest.
  6. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kannatanule tekitas temal tuvastatud surma kaasa toonud vigastused süüdistuses kirjeldatud asjaoludel süüdistatav.
  7. Tunnistaja M. K. kui ka T. A.i naabrite (Xxx kinnistu korterist nr 4) tunnistajate M. P. ja M. K. ütlustest selgub, et 07.06.2021 päeval tarvitati neljakesi (T. A., M. K., M. P. ja M. K.) alkoholi (kd IV, lk 63, 68, 72). Tulenevalt sellest, et keegi tunnistajatest päeva jooksul kella ei vaadanud ning tunnistajad oskasid vaid oletuslikult ja umbkaudu pakkuda palju kell võis mõnel ajahetkel olla, siis pole võimalik täpselt kindlaks teha, mis kell sel päeval keegi seltskonnaga liitus või sealt lahkus. Küll aga selgub M. K. ütlustest, et tema läks 07.06.2021 kella 11 paiku M. P. ja M. K. poole (kd IV, lk 72). Ka M. P. ja M. K. ütluste kohaselt liitus M. K. nende seltskonnaga hiljem (kd IV, lk 65, 70). Kuivõrd xxx äri kaupluse videosalvestiselt nähtub, et kella 10.04 paiku käis M. P. kaupluses ja ostis sealt 7 muuhulgas 2-liitrise õlle Taurus ning 0,5-liitrise Katyusha viina (kd III, lk 66-69) ning suundus xxx kaupluse ees platsil oleva turvakaamera salvestiselt (kd III, lk 81-83) nähtuvalt xxx maantee, s.o Xxx kinnistu ehk M. P. ja M. K. elukoha suunas, siis on põhjust arvata, et M. P. koju jõudes võisidki tunnistajad M. P. ja M. K. alkoholi tarvitama hakata. M. K. edasiste ütluste kohaselt käis M. P. veel enne poes, läks kella 12 ajal ja käis viina järel ning seejärel võtsid M. K., M. P., M. K. ja T. A. koos viina. T. A. liitus seltskonna ga M. K. hinnangul poole ühe paiku, sest tuli bussiga linnast (kd IV, lk 72). Seda ajalist määratlust toetab ka xxx äri juures oleva valvekaamera salvestis, millest nähtub, et T. A. tuli bussi pealt kell 12:32 ning läks seejärel kaupluse xxx äri juurde, kust suundus koos poes käinud M. P.ga xxx maantee suunas kell 12:34 (kd III, lk 84-86, 69). xxx äri valvekaamera salvestiselt nähtub, et M. P. ostis kella 12.34 ajal poest veel ühe Katyusha viina (kd III, lk 69-70).
  8. Umbes poole kahe paiku mindi M. K. ütluste kohaselt T. A.i korterisse kaarte mängima. Kamba peale joodi ära liiter viina ning M. K.l oli ka õlut. M. P. ja M. K. lahkusid seltskonnast ning M. K. jäi veel T. A.i poole magama. Kui ärkas, siis läks kõrvalkorterisse Kiiberi ja Pennula juurde ja tegi seal suitsu. Kuna M. K. soovitas veel magada tema pool toas, siis võttis M. K. jalanõud ära, kuid ei tahtnud seal ikkagi magada ja läks paljajalu koju. Koju jõudis enne kella kuut õhtul (kd IV, lk 72).
  9. Kuigi nii M. P. kui ka M. K. ütluste kohaselt tarvitati üheskoos alkoholi just nende pool, s.o korteris nr 4 (kd IV, lk 65, 70), on kohtu hinnangul selles osas usaldusväärsemad M. K. ütlused, mille kohaselt tarvitas nimetatud seltskond 07.06.2021 alkoholi nii T. A.i kui ka M. K. ja M. P. pool. Samuti kinnitavad M. K. versiooni A. S. (isik suri xxx, mistõttu on tema kohtueelses menetluses antud ütlused võetud tõendina asja juurde KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel) kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt läks ta 07.06.2021 kella 15 paiku T. A.ile külla ning seal olid M. ja tema elukaaslane, kes tarvitasid „Laua Viina“, ning sinna tuli ka M. K., kellel oli kaasas pooleliitrine õllepurk (kd III, lk 135) . Samuti kinnitavad seltskonna T. A.i pool olemist M. P. kui ka M. K. ütlused, millest selgub, et seltskonnas tarvitati „Laua Viina“ (kd IV, lk 65, 68). Kuigi keegi nimetatud tunnistajates t ei ole seda maininud, nähtub xxx äri kaupluse videosalvestiselt, et sel päeval käis T. A. kella 14.27 paiku poes ja ostis muuhulgas suure „Laua Viina“ ja ühe 2-liitrise Tauruse õlle (kd III, lk 70-71). Samuti on tühje „Laua Viina“ pudeleid näha 08.06.2021 sündmusko ha vaatlusprotokollis T. A.i korteris, kuid mitte M. P. ja M. K. korteris, kus on protokolli kohaselt näha vaid prügikastis olev tühi Katyusha viina pudel (kd I, lk 55, 58, 60, 61, 7374). Samuti on vähetõenäoline, et M. P.l ja M. K.l oleks varasemast kodus olnud „Laua Viina“, kuna sellisel juhul poleks tarvitsenud M. P.l 07.06.2021 hommikul veidi pärast kella 10 ning uuesti kella poole ühe paiku xxx ärist viina tuua. Teiseks räägib M. K. sellekohaste ütluste usaldusväärsuse kasuks asjaolu, et tema oli seltskonnast tõenäolise lt kõige kainem, kuna liitus nii M. P. kui ka M. K. ütluste kohaselt nendega hiljem. Lisaks annab põhjuse sellisele järeldusele jõudmaks ka asjaolu, et M. K. ütluste kohaselt magas ta T. A.i pool, mis võimaldas tal samuti kaineneda ja ühtlasi 07.06.2021 päeval toimunud sündmusi hiljem paremini mäletada. M. K. T. A.i pool viibimist kinnitab kaudselt ka asjaolu, et M. K. ütluste kohaselt oli T. A. pärast M. K. kojuminekut toonud M. K. jope M. P. ja M. K. poole (kd IV, lk 69). M. K. andis samuti ütlusi, et M. P. oli talle 08.06.2021 öelnud, et T. A. tõi tema jope nende poole ära (kd IV, lk 74).
  10. Aular Türgi ütluste kohaselt ärkas ta 07.06.2021 hommikul varakult, tegi süüa, käis väljas ja siis läks poodi ning võttis mõned õlled. Kuna süüdistataval ei ole enda sõnul palju vaja, et alkoholijoobesse jääda, aeti ta abikaasa ja vanaema poolt tuppa magama. Magas toas ja kui ärkas, siis läks aiamaad kaevama. Ka A. Türgi vanaema L. T.i kohtueelses menetluses antud ütluste (kuivõrd L. T. suri xxx, on tema kohtueelses menetluses antud ütlused võetud 8 KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel tõendina asja juurde) kohaselt tegi A. Türk 07.06.2021 päeval aias tööd (kd III, lk 124). Sinna tuli A. Türgi sõnul ka J. M.. Kellaaega, mil J. M. tuli, ei oska öelda, sest telefoni kaasas ei olnud. Peale A. Türgi ja J. M.i olid süüdistatava sõnul aiamaal ka kaks xxx hooldekodu klienti ja süüdistatava lapsed, kes aitasid rohida ja muru niita. J. M.il oli kaasas ka viin, kuid ei vaadanud, palju seda oli. Tarvitasid koos viina ning A. Türgi sõnul oli tol päeval päikesepaisteline ja väga soe ilm, mistõttu hakkas alkohol palju kiiremini toimima (kd IV, lk 87). Tunnistaja J. K. ütlused kinnitavad samuti, et nägi 07.06.2021 õhtul A. Türki viimase aiamaal koos J.ga. J. K. läks xxx ärisse ja hiljem tulid nemad tagantjärgi. Pärast kella 8 õhtul tunnistaja J. K. enam A. Türki ei näinud (kd IV, lk 76-77). Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja J. M.i ütlused, kelle sõnul sai ta A. Türgiga kokku peale lõunat, kuid täpset kellaaega ei osanud ka tema öelda. Oli selleks ajaks üksinda ära joonud pool pudelit viina. A. Türgiga kokku saades joodi koos paari tunni jooksul ära 0,5 liitrit viina (kd IV, lk 84).
  11. Nii A. Türgi kui ka J. M.i ütlustest nähtub, et seejärel tekkis mõlemal soov minna poodi viina järele. A. Türk soovis, et J. M. ostaks talle viina (kd IV, lk 84, 87). Süüdistata va ütluste kohaselt oli tal ka endal taskus paarkümmend eurot, kuid ei tahtnud oma raha viinale kulutada ning hoidis seda selleks, et hiljem veel viina soetada (kd IV, lk 89, 90). Nii A. Türgi kui ka tunnistaja J. M.i sõnul mindi jalgsi koos poodi – xxx ärisse. Süüdistatava sõnul olid kaasas ka tema kaks last. Mõlema ütlustest selgub, et J. M. ostis kaks 0,7-liitrist pudelit viina. J. M.i sõnul jäid viinad süüdistatava kätte. A. Türgi sõnul oli viina margiks „Mõrnaja“ (kd IV, lk 84, 87).
  12. Soe külas oleva xxx kaupluse juures oleva valvekaamera videosalvestiselt on näha, kuidas kell 19.29 kõnnivad xxx aleviku poolt xxx äri suunas kahtlustatav A. Türk, tema kaks last ja J. M.. Sõiduteele jõudes peatub A. Türk ja vestleb J. K.iga, liigub edasi xxx äri juures oleva mehe juurde ja räägib ka temaga. Kell 19:33:44 (salvestiselt nähtuv kellaaeg) sisenevad lapsed, A. Türk ja J. M. xxx ärisse (kd III, lk 77, 90-92). xxx äri videokaamera salvestis kinnitab, et 07.06.2021 kell 19:35:12 sisenesid kaupluse xxx äri müügisaali A. Türk koos oma kahe lapse ja J. M.iga. Kuigi salvestiselt selgub, et süüdistatav palub poes kolme „Mõrnaja“ viina, sekkub J. M., kes palub kahte viina. Müüja paneb letile kaks kandilist „Mõrnaja“ viinapudelit, lapsed võtavad purgijoogid ja A. Türk paki soolapähkle id ning J. M. maksab kogu kauba eest. A. Türk väljub kaupluse müügisaalist kell 19:37:45, seejärel tema lapsed ning hiljem, pärast arve tasumist, ka J. M. (kd III, lk 66, 72-75).
  13. J. M.i ütlustest selgub, et edasi läks ta ära oma toonasesse elukohta xxx. Mäletab, et A. Türk jäi poe juurde istuma. Samuti mäletab, et ise kukkus poest välja tulles, sest jalg oli haige ja koperdas. Poe juurest läks ära koos A. Türgi lastega, viis lapsed kodu ukse juurde. Süüdistatavaga sellest enne äraminekut juttu ei olnud, et kuhu A. Türk läheb (kd IV, lk 8485).
  14. Xxx külas kauplus Xxx äri juures oleva turvakaamera salvestis kinnitab, et pärast Xxx ärist väljumist jääb A. Türk hetkeks kaupluse ees trepile seisma, seejärel kõnnib edasi ja istub trepile. Avab käes oleva pudeli, paneb selle hetkeks enda kõrvale trepile, hiljem hoiab käes sama pudelit ja purgijooki. J. M.il on poest väljudes näha käes pudelit, trepist alla astudes isik komistab ja kukub. Käes olnud pudel jääb terveks ja üks lastest paneb selle A. Türgi kõrvale trepile. Trepil istudes joob A. Türk pudelist. Kell 19:44:46 sõidab kaupluse juurde sõiduauto xxx, mis pargib kaupluse ees olevale parkimisplatsile. Sõidukist väljub I. K., kes läheb Xxx äri suunas. I. K. ja A. Türk vestlevad ja rääkimise ajal osutab A. Türk ValgaUulu maantee suunas. I. K. siseneb kauplusesse ja sealt väljudes vestleb uuesti A. Türgiga. Rääkimise ajal osutab süüdistatav uuesti Valga-Uulu maantee suunas. Seejärel tõuseb A. Türk trepilt, tõustes on tema vasaku kehapoole ja küünarvarre vahel üks pudel, teine pudel 9 vasakus käes ning isik suundub I. K.i auto suunas. I. K. läheb juhipoolse ukse juurde ja A. Türk kõrvalistuja poolse ukse suunas ning istub kõrvalistmele. Kell 19:51:20 sõidab sõiduk kaupluse parklast välja Valga-Uulu maantee suunas (kd III, lk 77, 90, 92-96).
  15. Tunnistaja I. K.i ütluste kohaselt nägi ta 07.06.2021 õhtul 19.30 paiku Xxx äri juurde tulles A. Türki istumas poe ees trepil ning tema juures oli kaks 0,7-liitrist või liitrist Mõrnaja viinapudelit. A. Türgil oli ülakeha paljas, jalas lühikesed püksid ja plätud. A. Türk pöördus tunnistaja sõnul tema poole ja küsis, kas tunnistaja saaks ta viia 300 meetri kaugusele ja näitas käega Valga-Uulu maantee suunas. I. K.i sõnul tundus A. Türk olevat purjus – tal olid juures alkoholilõhnad, „keel pehme“ ja tema liikumine oli ebakindel. I. K. käis poes ära ning oli nõus A. Türki sõidutama. A. Türk võttis autosse viinapudelid kaasa. Enne sõitma hakkamist olid poe juures ka A. Türki tuttavad – mees ja kaks last – ning A. Türk soovis ka nende kaasa võtmist, kuid I. K. ei olnud sellega nõus ja seejärel läksid need inimesed xxx poole. Tunnistaja sõnul sõitis ta läbi xxx küla Valga-Uulu maantee poole ja viis A. Türgi vana rahvamaja juurde. Autos juhatas A. Türk teed ning praalis, et ta on neli korda kinni istunud. Rahvamaja juures väljus A. Türk autost ja võttis kaasa ka viinapude lid, millest üks oli poolik ja teine täis. Seejärel sõitis tunnistaja ära (kd IV, lk 77-78).
