Obsah (10)

§ 231§ 328§ 230§ 232§ 217§ 442§ 445§ 430§ 164§ 102

2-21-3689 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 24. oktoober 2022 Tsiviilasja number 2-21-3689 Tsiviilasi X vs Y ühisvara jagami

§ 231lg-st 2 omaksvõttu koos eelpool nimetatud tõendiga hinnata.

X palub jätta vastuhagi rahuldamata. 20.01.2022 menetlusdokumendi kohaselt, Y on 02.12.2022 esitanud vastuhagi täienduse, milles asus seisukohale, justkui hagejale kuuluv korteriomand aadressiga Krimmi Vabariik, XXX kuulub poolte ühisvarasse. X esitab kohtule tõendi, kust tuleneb, et sõltumata sellest, millal on poolte abielulised suhted lõppenud (st kas 2010 mais või abielu lahutamisega), ei kuulu eelpool nimetatud korter poolte ühisvarasse ning on täielikult hageja lahusvara. X selgitab, et 07.12.2017 kinkis hageja ema talle kuuluva korteriomandi aadressiga Krimmi Vabariik, XXX, Xile, mida tõendab kinkeleping. Hageja esitab ka salvestuse perevestlusest, mis toimus poolte vahel 2013.a. Nimetatud perevestluses kostja väljendas soovi elada koos hagejaga ja jätkata ühise perekonnana: „peret lõhkuda ma ei taha“. Ka nimetatud tõend tõendab seda, et pooled elasid ühise perena ka peale 2010 maid. 31.08.2022 menetlusdokumendis hageja jääb oma varasemates dokumentides esitatud seisukoha juurde, et poolte abielulised suhted ei lõppenud 2010 mais, vaid jätkusid kuni 7 2-21-3689 2020.a, mil poolte abielu sai lõpetatud kohtuotsusega. Hageja väiteid tõendavad kohtutoimiku juurde lisatud järgmised tõendid: -06.05.2021 menetlusdokumendi lisad 2-8: fotod, kus 2010 septembri fotol on jäädvustatud poolte noorem laps (vastsündinu), Xi ja laste koosviibimine poolte ühises elukohas; poolte koosviibimine Tenerifel; -06.05.2021 menetlusdokumendi lisad 9-11, tõlked on esitatud 19.05.2022: pooltevaheline kirjavahetus, kus pooled arutasid ühiseid tulevikuplaane, pereäri ning laste saavutusi. 14.10.2021 menetlusdokumendi lisa 1: kirjavahetus kostjaga, millest sõnaselgelt tuleneb, et kostja ei soovinud abielu lahutada, seda enam ei arvanud, et abielulised suhted on lõppenud 10 aastat tagasi. 20.01.2022 menetlusdokumendi lisa 2: salvestus perevestlusest, mis toimus poolte vahel 2013.a, kus kostja väljendas soovi elada koos hagejaga ja jätkata ühise perekonnana, väites: „peret lõhkuda ma ei taha“. Poolte abielulised suhted ei lõppenud 2010 mais, vaid lõppesid abielu lahutamisega, st 30.06.2020, millest tulenevalt poolte ühisvarasse kuuluvad kõik hagiavalduses nimetatud esemed. Seoses sellega, et poolte abielulised suhted lõppesid abielu lahutamisega, poolte ühisvara jagamisel tuleb lähtuda kehtivast perekonnaseadusest. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et poolte ühisvarasse kuuluvad järgmised esemed ja kohustused: Vara: -Kinnistu aadressil JJJ, hinnanguline väärtus 342 000,00 eurot (27.07.2022 eksperthinnang nr 101222). -Sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH), keskmine turuväärtus 1000 eurot. -Sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP), keskmine turuväärtus 1500-2000 eurot. -Kinnistu sisustus ja mööbliesemed, (esemete täpse suuruse tuleb välja selgitada poole ühiselt valitud eksperdi kaudu). -Rahalised vahendid poolte arvelduskontodel ja hoiukontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.

1. -FIE Y arvelduskontodel asuvad rahalised vahendid abielu lahutamise seisuga 30.06.
