1-20-1453/112

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2023 1-20-1453 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Jevgeni Barkovski, (ik 38304220346) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Kaitsja Toomas Alp Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Laura Jõgisoo RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Jevgeni Barkovski tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud. J. Barkovski kannab karistust alates
9. septembrist
10. Karistuse lõpptähtaeg saabub
11. märtsil
13. Vangla esitas maakohtule materjalid J. Barkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Prokuratuur nõustub vangla arvamusega. J. Barkovski soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja T. Alp.
14. Tartu Maakohus tuvastas KarS § 76 lg 2 p 2 järgi formaalsed eeldused J. Barkovski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. J. Barkovskit ei vabastatud KarS § 76 lg-s 4 toodud tingimuste hindamise tulemusena. Ehkki kinnipeetav on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele, ei ole elukoha vastavust elektroonilise valve kohaldamise tingimustele kontrollitud, mistõttu pole võimalik vastava lisakohustuse määramist kaaluda.
15. Süüdlase vabastamise poolt räägib tema õiguskuulekas käitumine vanglas ning rehabiliteerivate tegevuste edukas läbimine ning neile antud tagasiside. Süüdlane töötab.
16. J. Barkovskil on üks kehtiv kriminaalkaristus, kriminaalkorras on teda aga karistatud korduvalt ning ta viibib
17. korda vangistuses. J. Barkovskit on karistatud varavastaste ja vägivallakuritegude eest. Praegust vangistust kannab ta narkootilise aine suures koguses käitlemise eest grupis, mille soodusteguriks on kriminaalsed hoiakud, puudulik probleemilahendusoskus, majandusliku toimetuleku oskus ja hõlptulu teenimine.
18. J. Barkovski ei ole ametlikult töötanud, sest ei soovinud tasuda võlgasid. Süüdlase väitel saab ta osanikuna protsendi OÜ-st Hauakivid, ent Äriregistrist nähtuvalt ei ole ettevõttel
19. aprilli 2023 seisuga ühegi aktiivselt tegutseva firmaga seoseid. Praeguse ja varasemad kuriteod on J. Barkovski pannud toime kasu saamise eesmärgil. Kuna J. Barkovskil puudub ametlik töökäik, on talle omane kiire hõlptulu teenimine kuritegelikul teel. Vangistuses on J. Barkovskit toetanud abikaasa 300-700 euroga kuus, ehkki tema palk on 500-540 eurot. Vabanemisfondi on kogunenud aprilli seisuga 2175 eurot. J. Barkovskil on vabanemise korral töökoht ventilatsioonitöötajana ning abikaasa toetus. Iseloomustusest nähtuvalt on J. Barkovski abikaasa kandnud raha ka teistele kinnipeetavatele. Kohtul tekkis kahtlus, et kinnipeetaval võivad endiselt olla säilinud teiste narkootikumide käitlejate või muude kuritegelike ühendustega, kes aitavad teda ja tema perekonda vangistuse ajal ülal pidada. Kaheldav on ka J. Barkovski lubadus tööle asuda. Hydrocraft OÜ palk
20. a I kvartalis on veebilehe teatmik.ee andmetel keskmiselt 473,19 eurot. Seetõttu ei ole kindel, kas ettevõte suudab täiskohaga tööd pakkuda või kas varem kuritegelikku sissetulekut saanud J. Barkovski hakkaks nii väikse palga eest töötama.
21. Positiivseks luges kohus J. Barkovski toetavad suhted pereliikmetega. Küll aga pole vangla hinnangul välistatud, et abikaasa toetab ja tolereerib J. Barkovski kriminaalset käitumist. Kriminaalmenetluses tuvastati, et pere sissetulekud olid väljaminekutest väiksemad. Vangistuse ajal ei ole J. Barkovski teiste kurjategijatega suhtlemist lõpetanud – tal on kontakte ka teiste riikide kurjategijatega, kellega suhtleb kirja teel ning pidev ja laialdane suhtlus vabaduses viibivate kuritegeliku taustaga isikutega. Süüdlane suhtleb vanglas autoriteetsete ja mõjuvõimu omavate organiseeritud kuritegevuse liikmetest kurjategijatega. Süüdlase suhtlus selliste isikutega võib soodustada uute kuritegude toimepanemist vabaduses.