  16. A. Türgi sõnul läks ta edasi Xxx kaupluse juurest I. K.iga nö palvemajja. Teadis maja, kus T. A. tol ajal elas, kuid korterit ei teadnud. Soovis sinna lihtsalt jooma minna, sest teadis, et seal on alati alkohoolikud elanud. Kortermajja sisenedes läks trepist üles, sest süüdistatavale teadaolevalt alumisel korrusel kedagi ei elanud. Sisenes P. korterisse, sest seal oli uks lahti ning ukse vahelt oli P.t istumas näha. A. Türgi sõnul oli P. temale võõras isik. Süüdistatava mäletamist mööda istus ta veidi aega P. korteris ja võttis viina, kuni hakkas oksendama. Selle peale tuli tagant toast naisterahvas K., kes hakkas lärmama ning süüdistatav soovis teada, kus T. on. Selle peale vastati talle, et kõrval ning A. Türk läks enda sõnutsi T. juurde. T. juurde võttis kaasa ka enda viinapudelid – ühe terve ja teise pooliku (kd IV, lk 87-88).
  17. M. P. ütlused kinnitavad samuti, et A. Türk käis 07.06.2021 õhtul tema korteris. Tunnista ja M. P. ei osanud küll öelda täpset kellaaega, kuid T. A. läks tunnistaja juurest enda korterisse umbes kella kuue ajal õhtul ning A. Türk tuli umbes paar tundi hiljem. A. Türk tuli uksest sisse ning tal oli 0,7-liitrine „Mõrnaja“ viin kaasas. Kuigi M. P. sõnul olid A. Türgil jalas plätud ning seljas sinine T-särk, tuleb tunnistaja ütlused A. Türgi riietuse osas tõendikogumist välja jätta, kuivõrd need on vastuolus muuhulgas I. K.i, M. K. ja E. N.e ütlustega (vt kohtuotsuse punktid 14, 17, 19) ning turvakaamera salvestiselt nähtuvaga, mis kinnitavad, et A. Türk oli tol päeval palja ülakehaga. M. P. sõnul küsis A. Türk, et kus krahv on. M. P. arvas, et A. Türk mõtles T.t, sest T. A. on ise rääkinud, et ta on xxx krahv. Tunnistaja M. P. hinnangul oli A. Türk närviline. M. P. vastas A. Türgi küsimusele, et kõrval on. A. Türk andis tunnistaja küsimise peale talle pitsi viina. Seejärel hakkas A. Türgil halb ja ta oksendas põrandale. Seepeale tuli teisest toast M. P. naine ning käskis A. Türgil minema minna. A. Türk lahkus ning tunnistaja M. P. kuulis, et T. A.i uks käis. Pärast seda enam T. A.i korterist mingeid hääli ei kuulnud, sest läks umbes 10 minutit hilje m magama. Oli purjus ja magab enda sõnul raskelt, kui magama jääb (kd IV, lk 64, 66).
  18. M. P. ütlustega on kooskõlas ka M. K. ütlused. 07.06.2021 tuli M. K. sõnul tema elukohta võõras mees. Uks oli irvakil ning mees astus korterisse sisse. Mees oli palja kehaga, lühikeste pükstega ja tal oli kaasas 0,7-liitrine neljakandilises pudelis „Mõrnaja“ viin. Kuna kohtueelses menetluses on M. K. väitnud, et mehel oli kaasas kaks viinapudelit ning kohtus ütlusi andes nimetas M. K. ühte viinapudelit, misjärel tunnistas ka, et ei mäleta täpset arvu, siis ei saa tunnistaja ütluseid viinapudelite arvu osas usaldusväärseks pidada (kd IV, lk 69, 70). Mees pakkus tunnistaja M. K. elukaaslasele M. P.le pitsi viina, mille M. P. ära jõi. A. 10 Türk küsis M. P.lt, et kus xxx krahv elab. M. K. ei saanud aru, keda xxx krahvi all silmas peeti ning tema mäletamist mööda M. P. A. Türki kuhugi ei juhatanud. Kuna aga nii M. K. kui ka M. P. sõnul viibis M. K. A. Türgi tuleku ajal teises toas, siis on kohtu hinnangul see lahknevus tunnistajate ütluste põhjendatav asjaoluga, et M. K. ei pruukinud kogu köögis toimunud A. Türgi ja M. P. vahelist vestlust kuulda. Seda enam, et mõlema tunnista ja ütluste kohaselt mängis samal ajal toas ka televiisor. M. K. sõnul tatistas või oksendas A. Türk seejärel põrandale ja seepeale saatis M. K. ta korterist minema. A. Türk oli korteris kokku kõige rohkem 10 minutit ja seisis selle aja laua juures. Lahkudes võttis A. Türk viina kaasa. M. K. vaatas seejärel toas telekat, elukaaslane toimetas veidi köögis ja oli arvutis. M. K. läks magama umbes tund aega pärast oma elukaaslast M. P.t, mingeid hääli T. A.i korterist ei kuulnud (kd IV, lk 68-69). Asjaolu, et M. K. ega M. P. T. A.i korterist minge id hääli ei kuulnud, on ka eluliselt usutav, sest korterite plaanist selguvalt puuduvad M. K. ja M. P. korteri tubadel ühised seinad T. A.i korteriga, mistõttu ei pruugi sinna ka hääli kostuda (kd II, lk 1-8).
  19. A. Türgi ütlustest selgub, et T. A.i pool olles võttis süüdistatav koos T. A.iga viina. Süüdistatava sõnul oli ta väga purjus. Ei oska öelda, palju nad viina ära jõid ega seda, mis kella paiku ta T. A.i poole jõudis. A. Türgi sõnul hakkas T. A. teda süüdistama, nagu viimasel purjus peaga kombeks oli, rääkis pahasti A. Türgi laste ja abikaasa kohta. Last, kellel on üks silm „xxx“, kutsus xxx, mida oli ta ka varem külavahel süüdistatava sõnul teinud. Naise kohta ütles L-tähega sõna. Selle tulemusena võttis A. Türk enda sõnul ühel hetkel „Mõrnaja“ pudeli ja lõi sellega T. A.ile vastu kukalt, mispeale kukkus T. A. peaga vastu piita, kukkus ninuli ja jäigi sinna. Süüdistatava ütluste kohaselt mäletab ta vaid pudeliga löömist ning läks seejärel omateada ära. A. Türgi sõnul ei mäleta ta tunnistaja E. N.e pool käimist ega tea, mis kell ta koju jõudis. Edasi mäletab tolle õhtu/öö sündmus i ajast, mil rääkis Häirekeskusega (kd IV, lk 88).
  20. Tunnistaja E. N. on andnud ütlused, et 07.06.2021 õhtul tuli A. Türk jalgsi tema elukohta 8 või 9 minutit pärast kella kümmet. A. Türk soovis minna Xxx ärisse viina järele. E. N. selgitas A. Türgile, et pood on ainult kaheksani lahti. Mäletab täpselt kellaaega, mil A. Türk tema poole tuli, sest vaatas telefonilt kella, et kellaaega A. Türgile öelda. A. Türk oli palja ülakehaga, paljajalu ning lühikeste pükstega. Raha oli tunnistaja sõnul A. Türgil olemas, sest A. Türk näitas talle 20 eurost ja 5 eurost rahatähte, mille võttis taskust välja. Raha oli käkras ja nägi seda suhteliselt lähedalt. Edasi käskis E. N. A. Türgil mine ma minna, sest pood on kinni. A. Türk väljus E. N.e territooriumilt. E. N.e sõnul läheb tema maja juurest ainult üks tee ja see viib nö palvemaja juurde. Ära minnes ütles A. Türk E. N.ele, et läheb annab „Xxx“ peksa. Nii süüdistatava kui ka tunnistajate E. N.e, J. K.i ning M. K. sõnul kutsuti hüüdnimega „Xxx“ T. A.it (kd IV, lk 88, 79, 75, 74). E. N.e hinnangul oli A. Türgi kõnnak taaruv nagu purjus inimesel ikka. Rohkem E. N. A. Türki sel õhtul ega öösel ei näinud (kd IV, lk 79-80).
  21. Nagu selgus A. Türgi ütlustest, siis ei mäleta ta T. A.i pudeliga kuklasse löömisest kuni Häirekeskusesse helistamiseni toimunud sündmusi. Häirekeskuse andmebaasist Bartcom tehtud väljavõttest selgub, et esimese kõne Häirekeskusele tegi A. Türk 08.06.2021 kell 00:05:42 ja kõne kestis 43 sekundit. Asitõendi vaatlusprotokollis kõnest tehtud stenogrammist selgub, et telefonikõnes on kuulda rääkimas tunnistaja L. T.i, kes palub minna kellelgi ära voodisse. Kõne lõpus on taustal kuulda A. Türki lausumas „Ma tapsin ära inimese.“ Teine kõne on tehtud samalt telefoninumbrilt 08.06.2021 kell 02:58:
  22. Kõnes Häirekeskusele selgitab A. Türk, et xxx on rohelises majas teisel korrusel surnud mees. Mehel on noahaavad kaelas ja pea peal, on palju verd. A. Türk räägib Häirekeskusele, et toimunud on arvatavasti pussitamine ja see juhtus eile õhtul. Majas oli joomine ning eile sealt lahkudes nägi A. Türk, et inimene oli seal lapiti maas ning haavadest 11 oli tulnud verd. Tapetud isikuks oli A. Türgi sõnul T. A.. Häirekeskusele põhjendas A. Türk alles järgmisel päeval helistamist sellega, et ärkas äsja (kd III, lk 115-121). L. Türgi ütluste kohaselt tegi A. Türk kõned Häirekeskusele tema telefonilt (kd III, lk 125).
  23. Umbes samal ajal, s.o 08.06.2021 kella 3 paiku öösel, läks M. K. ütluste kohaselt ta kortermajja, kus elasid nii T. A., M. P. kui ka M. K.. M. K. sõnul oli ta kodus maganud ja ärkas öösel kella ühe paiku. Ärgates pani teleka mängima, oli arvutis ja kolme paiku jalutas A.i, K.i ja P. juurde, sest suitsud said otsa. Minnes võttis kaasa ka õlut ning jalga pani Nike tossud (kd IV, lk 75). Plaan oli minna K.juurde, kuid kuna T. A.il oli korteriuks praokil, siis koputas kõigepealt sinna. Keegi koputusele ei vastanud, mispeale tegi ukse lahti ja hõikas paar korda T. nimepidi, kuid ka sellele ei reageerinud keegi. Korteris alguses midagi näha ei olnud, sest toas oli pime. Asjaolu, et toas valgustust ei olnud, kinnitab ka väljavõte Xxx valla Xxx küla Xxx kinnistu kortermaja korter nr 5 arvesti kaugloetavatest näitudest, millest selgub, et viimane elektritarbimine sel aadressil oli 04.06.2021 (kd I, lk 158-231). M. K. sõnul paistis vähest valgust vaid tagatoa suurest aknast. Soovis küll tuld põlema panna, kuid lüliti asukohta ei teadnud ning üles seda ei leidnud. Kui korterisse sisse läks, siis nägi, et mingi kogu oli koridori peal, see oli T.. M. K. sõnul kõndis ta sealt mööda, istus korraks diivani otsale ja hõikas veel nimepidi. Arvas, et T. võibolla magab nii kõvasti, on ennast purju joonud ja sinna kukkunud. T.st mööda minnes oli maas midagi libedat. Alguses arvas, et see on okse. Kuna hõikamisele vastust ei tulnud, siis läks korterist välja ja koputas P. ja K.i korteri uksele. Hiljem P. juures köögis vaatas, et tossud on punased ning on veri (kd IV, lk 72-75).
  24. M. K. ütluste kohaselt avas M. K. koputuse peale ukse M. P.. M. K. rääkis M. P.le, et T.ga on midagi juhtunud, ta on esikus põrandal maas ja ei reageeri. M. K. ütluste kohaselt oli M. P. selle peale kohkunud (kd IV, lk 73). Nii M. K. kui ka M. P. kohtus antud ütluste kohaselt läks M. P. selle peale kõrvalkorterisse vaatama, mis juhtunud on. Katsus T. A.it jalast, kuid see oli külm (kd IV, lk 65-66, 73). Samas tunnistaja M. P. kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, kes käis T. A.i korteris esimesena, erinevad olulises ulatuses kohtus antud ütlustest. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt käis M. P. T. A.i korteris, koputas ja hõikas T.t, kuid vastust ei saanud. Katsus teda jalast ja sai aru, et see on külm ning T. on surnud. Seejärel läks tagasi oma korterisse ja ütles M. K.le, et T. on vist ära surnud, kuid M. K. T. A.i korterisse vaatama ei läinud. M. P. selgitas kohtus, et tegelikult oli siiski nii, nagu ta kohtus antud ütlustes selgitas ning uurijale ütles kohtueelses menetluses valesti ning mäletab kohtus olles juhtunut paremini (kd IV, lk 66-67). Kohtu hinnangul on M. P. kohtus antud ütlused kooskõlas M. K. ütlustega ning ka eksperdi arvamus, mille kohaselt on leitud T. A.i korterist M. K. jalanõude jälg (vt kohtuotsuse punkt 52), toetab järeldust, et M. K. siiski T. A.i korteris 08.06.2021 varahommikul käis.