2. -kinnistu JJJ kasutuseelis perioodil alates 05.2020 ning edasiulatuvalt kuni käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Kasutuseelise väärtus oli kuni 2021 märtsi kuuni keskmiselt 1500 eurot kuus (hagiavalduse lisa 8) ning alates 2021 märtsi kuust keskmiselt 3500 eurot kuus (04.05.2022 menetlusdokument). Kostja ei ole kasutuseelise suurusele vastu vaielnud, millest tulenevalt leiab hageja, et kostja on kasutuseelise suuruse omaks võtnud ning palub kohut nimetatud summadest lähtuda kohtuotsuse tegemisel. Hageja esitab kostja e-kirja, milles kostja sõnaselgelt keelab hagejal kasutada nende ühisomandis olevat kinnistut aadressil JJJ. Kostja tegevuse puhul on selgelt tegemist hageja kui ühisomaniku õiguste rikkumisega, kuivõrd kostja takistab hagejal ühisomandis oleva asja kasutust. Kohustused: 11.09.2006.a Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenujääk, mille täpne suurus selgub kohtuotsuse jõustumisel. Hageja lahusvara: -550 000 krooni (35 151,40 eurot) – hageja emale kuulunud korteri müügist saadud raha, mis oli kasutatud esimeseks sissemakseks kinnistu aadressiga JJJ ostmisel. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud 01.06.2021 lisadega 1-3 (hageja konto väljavõte ning kinnistu ostumüügileping) ning 02.06.2021 menetlusdokumendi lisaga
3. -Poolte abielu jooksul (sh enne abielu sõlmimist) hageja poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks, mis on hageja enda intellektuaalse loomingu tulemus. X vaidleb kostja väitele vastu, et poolte ühisvarasse kuulub mõtteline osa kinnistust, aadressiga Krimmi Vabariik, XXX. Nimetatud kinnistu on hageja lahusvara, mis oli saadud 8 2-21-3689 kinke teel. 07.12.2017 kinkis hageja ema Z oma pojale Xile talle kuuluva korteriomandi aadressiga Krimmi Vabariik, XXX, mida tõendab kohtule 20.01.2022 esitatud kinkeleping. Hageja ei nõustu, et korteriomand aadressiga VVV, Tallinn kuulus Y lahusvarasse. Korteriomandi erastamine toimus ajal, mil pooled olid abielus, millest tulenevalt oli korter poolte ühisvara. Hageja palus jagada võrdselt pooltele kuuluvaid rahalisi vahendeid, mis olid nende arvelduskontodel ja hoiukontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.
4. Kostja ei ole enda kontode väljavõtteid esitanud. Hageja jääb oma taotluste juurde. Hageja palus jagada võrdselt FIE Y rahalisi vahendeid, mis olid FIE Y arvelduskontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.
5. Kostja ei ole kontode väljavõtteid esitanud. Hageja jääb oma taotluste juurde. X jääb oma hagiavalduse juurde ning palub jagada poolte ühisvara hagiavalduses taotletud viisil ning jätta vastuhagi rahuldamata. 06.09.2022 esitas X tõendid pangakontode jäägi kohta seisuga 31.05.2010 ja 30.06.