22. Viimase kuriteo toimepanemise põhjuseks saab pidada narkootikumide tarvitamist.
23. eluaastates hakkas J. Barkovski tarvitama kokaiini, mida ta enne vangistust tarvitas u 2 korda nädalas. Kuriteost tulu saamisele lisaks varustas ta end narkootikumidega. Narkootikumide tarvitamist saab pidada üheks kuriteo toimepanemise põhjuseks, ent sõltuvust süüdlane ei tunnista. Ta pisendab narkootikumide tarvitamisega seotud kahju – seega püsib oht narkootikumide tarvitamise jätkamiseks.
24. Vestlustel ametnikuga annab J. Barkovski soovitud vastuseid ja varjab tegelikku infot. Vanglas eesmärkidena välja toodud eesmärke ei ole isik varasemalt püüdnud realiseerida. Tulenevalt isiku manipuleerivast suhtlusviisist ning eelpool juba käsitletud põhjustest on jätkuvalt ebatõenäoline, et kinnipeetav tõsiselt sooviks seatud eesmärkide nimel pingutada.
25. Vaatamata mõningatele J. Barkovski mõttemaailmas toimunud muutustele, on endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades isiku varasemat elukäiku ning viimase toimepandud kuriteo asjaolusid (riigipiire ületav narkootikumide käitlemine), puudub veendumus, kas vangistuse ajal avaldatud seisukohti ning antud lubadusi on J. Barkovskil tegelikult kavas täita. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, töötades, tegevustes osaledes ning lõpetades suhtluse kriminaalse mineviku ja mõttelaadiga isikutega) on J. Barkovskil võimalik näidata, et tema soov edaspidi õiguskuulekalt elada on kindel. 2 MÄÄRUSKAEBUS
26. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada J. Barkovski ennetähtaegselt. Alternatiivselt saata kriminaalasi uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
27. Määruse põhjendused põhine faktidel, vaid oletustel. J. Barkovskit iseloomustavad andmed on suurel määral jäetud tähelepanuta. Põhjendused on ka silmnähtavalt absurdsed. Arvestatud on Riigikohtu varasemates lahendites käsitletud seisukohti, ehkki tuleks tugineda hilisematele lahenditele. Jättes arvestamata isikut positiivselt iseloomustavad andmed, tervisliku seisundi ja pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse, rikkus kohus kaalutlusõigust.
28. Kohus arutas istungiprotokolli kohaselt J. Barkovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, ehkki elukoha sobivust selleks polnud kontrollitud. Loogiliselt võttes pidanuks kohus istungi edasi lükkama ja tegema kriminaalhooldusametnikule ülesandeks kontroll teostada, sest J. Barkovski istungil taotlusest ei loobunud.
29. Kohtus ei arvestanud kaitsja poolt istungil esitatud tõenditega (sh J. Barkovski ja tema poja tervislikku seisundit kajastavad tõendid). J. Barkovski ei saa vastutada ülekantud raha päritolu eest. Puuduvad tõendid, et ta juhendaks mingit talle tulu teenivat kuritegelikku grupeeringut. Tähelepanuta jäeti, et J. Barkovski korter arestiti kriminaalmenetluses ja tema isa tasus elu jooksul kogutud vahenditest 28 565 eurot riigieelarvesse. Seegi näitab, et perel on eelduslikult olemas mõni tuhat legaalset päritolu eurot aastas, mida kanda J. Barkovski pangaarvele. J. Barkovski abikaasa kannab raha teistele kinnipeetavatele, kuivõrd vene inimestele on iseloomulik ligimeste abistamine.
30. Kriminaalhooldus hoiab uute kuritegude toimepanemist ära märksa tõenäolisemalt kui isiku vabastamine järelevalveta karistuse ärakandmisel. Kohus rajab vangistusest tingimisi vabastamata jätmise üksnes kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvale ohuprognoosile, mis võiks olla aktsepteeritav esmakordsel vangistusest vabastamata jätmisel. J. Barkovski on võrreldes eelmise korraga viibinud vanglas rohkem kui aasta ning läbinud ITK tervikuna. Kinnipeetaval puudub stiimul ITK läbimiseks, kui seda niikuinii ei arvestata. J. Barkovski teistkordne vabastamata jätmine varasemale elukäigu tõttu annab ühiskonnale lubamatu signaali kohtu õigusest tõlgendada õigusnorme meelevaldsel viisil.