  25. M. P. sõnul tuli ta seejärel enda korterisse tagasi, soovis ka Häirekeskusesse helistada, kuid oli väga ähmi täis ja siis tuli ka juba politsei kohale (kd IV, lk 66). Ka M. K. ütluste kohaselt soovisid tema ja M. P. 112 helistada, kuid M. K. telefoni aku oli tühi, P. ja K. ei leidnud oma telefone üles. Lõpuks leiti akulaadija, mis M. K. telefonile sobis, kuid siis sõitis juba patrull kohale. M. K. hinnangul jõudis politsei 3-4 minutit pärast seda, kui M. P. käis T. A.i korteris ja katsus viimase jalga (kd IV, lk 73).
  26. Vormikaamera salvestis kinnitab 08.06.2021 kiirreageerijate liikumist xxx alevikus xxx kortermaja trepikojas ning sisenemist korterisse nr
  27. Korteri köögis akna juures olnud A. Türk peeti kahtlustatavana kinni ja talle paigaldati käerauad kell 06:
  28. A. Türgi käel, sõrmedel ja sõrmeküüntel on näha verekahtlast määrdumist. Kinnipidamisel tekib A. Türgi ja kiirreageerijate vahel dialoog, milles kiirreageerija küsimusele „Miks me tulime siis?“ vastab A. Türk „No eilse kakluse pärast“. Samuti räägib A. Türk veel, et ta kakles T.ga ja 12 arvab, et ta ei ole enam elavate kirjas. A. Türk selgitas veel, et tüli sai alguse sellest, et T. süüdistas A. Türki oma lahutuses ja rikkus majarahu, mispeale oli A. Türk kutsunud talle korduvalt politsei. Lisaks hõikas A. Türk teises toas olnud vanaema L. T.le: „Pikki aastaid mind ei näe enam, noh.“ (kd III, lk 108-114).
  29. A. Türgi kohtus antud ütluste järgi mäletab ta vaid T. A.ile seljatagant pudeliga kuklasse löömist ning enda edasisi tegevusi kuni hädaabikõne tegemiseni ei mäleta. Samas ei väitnud süüdistatav ka, et T. A.i surnukehal tuvastatud vigastused oleks tekitanud keegi teine peale tema (kd IV, lk 89). Kuna tapmist teadaolevalt keegi pealt ei näinud, siis on käesolevas asjas peale süüdistatava ja tunnistajate ütluste väga olulisel kohal teised asjas kogutud tõendid.
  30. 08.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha Valga-Uulu maantee ääres Xxx külas Xxx kinnistul korteris nr 5 T. A.i surnukeha. Surnukeha on vaatlusprotokollist nähtuva lt korterisse sisenemisel põrandal kõhuli maas, jalad välisukse poole, pea toa poole, parem käsi küünarnukist allapoole suunatud, vasak käsi küünarnukist ülespoole suunatud. Surnukeha oli kaetud veremäärdumiste ja verepritsmetega. T. A.il olid jalas rohelist värvi sokid, musta värvi pikad püksid ja seljas pruuni värvi selja pealt lõhkine lühikes te varrukatega särk, mille vahelt paistab verine ja haavadega selg. Verepritsmetega on kaetud surnukeha käed, samuti on haavadega ja verine surnukeha pea. Surnukeha riietel, pea ja käte ümber, põrandal, seintel ja esemetel on näha rohkelt verd, veremäärdumisi, -jälgi ja pritsmeid. Peas, pea juures, kehal, õlgade ja käte ümber on näha rohkelt klaasikilde. Samuti on surnukeha läheduses näha muuhulgas nuga, viinapudel, pudeli katkine kael. Sündmuskohalt võeti muuhulgas kaasa musta värvi käepidemega sakilise teraga nuga (märgistus 23), rohelist värvi käepidemega kõvera teraga taskunuga (märgistus 28), lõhutud pudelikael sildiga „Mõrnaja“ (märgistus 29), vereloigust suurem viinapudeli kild, millel silt kirjaga „Mõrnaja“ (märgistus 30) ning esimese ja teise toa vaheliselt ukse lävepakult tühi veremäärdumisega viinapudel „Mõrnaja“ (märgistus 27). Samuti võeti sündmuskohalt kaasa esimeses toas diivani ees põrandal olnud veremäärdumise ga tumesinist värvi crocsilaadsed jalatsid (märgistus 31), mille ümber põrandal olid vere ülekandumisjäljed (kd I, lk 47-51, 55-62, 64-68).
  31. 18.06.
  32. a vaatlusprotokollis on vaadeldud T. A.il seljas olnud riideid. Vaadeldud on aluspükse, musta värvi dressipükse, rohelisi sokke ja pruuni T-särki. Vaatluse käigus on leitud verist määrdumist aluspükste tagakülje ülaosas keskosast paremal ning dressipükste tagaküljel püksivärvli juures. Nii vasaku kui ka parema jala sokkide talla all on näha vere ülekandumisjälgi. T. A.i surnukeha leidmisel seljas olnud T-särgi esikülg on terve. Esiküljel vasakul õla piirkonnas on näha tugevat verist määrdumist. Samuti on T-särgi tagaküljel tugev verine määrdumine. Kaelus on tagaküljel katki, osa kaelusest puudub ja T-särgi seljaosa on rebenenud. T-särgi tagaküljel ja vasakul õlal on lõike-torkevigastused (kd II, lk 12-24). 14.06.2021 läbi viidud täiendava sündmuskoha vaatluse käigus on Xxx kinnistult korteri nr 5 elutoa põrandalt võetud kaasa verine riidetükk (pakend nr ST 1) (kd I, lk 111, 137). Ekspertiisiaktist nr 21E-TR0009 selgub, et T. A.il seljas olnud T-särk ja pakendis nr ST-1 olnud riidetükk moodustasid varem ühtse terviku. Eksperdiarva muse kohaselt võisid T-särgil ja riidetükil olevad torke- ja lõikevigastused olla tekitatud musta värvi käepideme ja sakilise teraga noaga (pakend 23) või mõne muu analoogse noaga, kuid mitte rohelise käepidemega noaga (pakend 28) ega pudelikaelaga (pakend 29) (kd III, lk 16).
  33. Surnu keerukaks kohtuarstlikuks ekspertiisiks olid lisaks kiirabikaartidele, AS xxx Haigla haigusloole ja sündmuskoha 08.06.2021 vaatlusprotokollile esitatud ka pakendites 13 märgistusega 23, 28 ja 29 sündmuskohalt kaasa võetud esemed (kaks nuga ja lõhutud pudelikael). Eksperdiarvamuse punkti 2 kohaselt T. A.i surnukehal esinevad: • põrutushaavad (nr 7-14), pindmised ja koljusisesed vigastused peapiirkonnas vasakul võivad olla saadud tömbi trauma toimel löögist/löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nt klaaspudeliga; • põrutushaavad (nr 1-3), pindmised ja koljusisesed vigastused peapiirkonnas paremal võivad olla saadud tömbi trauma toimel löögist/löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nt klaaspudeliga ja/või kukkumisest vastu ümbritse vat kõva tömpi pinda ning klaasikildudega kaetud põrandapinda; • lõikehaavad (nr 4-6) vasakul näopoolel ja kaelal paremal võivad olla saadud kokkupuutest killustunud pudeli teravate klaasikildudega; • torke-lõikehaavad (nr 15-20) koos sisemiste vigastustega kaelapiirkonnas võivad olla saadud terava trauma toimel korduvate löökide käigus oma kuju ja kildude suurust muutnud killustunud pudeliga (sh ekspertiisiks esitatud killustunud pudeliga) ning osaliselt ka teravaotsaliste üht lõikeserva omavate vahenditega (sh ekspertiisiks esitatud nugadega); • torke-lõikehaavad (nr 21-25) koos sisemiste vigastustega seljapiirkonnas võivad olla saadud terava trauma toimel löökidest teravaotsaliste üht lõikeserva omavate vahenditega (sh ekspertiisiks esitatud nugadega); • nahamarrastused/kriimustused seljal võivad olla saadud terava trauma toimel teravaotsalise vahendiga naha vigastamise tagajärjel, nr killustunud pudeliga ja/või noa lõiketeraga tõmbamisel; • kahepoolsed värsked roidemurrud, pindmised vigastused rindkerel võivad olla saadud tömbi trauma toimel kompressioonist teise isiku keharaskuse all ja/või kukkumisest vastu kõvasid tömpe pindu, sh põrandapinda.
  34. Eksperdiarvamuse punktist 3 selgub, et T. A.il esinevad ja eelnevas punktis kirjeldatud kehavigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud ründe käigus. Roiete paranemistunnustega murrud, ninaluu murd, põrutuskolle vasakus kuklasagaras, õmmeldud haav vasakul küünarliigesel, imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, jäsemetel ja paranemisjärgus nahamarrastused/kriimustused otsmikul, vasakul ülajäsemel on iseloomulikud tömbile traumale ning võivad olla saadud 04.06.2021 aset leidnud trauma (trepil kukkumine) tagajärjel ning osaliselt ka enne mainitud traumat.
  35. Kuivõrd A. Türk on ka ise ütlustes tunnistanud, et lõi T. A.ile viinapudeliga kuklasse, mispeale kukkus T. A. peaga vastu piita, kukkus ninuli ja enam ei tõusnud, põhjustas just A. Türk T. A.ile pudeliga lüües, mille tagajärjel kukkus T. A. vastu tömpe esemeid (uksepiit, põrand), ekspertiisiaktis tuvastatud põrutushaavad. Põrutushaavade ning torkelõikehaavade tekitamist A. Türgi poolt kinnitavad ka järgnevad tõendid.
  36. Jäljeekspertiisis on kindlaks tehtud ka asukoht, kus T. A. talle eelnevalt kirjeldatud surmavate vigastuste põhjustamise ajal asus. Jäljeekspertiisi kohaselt on ekspertiis iks esitatud fototabeli (14.06.2021 Lisa sündmuskoha vaatlusprotokollile) fotodele jäädvustatud surnukeha ümber olevad verejäljed (voodiotsal olevad verepritsmed, seinal olevad verepritsmed, voodiotsa ja selle vastas oleva seina vahel põrandal olev vereloik ning põrandal olevad verepritsmed) tekkinud kannatanule vigastuste tekitamisel, kannatanu paiknemisel lamavas asendis esiku põrandal voodiotsa ja selle vastaseina vahel ehk samas kohas, kus kannatanu leiti (kd III, lk 8-55).
  37. Nagu selgus surnu keerukast kohtuarstlikust ekspertiisist, võisid T. A.i surnukeha l tuvastatud torke-lõikehaavad olla tekitatud pakendites märgetega 23, 28 ja 29 olnud nugade 14 ja lõhutud pudelikaelaga. 11.06.
  38. a vaatlusprotokollis on vaadeldud muuhulgas sündmuskohalt kaasa võetud kahte nuga ja korgita pudelikaela (pakendid 23, 28, 29) (kd II, lk 25-37). Pakendis 28 olnud rohelise plastikust käepidemega avatud teraga mitmefunktsionaalse taskunoa noatera mõlemal küljel ja käepideme parempoolsel küljel on nähtavad verejäljed, noatera on paindunud vasakule. Noa tera vasakpoolselt küljelt ja käepideme vasakpoolselt küljelt võeti DNA-proovid, mis markeeriti vastavalt 28.1 ja 28.2 (kd II, lk 25-27). Pakendis 29 olnud korgita klaaspudeli kaelal oli silt „MÕRNAJA“, pudelikaela üldpikkuseks 7,1 cm. Pudelikaela suudmeosal, sildil ja murdunud osa klaasiservades ja pudelikaela sees on nähtavad verejäljed. Pudelikaela seest verejälj est võeti DNA-proov, mis markeeriti numbriga 29.1 ning pudelikaela sildil olevalt ülekandumisjälje tunnustega verejäljelt DNA-proov, mis markeeriti numbriga 29.2 (kd II, lk 29-30). Pakendis nr 23 olnud musta käepideme ja sakilise lõiketeraga kööginoal on nii noateral kui käepidemel nähtavad verejäljed, teraots on paindunud vasakule. Tera vasakpoolselt küljelt verejäljest võeti DNA-proov, mis markeeriti numbriga 23.1 (kd II, lk 31-33).
  39. DNA-analüüsil on musta käepideme ja sakilise lõiketeraga kööginoalt, rohelise plastikust käepidemega noa tera vasakpoolselt küljelt ja pudelikaela seest verejäljest võetud DNAproovidest saadud täisprofiilid, mis on kokkulangevad T. A.i DNA-profiiliga (kd II, lk 143). Rohelise plastikust käepidemega noa käepideme vasakpoolselt küljelt ja pudelikae la sildilt võetud DNA-proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga (kd II, lk 146-147). Kuigi jäljeekspertiisi kohaselt on T. A.il seljas olnud T-särgil olevad vigastused tekitatud musta värvi käepideme ja sakilise teraga noaga, selgub surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi ja rohelise ning musta käepidemega nugade ja pudelikaelalt verejälgedest võetud DNA- analüüside tulemus te põhjal, et vigastused, millesse T. A. suri, võivad olla tekitatud just nende kahe noa ning pudelikaelaga.