6. Y vastus ja seisukohad 20.04.2021 vastuse kohaselt, on ebaõige, et poolte varaühisus lõppes abielu lahutamisega. Poolte abielulised suhted ei lõppenud abielu lahutamisega, vaid lõppesid tegelikult 2010.a maikuus. Sellest tulenevalt kohalduvad poolte varasuhetele PKS1995 sätted. Sellest sõltub ka varajagamise viis. Kuna pooled ei leidnud läbirääkimiste käigus üksmeelt, on ka vara siiani jagamata. Poolte jagamata ühisomandis on osaliselt kinnistu JJJ. Poolte ühiseks kohustuseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenevad kohustused. Hagis märgitud sõiduautodest on ühisomandis sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH), mis omandati 2006.a, mitte aga sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP), mille ostis kostja 2019.a, s.t. pärast abieluliste suhete lõppu. Kehtiv õigus ei võimalda lõpetada ühisomandit igale varaesemele teisiti kui kaasomandi lõpetamise sätteid järgides. Hagis ei ole märgitud mitte ühegi varaeseme nimetust peale eramu ja sõiduki(te), ega ka ühegi varaeseme hinda peale sõidukite, rääkimata tõenditest esemete olemasolu ja väärtuse kohta. Selliselt pole hagi selge ja pole võimalik asjakohaselt hagile vastata. Poolte abielulised suhted lõppesid 2010 mais. 2009.a lõpus jäi kostja poolte ühise neljanda lapse ootele, millest kostja poolte äärmiselt halbade omavaheliste suhete tõttu hagejale ei rääkinud. 2010 mais sai kostja teada, et hagejal on teine elukaaslane. Ta heitis seda hagejale ette ja teatas siis ka oma rasedusest. Hageja ärritus väga ning nõudis raseduse kohest katkestamist. Hageja korraldas suure skandaali, karjus kostjale, enda emale ja kostja vanematele, et kui kostja rasedust ei katkesta, jätab ta kostja maha. Kostjal oli selleks ajaks kantud juba 5 raseduskuud, katkestamine ei olnud selleks ajaks enam võimalik ja kostja ka ei soovinud rasedust katkestada. Hageja viis oma lubaduse ellu ja poolte abielulised suhted lõppesidki 2010.a maikuus. Et poolte abielulised suhted lõppesid 2010 mais, tõendab tsiviilasjas 2-20-8533 hageja esitatud lahutusehagis (hagivastuse lisa 1) märgitu, et „hageja ja kostja vahelised suhted on lõppenud juba
7. aastast, sellest ajast ei ela hageja ja kostja ühise perena ning pooltel ei ole ühist majapidamist“, samuti samas asjas kostja kohtule esitatud hagivastus (hagivastuse lisa 2), milles on märgitud eespool kirjeldatud abieluliste suhete lõppemise asjaolud. Veel tõendab abielusuhete lõppemist 2010 mais hageja lahutusehagi arutamiseks peetud kohtuistungil sellekohane omaksvõtt (kohtuistungi protokoll on hagivastuse lisa 3, protokolli lk 2 salvestusaja 4.54 minutil). Pärast abieluliste suhete lõppu elas hageja erinevates riikides (Tenerifel, Venemaal, sh Krimmis jm). Kuna hageja lastele (ei 2010 sündinud lapsele ega kolmele vanemale ühisele lapsele, sündinud 1999, 2001 ja 2006) ülalpidamist ei andnud, 9 2-21-3689 esitas kostja 06.02.2014 laste nimelt Harju Maakohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 21.03.2014 otsusega mõisteti hagejalt igale lapsele välja tolleaegne elatisemiinimum 140 eurot lapse kohta. Hageja elatisevõlgnevus kohtuotsuse järgi on käesolevaks ajaks üle 30 000 eurot. Hageja jättis kodust lahkumisel kostja nelja väikese lapsega väga raskesse rahalisse olukorda, mistõttu kostja vormistas end ettevõtjaks 27.05.
8. Seda, et hageja on alates 2010 elanud ja töötanud mujal maailmas, tõendab tema enda poolt Krimmis elamise ajal 04.06.2017 kohalikus portaalis AAA.careerist.ru üles pandud tööotsimiskuulutus ja CV (väljatrükk portaalist ja CV-st koos tõlkega hagivastuse lisa 5, leitav aadressil xxx). Muuhulgas nähtub sellelt, et hageja oli 2010-2013 Hispaanias Tenerife venekeelsete laste X Kooli ja X Keskuse xxx ja xxx, alates 2014 oktoobrist aga xxx lasteloomingustuudios ning loomingustuudiote „FGBOU“, „MDC“ ja „Artek“ xxx Venemaa „Krimmi Vabariigis“. CV-st nähtub küll ka, justkui oleks hageja perioodil 1998-2014 olnud MMM OÜ juhatuse liige