31. Üheks vabastamise vastu rääkivaks põhjuseks on peetud J. Barkovski narkosõltuvust. Arusaamatuks jääb, kuidas J. Barkovskist kahe kohtuistungi vahel narkomaan sai, sest
32. juuni
33. a määrus ainsatki viidet sellele ei sisalda. Seetõttu ei näinud menetlusosalised ette, et kohus võiks sellist fakti esile tõsta. Kaitsja palub vastu võtta tõend - Tartu vanglale tehtud järelepärimine, millest nähtub, et J. Barkovski viiakse üle Tallinna vanglasse peale ITK-s ettenähtud tegevuste läbimist ja sõltuvusrehabilitatsiooni eesmärkide saavutamist. J. Barkovski on programmi läbinud (vt kohtule esitatud tõend) ning läbinud kõik teised ITK-s ette nähtud sotsiaalprogrammid. Seega ei täida vangistus kasvatuslikke eesmärke. Käesoleval ajal on J. Barkovski ümber paigutatud Tallinna vanglasse, järelikult on sõltuvusrehabilitatsiooni eesmärk saavutatud ning maakohtu väide, et J. Barkovski võib jätkata enda varustamiseks uute kuritegude toimepanemist, ei ole õige.
34. Maakohus ei uskunud J. Barkovski lubadusi täita ITK-s antud lubadusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus on faktiliselt viide isiku süüdistusele. Kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tingivad arvamuse, et nendest lähtuv ohuprognoos kaalub üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus ei 3 viita millised konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud tema arvamuse tingivad. Kui seda isegi teha, jäävad isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ülekaalu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Allakirjutanute hinnangul määruskaebus maakohtu määruse tühistamist ei tingi. Väär on kaitsja seisukoht, et kohus rajas J. Barkovski vangistusest tingimisi vabastamata jätmise üksnes kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvale ohuprognoosile. Ehkki keelatud see ei ole kohtupraktikaga kooskõlas olevaks ei saa lugeda kaitsja veendumust, et varasemale elukäigule viitamine võiks olla aktsepteeritav üksnes esmakordsel vangistusest vabastamata jätmisel. Kolleegium märgib, et vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Täiesti võimalik – ja ilmselt mitte ka väga haruldane – on olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
36. juuni
37. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84). Kohus arvestas ITK läbimist ning tõi seda positiivse asjaoluna esile. Allakirjutanute arvates on J. Barkovski kasutanud vangistusaega enda toimetulekuvõime suurendamiseks, mis peaks tulevikus aitama kaasa tema õiguskuulekale käitumisele. Ringkonnakohtus siiski ei soostu kaitsja seisukohaga, justkui peaks kinnipeetavale andma stiimuli ITK-d läbida üksnes tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kui isik ainult kellelegi näitamiseks ITK-d läbib, seab see kahtluse alla tema sisemise muutumissoovi.
38. Tõsi – üheks J. Barkovski vabastamata jätmise teguriks on varasem elukäik, mille all tuleb mõista eeskätt süüdlase varasemat karistatust ja tema üldist suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et isiku varasemast elukäigust nähtub ohuprognoos. Mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et J. Barkovskit on kokku kriminaalkorras karistatud 10 korral. J. Barkovski kriminaalset minevikku iseloomustab eriliigiliste kuritegude toimepanemine. Kuritegude soodustegureid on päris palju – kiire hõlptulu teenimise eesmärk, alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise ja teiste seisukohtade mitte mõistmine, kuritegelikud hoiakud, grupi mõju, puudulik majandusliku toimetuleku oskus ja impulsiivsus. Varasemalt on isik toime pannud kuritegusid nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt. J. Barkovski varasemat elukäiku arvestades ei ole paraku usk tema muutumisse kerge tekkima.