  40. Kuigi neilt nugadelt ega katkiselt pudelikaelalt ei ole analüüside käigus leitud A. Türgi DNA-d ega papilaarkurrustiku jälgi, kinnitab nii A. Türgi poolt hädaabikõnes öeldu kui ka kodus kahtlustatavana kinnipidamisel lausutu (vt kohtuotsuse punktid 20, 24), et tema oli isikuks, kes T. A.i tappis, sh tekitas lõike- ja torkehaavasid. Nimelt ütleb A. Türk esimese hädaabikõne lõpus „Ma tapsin ära inimese.“ Teises hädaabikõnes selgitab A. Türk detailselt, et rohelise maja teisel korrusel on surnud mees, T. A., kellel on noahaavad kaelas ja pea peal ning on palju verd. Samuti teadis süüdistatav selgitada, et arvatavasti on toimunud pussitamine ning see juhtus eelmisel õhtul. Kinnipidamisel teadis süüdistata v samuti, et tuldi eilse „kakluse“ pärast ning A. Türk arvas, et T. A. ei ole enam elavate kirjas ning hõikas ka oma vanaemale, et teda ei näe enam pikki aastaid. Seega teadis A. Türk nii seda, et T. A. on surnud, et viimast pussitati, haavade asukohta ning et kõik see toimus eelmisel õhtul. Kuna isik kõiki neid detaile teadis ning ka ise pikaks ajaks vangi minekule viitas, saab järeldada vaid seda, et tema oli kuriteo toimepanijaks. Lisaks on sündmusko ha lt leitud veel mitmeid tõendeid, mis kinnitavad just A. Türgi poolt T. A.i tapmise toimepanemist.
  41. 08.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on Valga-Uulu maantee ääres Xxx külas Xxx kinnistul paikneva kahekorruselise korterelamu tuulekoja ja koridori põrandal kartulikrõpsu tükke ja vereplekke. Tuulekoja põrandalt vereplekilt on võetud DNA proov nr 1 (kd I, lk 29, 30). Korteri nr 1 uksel olevalt veremäärdumiselt on võetud DNA proov nr 5 ja tuulekoja uksepiidal olevalt veremäärdumiselt DNA proov nr 2 (kd I, lk 32-37). Esimese ja teise korruse vahelise trepi juures oleva akna vasakpoolsel liistul on nähtav veremäärdumine, millelt on võetud DNA proov nr 7 (kd I, lk 38-39). Samuti on 15 vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt nähtavad teisele korrusele viivatel trepiastmetel olevad vereplekid ja veremäärdumised, millest ühelt on võetud DNA proov nr 10 (kd I, lk 40, 41). Nimetatud sündmuskoha vaatlusprotokollist on nähtavad ka kortermaja II korruse korter nr 5 ukse ees põrandal kartulikrõpsu tükid, metallraha, millest osa on verega määrdunud ja vere ülekandumisjäljed. Vere ülekandumisjäljelt on võetud DNA proov nr 13 (kd I, lk 4345). Korteri nr 5 välisukse sisemisel pinnal on nähtav veremäärdumise jälg, millelt on võetud DNA proov nr 14 (kd I, lk 46).
  42. DNA-analüüsil saadi trepiastmel olevast veremäärdumisest ja korteri nr 5 välis ukse sisemisel pinnal veremäärdumise jäljest (proovid nr 10 ja 14) täisprofiilid, mis on kokkulangevad T. A.i DNA-profiiliga (tõenäosusega 1020 ). Korteri nr 5 välisukse ees põrandal olevast vere ülekandumisjäljelt (märgistus nr 13) saadi DNA-analüüs il täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, eristatav on peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga. Tuulekoja põrandal olevast vereplekist ja uksepiida l olevast veremäärdumisest (märgistused 1 ja 2) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad A. Türgi DNA-profiiliga (tõenäosusega 1022 ). I korruse korteri nr 1 välisuksel olevast veremäärdumisest (proov nr 5) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNA-profiiliga, kuid kindlalt ei saa välistada T. A.ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (kd II, lk 143-148).
  43. 17.06.
  44. a asitõendi vaatlusprotokollis on muuhulgas vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud 0,7-liitrist läbipaistvast klaasist viinapudelit (märgistus 27). Pudeli pinnal esines veremäärdumisi. Pudeli esiküljelt põhja juurest võeti veremäärdumisest DNA proov, mis tähistati numbriga 27.1, samuti võeti DNA proov pudeli suult ning tähistati numbriga 27.2 (kd II, lk 64-65). Ekspertiisiakti nr 21E-GE0637 eksperdiarvamuse punktist 14 nähtub, et DNA-analüüsil saadi veremäärdumisest võetud proovist täisprofiilid, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult. Segaprofiilides on eristatav peamisena DNA-profiil, mis on kokkulange v A. Türgi DNA-profiiliga. Viinapudeli suult võetud proovist saadi eksperdiarvamuse punkti 19 kohaselt DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. P.lt ja A. Türgilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ja ei saa kindlalt välistada T. A.ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumis t segaproovis (kd II, lk 147-148). Seega on tegemist viinapudeliga, millest A. Türk nii enda, M. P. kui ka M. K. ütluste kohaselt M. P.le viina pakkus ning mille A. Türk võttis hilje m T. A.i korterisse minnes kaasa. Ekspertiisiaktist nr 21E-SS0033 selgub, et eksperdiarvamuse kohaselt on tühja viinapudeli „Mõrnaja“ (pakend 27) alaosalt fotografeeritud sõrmejälje fragmendi jätnud A. Türk parema käe väikese sõrmega (kd III, lk 1-5).
  45. Seega on nii T. A.i korteris olnud viinapudelilt kui ka Xxx kortermaja trepikojast leitud A. Türgi verd. Kohtu hinnangul on see põhjendatav vaadates kuriteo toimepane mise asjaolusid. Kui võtta arvesse, et T. A.ile põhjustatud surmavad vigastused olid tekitatud purunenud klaaspudeli kaela ja nugadega ning võttes arvesse, et vaatlusprotokolli kohaselt oli surnukeha ümber palju klaasikilde, on tõenäoline, et A. Türk ka end kuriteo toimepanemise käigus mõne terava esemega vigastas. Niisamuti leiti A. Türgi DNA-d näiteks ka veremäärdumisega kartulikrõpsust, mis võeti kaasa sündmuskoha vaatluse käigus korterelamu välisukse lähedalt asunud jalgratta ja plastikust laua vahelt maapinna lt (kd I, lk 28, 83; kd II, lk 143-144).
  46. Lisaks võeti T. A.i korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa ka crocsilaadsed jalatsid (vt käesoleva otsuse p 26). 11.06.
  47. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud jalatseid CROCS, mis on pakendatud pakendisse nr 31 (kd II, 16 lk 38-50). Tegemist on vahtplastist musta värvi lahtise kontsaosaga jalatsitega. Jalatsite peal on nööride ja aasade imitatsioon ja pealsete küljes kontsarihmad. Talla all keskel on nr 44 (kd II, lk 42, 47). Fototabelitel olevatelt fotodelt on näha, et mõlemal jalanõul on verejäljed. Parema jalatsi sisekülg, ninaosast kuni kontsani on kaetud verejäljega, millel on ülekandumisjälje tunnused. Sarnased verejäljed on ka ninal ja välisküljel kontsast kuni keskosani, tallal ning pealse ühenduskohas. Parema jalatsi peal on verejäljed, väliskülje l on nähtavad verepritsmed. Parema jalatsi kogu tallaosa on määrdunud verega (kd II, lk 39, 42-44). Vasaku jalatsi väliskülje talla ja pealse ühenduskohas, ninast kuni kontsani on nähtav verejälg, sama poole pealsel ja selle küljes oleval rihmal on nähtavad verejäljed, millel on pritsmete tunnused. Sarnaseid jälgi on ka vasaku jalatsi peal ja ninal. Vasaku jalatsi kogu siseküljel on nähtavad verejäljed (kd II, lk 39, 45-49). Parema jalatsi sisetallas t võeti DNA-proovid teibimeetodil kontsaosast, keskosast ja ninaosast, mis markeeriti vastavalt numbritega 31.1, 31.2 ja 31.
  48. Vasaku jalatsi sisetallast, üks kontsaosast ja teine ninaosast, võeti DNA-proovid vatitampoonidele ja markeeriti vastavalt numbritega 31.4 ja 31.
  49. Samuti võeti DNA-proov vasaku jalatsi pealt vasakpoolselt küljelt, mis markeeriti numbriga 31.
  51. DNA-proovidest tähistustega 31.2 ja 31.4 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga, kindlalt ei saa välistada ka A. Türgilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (A. Türgi DNA esinemise tõenäosus 10 13 ) (kd II, lk 145, 176). Proovidest tähistustega 31.1, 31.3 ja 31.5 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemuste alusel ei saa välistada T. A.ilt ja A. Türgilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (kd II, lk 149). Proovist 31.1 leiti T. A.i DNA-d tõenäosusega 1012 ja A. Türgi DNA-d tõenäosusega 1014 ; proovist 31.3 T. A.i DNA-d tõenäosusega 1012 ja A. Türgi DNA-d tõenäosusega 1013 ning proovist 31.5 T. A.i DNA-d tõenäosusega 1011 ja A. Türgi DNA-d tõenäosusega 1016 (kd II, lk 175-177). Proovist tähistusega 31.6 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga (kd II, lk 147).
  52. Nii 08.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist, kuid eriti 14.06.2021 sündmusko ha täiendavast vaatlusprotokollist, mille eesmärgiks oli verejälgede uuring, on näha Xxx kinnistu korteri nr 5 esikus, elutoas ja nurgatoas olevad ülekandumisjälgedena kujunenud verejäljed. Neist informatiivsemaid jala- ning jalatsijälgi ning esikus piirdeliistul ja soojamüüril olevaid naha papilaarkurrustiku jälgi fotografeeriti (kd I, lk 50, 52, 54, 67, 109-112, 115-122, 134-145). Eksperdiarvamuse kohaselt on 14.06.2021 täiendava l sündmuskoha vaatlusel Valga maakonnas Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistul korter nr 5 põrandalt leitud ja talletatud jalajälgedest neli fragmenti märkega JJ1, JJ2 ja JJ4 jätnud A. Türk vasaku jalaga ning märkega JJ3 ühe jalajälje fragmendi A. Türk parema jalaga (kd III, lk 1-5). Jäljeekspertiisi käigus selgus, et jäljefragment nr 22 ja jalatsijäljed 22.1, 2..2, 22.4 võivad olla jäetud A. Türgile kuulunud ja sündmuskohalt kaasa võetud (pakendis nr 31) parema jala jalatsiga. Jalatsijälg nr 22.3 on jäetud pakendis nr 31 esitatud vasaku jala jalatsiga ning jalatsijälg nr 22.5 on suure tõenäosusega jäetud pakendis nr 31 esitatud vasaku jala jalatsiga. Ekspertiisiks esitatud fotodele jäädvustatud jalatsijälgede/jäljefragmentide uurimise käigus ei olnud võimalik kindlaks teha jalatsite poolt jäetud jälgede trajektoori. Eksperdiarvamuse kohaselt on pakendis 31 ekspertiis iks esitatud jalatsitega sarnase mustriga jalatsijälgede/jäljefragmentide puhul jäetud esimesena jalatsijälg ja seejärel jalajälg (kd III, lk 8-55).
  53. Seega on DNA-ekspertiisiga leidnud tõendamist, et crocsilaadsed jalatsid, millest leiti muuhulgas A. Türgi DNA-d, kuulusid A. Türgile. Kohtu veendumust selles kinnitab ka 17 tõik, et sarnased tumesinised jalanõud on nähtavad A. Türgi jalas ka 07.06.2021 Xxx äri kaupluse videosalvestiselt, kui A. Türk käis kella 19.35 paiku poes, kust eelkäsitle tud tunnistaja I. K.i ütluste põhjal läks A. Türk edasi Xxx kortermajja (s.o sündmusko haks olevasse palvemajja, rahvamajja) (kd III, lk 72-74). Lisaks ei ole ka A. Türk ise kohtus antud ütlustes eitanud, et need jalatsid talle kuulusid (kd IV, lk 91). Sõrmejäljeekspertiis iga on leidnud tõendamist, et verised jalajäljed Xxx kinnistu korteri nr 5 põrandale on jätnud A. Türk ning arvestades seda, et crocsilaadsed jalatsid kuulusid kohtu hinnangul A. Türgile, kes nende jalanõudega 07.06.2021 Xxx kinnistule läks, on ka verised jalatsijä ljed jäetud crocsilaadsete jalanõudega sündmuskohale just A. Türgi poolt.