Tallinnas. Äriregistri andmed selgitavad aga, et tegelikult asutati äriühing 2007 ja kustutati registrist 2017 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Viimane esitatud aruanne pärines 2012.majandusaastast, kuid perioodi 2010-2012 aruanded näitavad, et nendel aastatel tegelikult majandustegevust ei toimunud. Ei saanudki toimuda, sest hageja elas Hispaanias. Xile, kes on Vene Föderatsiooni kodanik ja elas Eestis Vene Föderatsiooni välispassi ja selle alusel väljastatud ajutise elamisloa alusel, on 01.02.2015 väljastatud Vene Föderatsiooni kodaniku sisepass, mida väljastatakse ainult Venemaa territooriumil alatiselt elavatele Venemaa kodanikele. Hagejale on väljastatud individuaalne maksunumber (INN xxxxxxxxxx). Ehkki VF passi kantakse andmed abielu kohta, siis Xi passis Y kohta andmed puuduvad. Märgitu tuleneb sellest, et hageja ja kostja abielulised suhted olid lõppenud. Hageja registreeritud elukoht on xxx, Krimmi Vabariik, Venemaa. Märgitud asjaolud nähtuvad VF-i territooriumil ametlikus korras litsentseeritud eradetektiivide teenuse raames A. O. poolt avalikest andmetest kogutud infost. Lahutusmenetluse kohtuistungil ei osanud kumbki abikaasa öelda, millal täpselt 2010.a maikuus abielulised suhted lõppesid, kuid kuna mõlemad kinnitasid, et see toimus maikuus, on mõistlik lugeda abieluliste suhete lõppemise päevaks 31.05.2010.a ja selle seisuga määratleda ka ühisvara koosseis. Poolte ühisomandis on kinnistu JJJ. Selle omandamiseks sõlmisid abikaasad 09.08.2006 müügilepingu, mille kohaselt oli hoonestatud kinnistu ostuhind kokku 4 800 000 krooni. Hagiavalduses märgib hageja, et kinnistu ostmisel tasuti 550 000 krooni (35 151,40 eurot) hageja emale kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja väitis sama ka kohtueelsetel läbirääkimistel, mistõttu kostja eeldas, et see väide on õige. Hageja ei ole lisanud hagile vastavaid tõendeid, mida tulnuks teha, mistõttu tema väidet ei saa enam õigeks pidada, sest hagejal ja kostjal oli samal perioodil ka ühiseid sääste, mis olid hageja pangakontol. Xi ema elas VF-s ja tal oli seal elukoht, aga kostjal ei ole andmeid, et tegemist oli hageja emale kuulunud korteriga, see võis olla nn riigikorter. Seetõttu kostja ei võta õigeks hagiväidet, et tema ema korteri müügist saadi raha. Kostja palub hagejal esitada vastavad tõendid raha pärinemise kohta emalt. Kuni nende puudumiseni tuleb eeldada, et tegemist oli abikaasade ühise rahaga. Õige on hagiväide, et 1 450 000 krooni (92 671,89 euro) tasusid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr. 01220141212 saadud rahaga. Väär on hagiväide, justkui oleks 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) tasutud rahaga, mis saadi poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügist. Ehkki korteriomand Tallinnas VVV, Tallinn, mille müügist 2 800 000 krooni saadi, kanti kinnistusraamatusse kostja nimele abielu ajal, ei omandatud seda abielu ajal ega ühisvara arvel, vaid tegemist oli kostja eelmise abielu lahutamisel jagatud ühisvarast pärineva lahusvara õigusliku režiimi muutumisega. Vaidlusaluse 2 800 000 krooni tasusid abikaasad 20.03.2007 asjaõiguslepingu sõlmimisel. 10 2-21-3689 Lepingu p.-s 3.
9. märgitult tuli see raha samal päeval sama notari juures toimunud korteriomandi VVV müügist saadud rahast. Korterelamu VVV (tänase aadressiga KKK) valmis 1994.a. ja 15.03.1996 aktiga anti see Tallinna Linnaehituse Munitsipaalettevõtte poolt üle korteriühistule VVV (reg.kood xxxxxxxx). Hoone ehitati ühistuliikmete osamaksude arvel (sisaldub akti preambulas). Aktist nähtub, et korteri nr 7 (üldpind 79,4 m2) ja selle juurde kuuluva garaaži (üldpind 15,3 m2) omanikuks oli A. K. A. K. oli kostja esimene abikaasa. Y ja A. K. sõlmisid 27.05.1998 ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu, millest nähtuvalt kuulus abikaasade ühisomandisse osamaks summas 241 003 krooni korterühistus „VV“, märgitut tõendas Korteriühistu tõend 5.05.