39. Maakohus on J. Barkovski isiku raames arvestanud neid isikuomadusi, millel on tähtsus retsidiivsusriski hindamisel. J. Barkovskil on varasem kalduvus panna toime kuritegusid korduvalt. Tema puhul on vangla välja toonud tavatult palju uue kuriteo ohte, sh riigipiire ületav ülisuures koguses narkootikumide grupiviisiline käitlemine, korduv vägivalla kasutamine avalikku korda rikkudes, avaliku turvalisuse ohustamine/rikkumine ja vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes. Kõikide kuritegudega võivad kaasneda rasked tagajärjed – sh rahvatervise kahjustamine aga ka raskemate tagajärgedega kehavigastused. Ringkonnakohus möönab, et mida raskemate tagajärgedega on oodatavad kuriteod, seda kaalukamad peavad olema argumendid isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
40. Puutuvalt kuriteo asjaoludesse, on kaitsja ette heitnud konkreetset tegu iseloomustavate aspektide väljatoomata jätmist, mis võivad J. Barkovski retsidiivsusriski mõjutada. Jällegi ei saa allakirjutanud kaitsjaga nõustuda – maakohus on osundanud viimase kuriteo toimepanemise põhjustele ning asjaolule, et lisaks eesmärgile saada kuriteost kasu, tagas J. Barkovski ka enda kindlustatuse narkootikumidega. Seejärel avaldas maakohus arvamust, et narkootikumide 4 tarvitamist võib pidada uue kuriteo riskiteguriks, sest süüdlane ei tunnista sõltuvust ja on püüdnud narkootikumide tarvitamisega seotud kahju pisendada. Asjaolu, et kaitsja maakohtu määruse põhjendustega ei nõustu, ei vähenda kuidagi kohtu siseveendumuse õigsust.
41. Kaitsja arvates on kaalukaks põhjuseks J. Barkovski vabastada tema ja ta lapse tervislik seisund. Ringkonnakohus märgib, et tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. J. Barkovskile laienevad samasugused tervishoiu garantiid, nagu inimestele väljaspool vanglat. Pereliikmete halb tervis ei tingi samuti isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ehkki mure lähedaste pärast on inimlikult mõistetav. Eesti on sotsiaalriik, kus hoolitsetakse ühiskonna abivajavate liikmete eest. Nagu ka maakohtule esitatud tõenditest nähtub, on J. Barkovski pojale koostatud rehabilitatsiooniplaan. Lisaks aga tuleb arvestada sedagi, et poeg sündis
42. a, ent J. Barkovski kannab kokkuleppemenetluses talle Harju Maakohtu
43. märtsi
44. a otsusega mõistetud karistust alates
45. aasta septembrist – seega käideldes suures koguses (500 gr) kokaiini, võttis ta teadliku riski jätta lapsed aastateks ilma isa hoolest.
46. Kaitsja märgib veel, et J. Barkovski narkosõltuvuse arvestamine vangistusest mittevabastamise põhjusena oli üllatuslik ja palub vastu võtta tõendi, millest nähtuvad J. Barkovski üleviimise eeldused Tallinna vanglasse. Kaitsja kinnitusel on need eeldused täidetud ning J. Barkovski üle viidud Tallinna vanglasse. Ringkonnakohtu hinnangul ei kao sõltuvusest tulenevad riskid kergelt – pikaajaliselt narkootikume tarvitanu võib langeda samasse käitumismustrisse.
47. Maakohus ei olegi ette heitnud J. Barkovskile seda, et ta juhendaks kuritegelikku grupeeringut, kes talle tulu teenib. Seda, et J. Barkovski korter arestiti kriminaalmenetluses ja tema isa tasus elu jooksul kogutud vahenditest 28 565 eurot riigieelarvesse, ei jätnud kohus tähelepanuta, vaid sellekohased andmed esitas kaitsja määruskaebuses. Maakohus üksnes märkis (abikaasa tulusid analüüsides), et raha, mida J. Barkovski pangaarvele kantakse, ületab abikaasa legaalsed sissetulekud. J. Barkovski abikaasa abistab kaitsja väitel vene inimesele kohaselt vanglas ligimesi. Allakirjutanutele jääb vähemalt õhku küsimus, millistest vahenditest niigi väikest sissetulekut teeniv abikaasa seda teeb.
48. Ringkonnakohus ei näe põhjust asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks teises kohtukoosseisus. Kui allakirjutanud leiaksid, et isiku uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks oleks põhjendatud elektroonilise valve kohaldamine, siis saaks ringkonnakohus ise kohustada kriminaalhooldusosakonda tuvastama elukoha vastavust elektroonilise valve tingimustele. Allakirjutanute hinnangul ei tagaks elektrooniline valve piisavalt uute kuritegude toimepanemise ohtu, mis lähtuvad süüdlase isikust, tema varasemast elukäigust, kuritegude asjaoludest ning ohust, et isik jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.
49. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses selliseid kaalutlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid määruskaebuse rahuldamise. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta maakohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5