  54. Samuti on T. A.i DNA-d leitud A. Türgi elukohas vannitoas pesumasinas olnud käterätikult. Nimelt on 08.06.
  55. a aadressil xxx, xxx alevik, Xxx vald läbi viidud läbiotsimine. Selle käigus on võetud DNA-proovid verekahtlastelt määrdumis te lt koridorist WC ja vannitoa uste vahelt, WC seinalt ning trepikojast korteri nr 6 ukse juurest seinalt. Proovid pakendati vastavalt pakenditesse nr 1, 3 ja
  56. Samuti võeti läbiotsimise käigus kaasa ja pakendati pakendisse nr 2 vannitoas pesumasinast leitud käterätik. Läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelis olevatelt fotodelt on näha nimetatud veremäärdumised, kust võeti DNA-proovid ning pesumasinas olnud verega määrdunud käterätik (kd II, lk 97-106). Korteri WC seinalt ning korteri nr 6 ukse juurest seinalt võetud DNA-proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad A. Türgi DNAprofiilidega. Korteri koridorist WC ja vannitoa uste vahel olevast veremäärdumisest võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNAprofiiliga (kd II, lk 143-144, 147-148). Käterätil olevast veremäärdumisest võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNA-profiiliga ning kindlalt välistada ei saa ka T. A.ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (kd II, lk 146). DNA-ekspertiisi kohaselt on antud DNA-profiili saamine 1010 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on T. A. ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslik ult valitud tundmatut isikut (kd II, lk 173-174, eksperdiarvamuse p 1.2). Seega pole kahtlust, et A. Türgi elukohast käterätikult on leitud T. A.i DNA-d.
  57. Arvestades A. Türgi elukohast leitud veremäärdumisi on tõenäoline, et alkoholijoobes olles 07.06.2021 öösel pärast tapmise toimepanemist koju jõudes, toetus A. Türk nii korteri välisukse juures olevale seinale kui ka toas WC ja vannitoa vahelisele seinale, soovide s jõuda vannituppa, et end verejälgedest puhastada. Sellisel viisil jättis isik aga oma elukohas seintele mitmeid verejälgi. Kuna süüdistatav oli raskes alkoholijoobes – nii mitme te eelpool käsitletud tunnistajate ütlustest kui ka A. Türgi enda ütlustest tuleb välja, et ta oli väga purjus, kõnnak tuigerdav – ei õnnestunud tal käte pesemine laitmatult, sest lisaks vannitoast leitud käterätikul olnud veremäärdumisele avastati ka isiku kinnipidamisel tema kätelt ja soki ülaservalt veremäärdumistelt T. A.i DNA-d.
  58. 08.06.2021 A. Türgi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt on isikul kinnipidamisel ära võetud lühikeste pükste taskust verekahtlase määrdumisega 20-eurone kupüür (kd II, lk 69-71). Isiku läbivaatuse protokolli lisaks olevatelt fotodelt on näha A. Türgi kätel, nii peopesadel kui ka küüntel kui ka tema jalas olnud hallidel sokkidel olevad verekahtlased määrdumised. Protokolli kohaselt on A. Türgilt võetud DNA-proovid parema käe väikese sõrme, nimetu sõrme ja keskmise sõrme küüne pealt verekahtlaste lt määrdumistelt (proovid tähistatud vastavalt AT1, AT2, AT3); vasaku käe osutissõr me, keskmise sõrme ja nimetu sõrme küüne pealt verekahtlastelt määrdumistelt (proovid tähistatud vastavalt AT4, AT5, AT6) ning vasaku ja parema jala soki ülaserva 18 verekahtlastelt määrdumistelt (tähistatud AT10.1 ja AT10.2) (kd II, lk 72-87). DNAanalüüsil saadi A. Türgi parema käe väikese ja nimetu sõrme küünelt võetud proovidest täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNA-profiiliga. Parema käe keskmise sõrme, vasaku käe osutissõrme ja keskmise sõrme küünelt ning vasaku jala soki ülaservalt võetud DNAproovidest on DNA-analüüsil saadud täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNAprofiiliga, kuid välistada ei saa ka A. Türgilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumis t neis proovides. Vasaku käe nimetu sõrme küünelt võetud proovis saadi DNA-analüüs il täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga (kd II, lk 144-148). A. Türgi parema jala soki ülaservalt verekahtlaselt määrdumiselt võetud proovist leiti A. Türgi DNA-d, kuid mitte T. A.i DNA-d (kd II, lk 144).
  59. 09.06.
  60. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud A. Türgil isiku läbivaatuse käigus seljas olnud ja ära võetud musta värvi lühikesi pükse. Pükste paremal pool asuva tasku keskosas välimiselt servalt avastatud verekahtlaselt määrdumiselt ning pükste vasakul pool asuva tasku välisserva alumises osas avastatud verekahtlastelt määrdumistelt on võetud DNA-proovid tähistustega AT9.1 ja AT9.
  61. Samuti on vaadeldud A. Türgilt kahtlustatavana kinnipidamisel lühikeste pükste taskust ära võetud verekahtlase määrdumisega 20-eurost kupüüri ning verekahtlaselt määrdumiselt on võetud DNA-proov tähistusega KP1.1 (kd II, lk 88-91). Pükste taskutelt avastatud verekahtlaste lt määrdumistelt leiti DNA-ekspertiisi käigus, et neis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNA-profiiliga. 20-euroselt rahatähelt saadi DNA-analüüs il täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Peamisena on eristatav DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Türgi DNA-profiiliga, kuid tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka T. A.ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (kd II, lk 146148). Tõenäosus, et rahatähelt leiti T. A.i DNA-d on 1012 (kd II, lk 177). Arvestades nii A. Türgi elukohast kaasa võetud käterätikult, A. Türgi sõrmedelt ning sokil olevast veremäärdumisest kui ka A. Türgi pükste taskus olevalt rahatähelt veremäärdumiselt T. A.i DNA leidmist, kinnitavad need tõendid veelgi kohtu veendumust selles, et kuriteo toimepanijaks oli A. Türk.
  62. Kohtu hinnangul on erinevate sündmuskoha vaatluste, asitõendite vaatlusprotokollide, ekspertiiside ning tunnistajate ja süüdistatava ütluste põhjal leidnud tõendamist, et T. A.i surma põhjustanud vigastused tekitas A. Türk. Kuna A. Türk ei mäletanud ei tunnistaja E. N.e pool käimist ega lõike-torkehaavade tekitamist T. A.ile, siis ei ole lõplikult selge, millises järjestuses need sündmused toimusid. Kuivõrd tunnistaja E. N. ei näinud A. Türgil veremäärdumisi (kd IV, lk 80), on kohtu hinnangul põhjendatud arvata, et 07.06.2021 8-9 minutit pärast kella 10 õhtul tunnistaja E. N.e juures käies, ei olnud A. Türk veel T. A.ile vähemalt torke-lõikehaavu tekitanud. Kuna A. Türgilt leiti veel isegi 08.06.2021 hommik ul kinnipidamisel kätelt ning sõrmeküüntelt veremäärdumisi vaatamata sellele, et kodus oli A. Türk end ilmselt püüdnud puhtaks pesta (kuigi ebaõnnestunult), sest ka A. Türgi elukohas leitud käterätikult leiti veremäärdumiselt nii A. Türgi kui ka T. A.i verd, siis võib arvata, kuivõrd palju enam oli A. Türk verega määrdunud vahetult pärast T. A.ile lõike- ja torkehaavade tekitamist. Kuna 07.06.2021 on suvine aeg, siis oli isegi õhtul pärast kella 10 veel väljas valge, sest päikeseloojang toimus sel päeval näiteks Võrus kell 22.09 ning Tallinnas kell 22.331 . Seega ei saa põhjust, miks tunnistaja ei pruukinud veremäärdumis i 1 Päikese, Kuu ja planeetide efemeriidid, tõus ja loojumine. (http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/efemeriidid/?taevakeha=paike&tabel=touslooj&linn=tallinn&kuupaev=2 021-06-07&ridu=10) 19 näha, tuletada ka sellest, et väljas oleks olnud pime. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjust arvata, et vähemalt T. A.i torke- ja lõikehaavad tekitas A. Türk pärast tunnistaja E. N.e juures käimist. Seda enam, et tunnistaja juurest lahkudes lubas A. Türk minna „Xxx“ peksa andma. Siinkohal aga tuleb A. Türgi koju jõudmise kellaaja osas jätta kõrvale L. Türgi ütlused, mille kohaselt jõudis A. Türk koju kella 22 paiku, kuna need on vastuolus eelnimetatud tõenditega (kd III, lk 124). Samas polegi nende sündmuste järjekord niivõrd oluline, kuna ekspertiisi tulemusel on tõendamist leidnud, et T. A.i surm saabus süüdistuses kirjeldatud ajal (s.o vahemikus 20.00 ja 00.00). Tunnistajate ütluste ning xxx küla videokaamerate salvestiste põhjal on selge, et A. Türk ei saanudki jõuda T. A.i poole varem kui kell 20.00 ning kuna esimene kõne Häirekeskusele, mille lõpus on kuulda A. Türki ütlemas, et ta tappis inimese, tehti kell 00.05, pidi selleks ajaks olema A. Türk juba oma elukohas ning tapmine olema toime pandud.
  63. Kuna Xxx kortermaja II korrusel leiti korterite 5 ja 4 vahelisel alal verekandumisjälgi, siis vaadeldi 08.06.2021 sündmuskohana ka korterit nr
  64. Korteri nr 4 välisukse lävepakul olevalt veremäärdumiselt ning köögi põrandal olevalt veremäärdumiselt on võetud DNAproovid märgistustega 40 ja
  65. Korteri köögis olevast prügiämbrist on võetud kaasa musta-halli käepidemega kõvera teraga nuga (märgistus 42), köögi põrandalt lillat värvi käterätik (märgistus 43) ja laualt musta värvi tulemasin (märgistus 45). Köögis nurgadiivani alumisel serval olnud verepritsmetest ning toa põrandalt veremäärdumises t on võetud DNA-proovid (märgistus 44 ja 47). Toast võeti kaasa kapi ja ahju vahelt veremäärdumise kahtlusega tumedat värvi padjapüür (märgistus 48) (kd I, lk 71-79).
  66. Korterist nr 4 kaasa võetud esemete ja võetud DNA-proovide puhul leiti T. A.i DNA-d vaid korteri lävepakult ja põrandalt võetud DNA-proovidest (märgistused 40, 41, 47) ning köögi põrandal olnud lillat värvi käterätikult (kokku võeti käterätikult veremäärdumis te lt 6 DNA-proovi; vt asitõendi vaatlusprotokoll kd II, lk 53-55) võetud kolmest DNA-proovist (43A1, 43B5, 43A3) (kd II, lk 143-150). 11.06.
  67. a vaatlusprotokolli kohaselt pakendis nr 42 olnud musta-halli käepidemega noalt visuaalsel vaatlusel verejälgi ei tuvastatud ning ka noa teralt võetud kiirtest ei andnud vere suhtes positiivset tulemust (kd II, lk 33-34). Samuti ei leitud asitõendi vaatlusel verd korterist nr 4 kaasa võetud tumedat värvi padjapüürilt (märgistus 48) (kd II, lk 57-58).
  68. Nii M. K. ütluste kohaselt kui ka politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvalt viib is 08.06.2021 hommikul politsei sündmuskohale saabumisel Xxx kortermaja korteris nr 4 ka M. K. (kd III, lk 62-65; kd IV, lk 73). Kuna M. K. jalatsid olid veriselt määrdunud, peeti 08.06.2021 kinni ka M. K., keda kahtlustati samuti T. A.i tapmises (M. K. vabastati 10.06.2021 ning 02.11.2021 prokuratuuri loal isikute lõikes kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus M. K. kahtlustuses