10. Nimetatud tõendilt nähtub, et tegemist oli siiski Korteriühistuga VVV. Lepinguga jäi osamaks kostjale. Korteriühistu VVV registriväljavõttelt nähtub, et vana registrikoodiga xxxxxxxx korteriühistu VVV tänane registrikood on xxxxxxxx ja selle tänane nimetus on KKK korteriühistu. VVV korteri 7 kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et esmaseks korteriomandi omanikuks oli KÜ VVV registrikoodiga xxxxxxxx. See tulenes EES §-st 211, mille kohaselt oli korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omanud isikul. Kuni kinnistamiseni oli korteri omanikuks korteriühistu, kostjale kuulus vaid osamaksu tagasinõudeõigus. Kuna korterid ei olnud osamaksu tasaarvestamise alusel selleks ajaks omanikele üle antud, saigi korteriomandi omanikuks saada vaid korteriühistu. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna 10.07.2003 kinnistamisotsusest nähtub, et KÜ VVV ning korteriühistu osamaksu omanikud sõlmisid 25.02.2003 lepingu, millega osamaksude korteriomandiga tasaarvestamise alusel anti korteriomandite omand üle osamaksu omanikele. 10.07.2003 kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kostja. Kuna korteri kasutamisõiguse andnud osamaksu omand kuulus Yle ja hilisemad muudatuskanded olid õiguslikud, mitte aga materiaalsed, omandati korteriomand VVV täies ulatuses kostja lahusvara arvel, sest ühisvara arvel selle omandamiseks vähimaidki kulutusi ei tehtud. See asjaolu oli hästi teada ka hagejale, mistõttu on hagis esitatud vastupidised väited kohtu teadlik eksitamine. PKS1995 § 19 lg 2 p 3 nägi ette abikaasade võrdsusest kõrvalekaldumise juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Olukorras, kus ühisvara omandati lahusvara arvel täies ulatuses, toimus ka kõrvalekaldumine täies ulatuses, st asi tunnistati abikaasa ainuomandiks. Olukorras, kus ühisvara omandati lahusvara arvel osaliselt, toimus ka kõrvalekaldumine vastavas osas. Kuna kinnistu omandati kostja lahusvara arvel summas 2 800 000 krooni ja ühisvara arvel summas 2 000 000 krooni, esineb alus poolte võrdsusest kõrvale kaldumiseks proportsiooniga 58,33 % ja 41,67 %. Märgitust tuleneb, et ühisvara hulka kuulub vaidlusalusest kinnistust üksnes 41,67 % ja seda saabki ühisvara jagamise käigus jagada. Arvestades kinnistu tänast väärtust (250 000 eurot) on see summas 104 175 eurot. 09.03.2007 sõlmisid abikaasad Nordea pangaga kokkuleppe laenulepingu muutmiseks ning võtsid lisalaenu 200 000 krooni. Sellega sisustasid pooled uut maja. Mööbel, millega pooled maja sisustasid perioodil märtsist 2007 kuni maini 2010, on poolte ühisvara, kuid on amortiseerunud ega oma täna enam mingit rahalist väärtust. PKS1995 § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara m.h. vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abieluliste suhete lõppemist. Seega kostja poolt pärast 31.05.2010 omandatud vara on kostja lahusvara ja see jagamisele ei kuulu. Kui hageja soovib, võib ta enne 2010 maikuud omandatud varaesemed üles lugeda ja need esemed majast ära viia, kostja neid endale ei soovi. Ühisvara koosseisu kuuluvad seega 41,67 % kinnistust (väärtus 104 175 eurot), sõiduk KIA Carnival 2002 ja laenujääk (tänane laenujääk on ca 61 516 eurot). Tuleb arvestada, et alates 01.06.2010 kuni tänaseni on kostja tasunud üksinda nii laenu põhiosa kui intressimakseid. Seisuga 25.08.2020 oli kostja tasunud üksinda laenu 65 098,33 eurot (põhiosa 39 246,14 eurot ja intressimakseid 25 852,19 eurot, Luminor panga 