§ 113lg 1 järgi (kd II, lk 109, 116-118)).

Isiku kahtlustatavana kinnipida mise protokollile on lisatud fototabel M. K.lt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud Nike spordijalatsitest, mille tallad olid veriselt määrdunud (kd II, lk 107-111). Isiku läbivaatuse protokollist selgub, et M. K.lt on võetud mõlema käe kõigi sõrmede küünte alt küünemus ta proovid, mis on pakendatud pakenditesse tähistustega MKP1-MKP5 ja MKV1-MKV

  1. Isiku riietelt ja läbivaatuse ajal jalas olnud spordijalatsitelt ADIDAS vere olemasolu ei tuvastatud (kd II, lk 112-115). M. K. parema käe pöidla, vasaku käe nimetissõrme ja parema käe nimetu sõrme küüne alt leiti M. K. DNA-d ning parema ja vasaku käe väikesõrme küünte alt võetud proovides ei saa välistada M. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis (kd II, lk 148-149). Vasaku käe nimetu sõrme küüne alt võetud proovist saadi DNA-analüüsil M. K. DNA-d, kuid välistada ei saanud ka T. A.ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis. Parema käe keskmise sõrme alt võetud proovist leiti M. P. DNA-d, kuid ei saanud kindlalt välistada ka M. K.lt pärineva 20 bioloogilise materjali sisaldumist proovis (kd II, lk 145-146). Vasaku käe pöidla küüne alt võetud proovis ei saa välistada T. A.ilt ja M. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Vasaku käe keskmise sõrme ja parema käe nimetissõrme küüne alt võetud proovist ei saa välistada M. K.lt ja isikult, kellelt pärineb proovist B210331 määratletud DNA-profiil (tegemist naissoost isiku DNA-ga, mida leiti korteri nr 4 nurgadiivanilt veremäärdumiselt), pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa parema käe nimetissõrme alt võetud proovi puhul kindlalt välistada M. P.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (kd II, lk 148-149).
  2. 09.06.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud M. K.lt ära võetud spordijalatseid NIKE, selgub, et jalatsite taldade alt veristelt määrdumistelt on võetud DNA-proovid märgistustega MK 1 ja MK 2 (kd II, lk 119-121). Parema jala talla alt võetud proovis MK1 on DNA-analüüsil leitud täisprofiilid, mis on kokkulangevad T. A.i DNAprofiiliga. Vasaku jala talla alt võetud proovist MK2 saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga (kd II, lk 143, 147). M. K. jalatsite täiendava vaatlusprotokolli kohaselt on vasaku jala jalatsi ninaosal olevast verepritsmest, jalanõu sisekülje ninapoolses osas olevast verepritsmest ja jalanõu siseküljel sidumisnööri otsas nähtavalt verejäljelt võetud DNA-proovid nr PK1.1-PK1.
  3. Parema jala jalanõu ninaosalt sisekülje poolsel serval nähtavatel verepritsmetelt ja jalanõu väliskülje ninapoolses osas talle ja pealse ühenduskohas nähtavatelt verejälgedelt ja pritsmetelt võeti DNA-proovid PK2.1 ja PK 2.2 (kd II, lk 122-134). Proovidest PK 1.1 ja PK2.1 leiti DNA-analüüsil T. A.i DNA-d, proovide PK 1.2 ja PK 1.3 puhul leiti DNA-analüüsil peamisena eristatav DNA-profiil, mis on kokkulangev T. A.i DNA-profiiliga, kuid ei saa kindlalt välistada ka M. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides ning proovi PK2.2 puhul ei saa välistada T. A.ilt ja M. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis (kd II, lk 163-164).
  4. Sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli kohaselt fotografeeriti 14.06.2021 Xxx kortermaja korteris nr 5 muuhulgas ka jalatsijälge, mis tähistati numbriga 18 (kd I, lk 109111, 116, 135). Jäljeekspertiisi käigus selgus, et ekspertiisiks esitatud jalatsijälg nr 18 võib olla jäetud M. K.lt kinnipidamisel ära võetud parema jala jalatsiga. Jäljeekspertiisis ei olnud võimalik kindlaks teha pakendis 31 (A. Türgile kuulunud crocsilaadsed jalatsid) ja pakendis nr KP1/KP2 (M. K.lt kinnipidamisel ära võetud jalatsid NIKE) esitatud jalatsite poolt jälgede jätmise järjekorda (kd III, lk 8-55). Jäljeekspertiisis selgus veel, et pakendis nr 31 ekspertiisiks esitatud jalatsite siseküljed olid praktiliselt kaetud ülekandumisjälgedega ning neid leidus hulgaliselt ka jalatsite väliskülje alumises osas. Samuti tuvastati jalatsite pealisosal hulgaliselt pritsmeid. Samas pakendites nr KP1 ja KP2 ekspertiisiks esitatud jalatsitelt leiti üksikuid pritsmeid ning vähesel määral ülekandumisjälgi (kd III, lk 8-55).
  5. Võttes arvesse M. K. ja M. P. antud ütlusi (vt käesoleva kohtuotsuse p 21, 22), on kohtu hinnangul loogiline, et kui M. K. käis T. A.i korteris ning M. K. astus „millegi libeda sisse“, mille puhul sai alles hiljem aru, et see oli veri, siis tõi M. K. T. A.i korterist M. P. ja M. K. elukohta ehk korterisse nr 4 tulles, oma jalatsitega verd korteri nr 4 põrandale, kust seda sündmuskoha vaatluse ja DNA-analüüsi tulemustel ka leiti. Samuti lilla käterätik, mille veremäärdumistelt leiti T. A.i DNA-d, vedeles korteri nr 4 köögi põrandal, mistõttu on eluliselt usutav, et ka sinna võis M. K. veriste jalanõudega peale astuda, mis põhjustaski T. A.i vere ja DNA edasikandumise lillale käterätikule. Kuigi mõnedest M. K. küünte alt võetud proovidest leiti T. A.i DNA-d, leiti tema küünte alt ka näiteks M. P. ning naisterahva DNA-d, millest võib järeldada, et teiste isikute, sh T. A.i DNA võis M. K. küünte alla 21 sattuda 07.06.2021 päeval toimunud alkoholitarvitamise käigus (vt käesoleva otsuse p 68). Kohtu hinnangul on kõiki asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ilmselge, et ka vähesed ülekandumisjäljed ja üksikud pritsmed, mis M. K. jalatsitelt leiti, sattusid sinna 08.06.2021 varahommikul T. A.i korteris käies ning viimase vere sisse astudes. Seega ajal, mil T. A. oli juba surnud. Samas verepritsmete ja määrdumiste rohkus A. Türgi jalatsitel kinnitab veelgi asjaolu, et antud jalatsid oli A. Türgil jalas just T. A.i tapmise ajal, mille käigus sattusid verepritsmed ka jalatsite pealisosale. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt M. K. riietelt verd ei leitud. Samuti ei nähtu, et M. K. kehalt oleks leitud veremäärdumisi. Lisaks ei selgunud ka pealtkuulamise käigus, mida viidi läbi 07.10.2021-07.11.2021 Xxx maja korteris nr 4, et M. K. oleks kuidagi kuriteo toimepanemisega seotud olnud. Seega on ilmselge, et M. K. ei olnud kuriteo toimepanijaks.
  6. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on seega kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Türk lõi T. A.it klaaspudeliga pea piirkonda, mille tulemusel T. A. kukkus vastu uksepiita ja seejärel põrandale, kuhu jäigi samas asendis lamama. Seejärel tekitas A. Türk talle hulgaliselt lõike- ja torke-lõikehaavu. Eelneva tagajärjel tekkisid T. A.il kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, võimalik lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks haavadest, millesse T. A. suri.
  7. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et A. Türgi tegu tuleks kvalifitseerida

§ 115järgi kui provotseeritud tapmine.

56.

§ 115

näeb ette karistuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Eelkõige on oluline tuvastada kannatanu provotseeriv käitumine, äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ning põhjuslik seos nende vahel.

  1. Süüdistatava enda ütluste kohaselt tundis ta T. A.it lapsest saati. Perioodil juunist 2020 kuni juunini 2021 tarvitasid aeg-ajalt koos alkoholi (selle perioodi jooksul umbes 10 korda) ja suhtlesid, kuna T. A. oli ka A. Türgi vennanaise isa. A. Türgi sõnul tal T. A.i abielusuhte lõhkumises mingit rolli ei olnud, sest abielu oli juba ammu katki. Süüdistatava hinnangul olid tema suhted T. A.iga neutraalselt head (kd IV, lk 86-87).
  2. Tunnistaja M. P. kui ka M. K. ütluste kohaselt oli T. A. alkoholi tarvitades rahulik. M. P. sõnul oli T. A. rääkinud kellestki hüüdnimega türklane, kes oli T. elu ära rikkunud – ta oli 36 aastat elanud koos naisega ja nüüd oli T. A. enda sõnul nagu kalts välja visatud (kd IV, lk 63). Ka M. K. sõnul oli T. A. rääkinud mõnel korral kellestki hüüdnimega türklane ja seda siis, kui T. A. oma naise juurest xxx oli tagasi tulnud (kd IV, lk 68). M. K. ütlustest selgub, et T. A. oli paaril korral A. Türgist rääkinud ning öelnud, et A. Türk oli kuidagi tema pereelule vahele seganud (kd IV, lk 72). Tunnistaja E. N.e sõnul teadis ta A. Türgi ja T. A.i omavahelisest läbisaamisest nii palju nagu T. oli rääkinud. T. A.i sõnul oli siis, kui A. Türk xxx kolis, hakanud ussitamine pihta. T. A.il olid siis tekkinud pereprobleemid (kd IV, lk 79). Ka kannatanu K. A.i sõnul ei saanud T. A. ja A. Türk omavahel absoluutse lt läbi. Kannatanu sõnul oli neil olnud paarkümmend aastat tagasi omavaheline tüli ning pärast seda olidki olnud T. A.i ja A. Türgi suhted halvad. K. A. ütluste kohaselt A. Türgil tema ja T. A.i kooselu lõppemises rolli ei olnud, kuid T. A.i arusaama järgi oli A. Türk ajanud K. A. ja T. A.i omavahel tülli. K. A. sõnul oli T. A. kainena väga tubli inime ne, kuid alkoholijoobes oli konfliktne (kd IV, lk 56-57). Ka A. Türgi vanaema L. T. on ütlustes kinnitanud, et T. süüdistas Aularit, et tema on K.i ja T. abielu lõhki ajanud. Samuti andis L. T. ütlusi, et nii kui Aular T. nägi, siis oli nende vahel tüli (kd III, lk 125). Tunnistaja J. K. sõnul olid T. A. ja A. Türk vihavaenlased ning J. K. täheldas seda nende omavahelistes t sõnelustest. Edasi oma ütlustes pehmendas J. K. enda öeldut, jõudes selleni, et T. A.i ja 22 süüdistatava puhul oli tegemist „sõbralike vihavaenlastega“ ning et peab vihavaenu all silmas seda, kui inimesed omavahel ei suhtle (kd IV, lk 76-77). Kuna tunnistaja J. K.i ütlused on seega süüdistatava ja T. A.i omavaheliste suhete osas segased ning teiste tunnistajate ütlustest lahknevad, tuleb need süüdistatava ja T. A.i omavahelisi suhteid puudutavas osas kõrvale jätta.
  3. Riigikohus on lahendis nr 1-18-10214 märkinud: „Senises kohtupraktikas on selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinna ngu andmise teel. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus (

§ 24

lõiked 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka näiteks kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, solvumine, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate emotsionaalsete reaktsioonidega, mis võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti toimepanija suhtes toimepandud vägivalla- ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ei ole seega meditsiiniline patoloogia, vaid on emotsionaalne reaktsioon, mille tuvastamiseks küll võib, aga ei pea tingimata kaasama eksperti. Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes toimepandud vägivallale või solvamisele. Nii nagu

§ 113

, eeldab ka

§ 115

subjektiivne koosseis seda, et toimepanija peaks vähemalt võimalikuks ja möönaks objektiivse koosseisu asjaolusid. Samuti on provotseeritud tapmine süüline, mis tähendab seda, et toimepanija on teo toimepanemise hetkel täiel määral võimeline aru saama enda teo keelatusest ja suudab oma käitumist sellele arusaamisele vastavalt ka juhtida (

§ 34). (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.

veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-115, p 11.1 koos viitega.) Kannatanu esile kutsutud hingelise erutuse seisund peab olema eriline, millele osutab

§ 115koosseisukirjelduses kasutatud sõna „tugev“.

See ei ole lihtsalt ehmatus, ärritus vms, vaid selle all tuleb mõista kannatanu vägivalla või solvamise tagajärjel tekkinud tugevat emotsionaalset reaktsiooni, mis pärsib oluliselt toimepanija võimet vahetult tapmisteo ajal kaalutletult ja adekvaatselt kannatanu ründele vastata. Teisiti öeldes kätkeb see juhte, mil toimepanija kontroll enda üle on kannatanu käitumise tõttu hetkeliselt vähenenud, välistamata ega piiramata reegeljuhtumil siiski isiku süüvõimet

§-de 34 ja 35 tähenduses. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit saab tuvastada eeskätt kannatanu ja süüdistatava käitumise kogumis hindamise põhjal.“

  1. Tugeva hingelise erutuse seisundi vallandasid süüdistataval väidetavalt 07.06.2021 T. A.i poolt öeldud solvavad sõnad A. Türgi lapse ja abikaasa suhtes. Nimelt oli süüdistata va sõnul, nagu käsitletud ka käesoleva otsuse punktis 18, nimetanud T. A. A. Türgi last xxx ning naist nimetanud L-tähega sõna. A. Türgi ütlustest aga selgub, et last oli T. A. ka varem külavahel niimoodi kutsunud ning oma naist oli A. Türk ka ise sama sõnaga nimeta nud, kui purjus oli. A. Türk nimetas eelnevat ütlustes „tüüpiliseks külaks“ (kd IV, lk 88). Tuleb nentida, et T. A.i käitumine süüdistatava ja tema lähedaste suhtes ei olnud viisakas ja lugupidav. Kui aga ka A. Türk ise oma naist sellise solvava sõnaga purjuspäi nimetas, siis ei saanud T. A.i poolt selle kasutamine tekitada A. Türgis tugeva hingelise erutuse seisundit. Samuti oli last A. Türgi ütlustest selguvalt T. A. varemgi nii kutsunud. Lisaks oli A. Türgi sõnul ka tavaline T.lt sõimava hääletooniga kõnede saamine (kd IV, lk 91). Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et 07.06.
  2. a T. A.i poolt öeldu oli kuidagi eriline kõigist teistest senistest sõnelustest ja kutsus süüdistataval esile sellise erutusseisundi, mis võimaldaks toimepandud tegu kvalifitseerida

§ 115järgi.

Seda enam, et A. Türgi hinnangul võiski selliseid väljaütlemisi nimetada tüüpiliseks külaeluks. Samuti on A. Türk ütlustes tunnistanud, et kui T. A. oli alkoholijoobes ja A. Türk kaine, siis tükkis T. A. teda igasuguste sõnadega kostitama ja süüdistatav kostitas enda sõnul ka T. A.it vastu. Seega ei saa asjas leiduvatest materjalidest järeldada, et tegemist oleks olnud ainult ühe poole pideva ning pikaajalise kiusamise või survestamisega, mis võinuks A. 23 Türgile tekitada pikaajalisi kannatusi. Süüdistatav ei olnud väljapääsmatus olukorras, milline oleks võinud lõppastmes viia kannatanu käitumisest tingitud afektiseis und i tekkimiseni. Kui A. Türk end T. A.i seltskonnas hästi ei tundnud või tajus T. A.i poolt enda ja oma pere halvustamist või alusetut süüdistamist, oleks A. Türgil olnud võimalik T. A.ist eemale hoida ja mitte minna ise tema poole alkoholi tarvitama. 61. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul sellise tugeva erutusseisundi tekkimine kannatanu provokatsiooni tõttu tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et mitte igasugune ühise alkoholitarvitamise ja joobe foonil kannatanu ning süüdistatava vahel arenenud sõnavahetus ja tüli ei saa olla aluseks tugeva hingelise erutuse olemasolu tunnistamisele ja tapmise vähemohtliku koosseisu kvalifitseerimisele. 62. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et A. Türk täitis oma tegevusega

§ 113lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tapmise.

Ekspert on kinnitanud, et T. A.i surma põhjuseks oli liittrauma pea-kaela terava ja pea tömbi traumaga, mille tagajärjel tekkisid kelmetealused verevalumid lülisambakanalis ja peaajus, peaajupõrutus ja -turse, võimalik lülisambaarteri vigastus ning äge väline verejooks haavadest. Eelpool on leidnud tuvastamist, et nii pea tömbi trauma ehk klaaspudeliga kuklasse löömise, mille tagajärjel kukkus T. A. vastu uksepiita ja seejärel kõhuli maha ning ka torke-lõikehaavad tekitas kannatanule A. Türk. Seega põhjuslik seos A. Türgi teo – pudeliga löömise ning nugade ja katkise klaaspudeli kaelaga torke- ja lõikehaavade tekitamise – ning tagajärje – T. A.i surma – vahel on olemas, kuivõrd juhul, kui A. Türk ei oleks löönud kannatanut klaaspudeliga kuklasse ning tekitanud torke- ja lõikehaavu, ei oleks isik antud asjaoludel surnud. Just süüdistatava tekitatud vigastused tingisid kannatanu surma. 63.

§ 15

lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

§ 16lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et A. Türk tegutses tapmise toimepanemisel otsese tahtluse ga. Kohtule esitatud tõenditest ei ilmne, et süüdistatav oleks kuriteo pannud toime kavatsetult. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta T. A.it selja tagant pudeliga kuklasse, sest T. A. ütles halvasti tema perekonnaliikmete kohta. Seega ei saanud olla plaan tapmise toimepanemiseks varem paika pandud, vaid sündmuste käik päädis tapmise toimepanemisega. Seda kinnitab ka tunnistaja I.K.i poolt välja toodud tõik, et enne A.Türkiga viimase poolt soovitud kohta sõitma hakkamist olid poe juures ka A. Türki tuttavad – mees ja kaks last – ning A. Türk soovis ka nende kaasa võtmist, kuid I. K. ei olnud sellega nõus ja seejärel läksid need inimesed xxx poole (vt otsuse p 14).

  1. Otsene tahtlus eeldab seda, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A. Türgi poolt toimepand ud tegu, klaaspudeliga kuklasse löömine ning 33 lõike- ja torke-lõikehaava tekitamine, sealhulgas pea ja kaela piirkonda, on selline, et ka mõistlikult, objektiivse le kõrvaltvaatajale on üheselt arusaadav, et teoga kaasneb kannatanu surm. Kohtu hinnangul mõistis ka süüdistatav, et kannatanu surm on tema teo vältimatu tagajärg. Kohus on kõiki esitatud tõendeid hinnates seisukohal, et süüdistatav käitus selliselt, nagu see on omane isikule, kes teab, et paneb oma tegevusega toime teise inimese tapmise ja vähemalt möönab seda. Seejuures ei pidanud A. Türk vajalikuks kutsuda kiiresti kannatanule abi, vaid lahkus sündmuskohalt ning kõne Häirekeskusele, millest oli võimalik ka aru saada, kes tema teo tagajärjel kannatada sai ning kus see isik asub, tegi alles mitu tundi hiljem.
  2. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimise ga süüdistatavale A. Türgile süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid . 24 Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtuvalt ilmneb A. Türgil alkoholism, kuid ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina

§ 34järgi.

Eksperdiarva muse kohaselt oli süüdistatav kuriteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud psühhoosi, ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samuti ei esinenud A. Türgil psüühika- ja käitumishäireid, mis oleksid tal takistanud 07.06.2021 aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks A. Türgi süüdimatusele või piiratud süüdivusele. 66. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Türgi süüdi

§ 113lg 1 järgi.

Karistus 67. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 113

lg 1, s.o teise inimese tapmise eest näeb seadusandja karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. 68.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepane mis t iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistm ise l arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemises t ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

  1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustik u eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 70. Sanktsiooni keskmine

§ 113lg 1 kohaselt on (15+6)/2=10,5 aastat vangistust.

  1. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. T. A.i surnukehal leiti ekspertiisi käigus kokku 48 haava, neist 33 lõike- ja torke-lõikehaava ning 15 põrutushaava, pea tömp trauma. Seejuures ei leidunud T. A.il enesekaitsele viitava id vigastusi ning ka A. Türgi ütluste kohaselt ründas ta T. A.it seljatagant pudeliga kuklasse lüües. Seejuures leidis ekspertiisi käigus kinnitust, et lõike- ja torke-lõikehaavad olid T. A.ile tekitatud ajal, mil T. A. oli kõhuli lamavas asendis ja samas kohas, kus ta surnuna 25 leiti. A. Türgi poolt T. A.i selja tagant ründamine näitab, et A. Türk lähenes kannatanule ootamatult ning püüdis sellega vältida igasugust kannatanu vastupanu. Kuigi A. Türgi ütluste kohaselt vajus T. A. juba pärast pudeliga löömist põrandale pikali ja jäi sinna lebama, ei piirdunud süüdistatav vaid sellega. A. Türgi poolt T. A.ile tekitatud haavade rohkus näitab, et A. Türk suhtus kannatanusse eriti kalgilt ja hoolimatult. Samuti esinesid T. A.il silmnähtavad liikumisraskused – isik kasutas käimiseks küünarkarku (kd III, lk 77, 86-87) – seega oli tegemist A. Türgist füüsiliselt nõrgema inimesega. Eelöeldu alusel saab teo toimepanemise asjaolusid arvestades hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest tunduvalt suuremaks.
  2. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus.

A. Türgi ütluste kohaselt helistas ta vanglas olles kannatanule K. A.ile ja palus tema käest vabandust (kd IV, lk 88). Samuti avaldas A. Türk kohtuistungil kahetsust tehtud teo osas (kd IV, lk 92). Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. 73. Kuigi A. Türgil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, ei ole arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja raskust võimalik isikut karistada tingimusliku karistusega ega karistusega, mida oleks võimalik asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et süüdistata va t A. Türki tuleb

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada reaalse vangistusega.

Seetõttu arvesse võttes karistuse eesmärke, A. Türgi kuriteo toimepane mise asjaolusid ja süü suurust, tema isikut, ühe karistust kergendava asjaolu esinemis t, raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemist otsese tahtlusega, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest reaalse vangistusega

§ 113

lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisest suuremas määras, s.o 12 aasta pikkuse vangistusega. 74. Tõkend – vahistamine – A. Türgi suhtes tuleb jätta muutmata ning

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. juunist
  2. Tsiviilhagi
  3. Kannatanu K. A. on esitanud tsiviilhagi ning kriminaalasjas on esitatud ka tsiviilha gi tõendavad dokumendid (kd I, lk 7, 21-23). Kannatanu K. A. aga loobus kohtuistungil tsiviilhagist, mistõttu tuleb tema tsiviilhagi jätta KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
  4. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetlusk ulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 järgi ekspertiiside tegemisega tekkinud kuludest, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.
  5. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.
  6. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: 26 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot, 2) surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis 697 eurot (kd I, lk 105), 3) DNA-ekspertiis 11571 eurot (kd II, lk 159), 4) DNA-ekspertiis 741 eurot (kd II, lk 169), 5) DNA-ekspertiis 1254 eurot (kd II, lk 181), 6) sõrmejäljeekspertiis 663 eurot (kd III, lk 6), 7) jäljeekspertiis 314 eurot (kd III, lk 54), 8) kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu 1140 eurot (kd III, lk 156-161), 9) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 129,60+64,80+140,40+32,40+64,80+291,60=723,60 eurot (kd IV, lk 1-4, 5-8, 912, 13-16, 17-18, 19-20), 10) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 2228,40 eurot (kd IV, lk 93-95). Menetluskulud kokku summas 21144,5 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaate id. Arvestades ühelt poolt menetluskulude suurust ning teiselt poolt asjaolu, et vabaduses olles oli A. Türk xxx ning tal tuleb anda ülalpidamist xxx alaealisele lapsele, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulusid vähendada 1/3 ulatuses summani 14096,33 eurot. Samuti võimaldada menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. CD- ja DVD-plaadid erinevate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: - tühi õllepurk „Gildi“, - veremäärdumisega klaasikild, - prillid, - musta käepidemega sakilise teraga nuga, - kaks tühja viinapudelit „Laua Viin“, - tühi õllepudel „Taurus“, - tühi slaavi-inglise kirjaga viinapudel „Mõrnaja“, - rohelise käepidemega taskunuga, - pudelikael, millel slaavi-inglise kirjaga silt „Mõrnaja“, - klaasikild, millel slaavi-inglise kirjaga silt „Mõrnaja“, - crocsilaadsed jalatsid, - musta-halli käepidemega nuga, - lilla käterätik, - vaibatükk, - tulemasin, - tumedat värvi riideese, - kartulikrõpsutükid, - riidetükk, 27 - A. Türgi elukohast läbiotsimisel kaasa võetud käterätt, T. A.il seljas olnud riided: aluspüksid, dressipüksid, vasaku jala sokk, parema jala sokk, Tsärk, A. Türgilt ära võetud lühikesed püksid, M. K.lt ära võetud spordijalatsid Nike, surnud T. A.i kätelt eemaldatud käelabade kaitsekotid. Kuivõrd kannatanu K. A. ei soovinud kohtuotsuse jõustumisel saada tagasi T. A.ile kuulunud ning Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuvaid T. A.ile kuulunud punast värvi jalgratast ja mobiiltelefoni Redmi, tuleb asuda seisukohale, et need asjad on väärtusetud ja tuleb samuti kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sündmuskohalt menetleja poolt kaasa võetud mündid, mille puhul ei ole kohtumenetluse käigus olnud võimalik tuvastada, kellele need kuulusid, kanda KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel riigi tuludesse. A. Türgilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud 20-eurose paberraha kohta on A. Türk andnud ütlused, et see kuulus tema vanaemale L. T.ile (kd IV, lk 87). Kuivõrd L. T. on surnud, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel 20-eurone paberraha selle omanikule ehk L. T.i pärijale või pärijatele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Devy Einer Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Mari Mõttus Rahvakohtunik 28

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.