7.09.2020 tõend on hagivastuse lisa 21), mis kõik on toimunud tema lahusvara arvelt. See summa on juba muutunud ja muutub veel, Luminor pangalt värskemat tõendi saamisel esitab kostja selle 11 2-21-3689 viivitamatult kohtule. Hageja ei ole 11 aasta jooksul laenu tagastamise panustanud sentigi. Kostjal on õigus tema poolt tasutud ühisvaraline kohustus ühisvara arvelt tagasi saada PKS § 34 lg 2 alusel. Seega olukorras, kus ühisvara hulka kuulub 41,67 % kinnistust väärtusega 104 175 eurot, millest arvestatakse maha nii tänane laenujääk ca 61 516 eurot (väheneb) kui kostja tasutud laenumaksed (25.08.2020 seisuga 65 098,33 eurot, suureneb), selgub, et ühisvara väärtus tänase seisuga negatiivne (-22 439,33 eurot, muutub). Ühisomandi tänane negatiivne väärtus tuleneb asjaolust, et kinnistu osteti 14 aastat tagasi buumi ajal, selle hind ostmisel (4 800 000 krooni on tänases vääringus 306 776 eurot) oli märkimisväärselt kõrgem, kui on selle tänane turuväärtus. Seega ei saa tema tänane väärtus olla positiivne, mida jagada, vaid on negatiivne ja nii hageja kui kostja ühisomanikuna peavad panustama kahjumisse võrdselt. Märgitust tulenevalt jääb ühisvara jagamise tulemusel juhul, kui kinnistu jääb kostjale, nagu ka laenujääk, hagejal kohustus hüvitada kostjale -11 219,67 eurot (-22 439,33:2= 11 219,67). Kinnistu jätmine kostjale on põhjendatud, sest esiteks kuulub kostjale kinnistust suurem osa ja teiseks on tegemist tema koduga. Enda registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana on maksuõigusliku tähendusega, see ei moodusta mingit eraldi omandit, vaid annab ettevõtjale õiguse arvata oma tuludest maha kulud, mida registreerimata ettevõtja teha ei saa. Kummagi abikaasa pangakontod on asjakohased seisuga 31.05.2010, mitte aga tänased, sest poolte abielulised suhted lõppesid hiljemalt 31.05.
11. Xi nõue „jagada kinnistu kasutuseelist“ on nii asjaoludelt sisustamata kui tõendamata. Ühisvaraeseme kasutuseeliste nõudmiseks on Riigikohus seadnud väga kitsad piirid, ennekõike tuleb tõendada, et pooltel on olnud kokkulepe või üks pooltest on nõudnud kasutuse eest tasu ajal, mil tal endal on teisest poolest tulenevalt takistatud varaeseme kasutamine. Hageja lahkus Eestist 11 aastat tagasi ja talle on väljastatud VNFSV siseriiklik pass, mis väljastatakse ainult isikutele, kes alaliselt elavad VNFSV territooriumil. Ühisvara hulka kuulub kinnistust veidi üle 40%. 07.06.2021 vastuhagi kohaselt, poolte abielu sõlmiti 25.03.
12. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 30.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr. 2-20-8533, lahutus jõustus otsuse päeval. Poolte varaühisus ei lõppenud abielu lahutamisega, vaid lõppes 2010 maikuus. Sellest tulenevalt kohalduvad poolte varasuhetele täies ulatuses PKS1995 sätted. Sellest sõltub ka varajagamise viis. Väär on Xi 06.05.2021 menetlusdokumendis sisalduv väide, justkui oleks kostja õigusteadmistega esindaja eksitanud Xit puutuvalt abieluliste suhete lõppemise ajaga ja tegelikult lõppes varaühisus lahutamisega. See, et hageja püüab nüüd väita, et tegelikult abielulised suhted ei lõppenud 2010 mais, on kohtu eksitamine. Abielulahutamise hagi koostas hagejale õigusteadmistega esindaja hageja enda andmete alusel. Esindajale ei oleks saanud olla teada hageja ja kostja abieluliste suhete lõppemise aeg, mida lahutusehagi avaldusse kirjutada, kui seda ei oleks talle avaldanud hageja ise. Hagiavaldusest nähtub üheseltmõistetavalt, et hageja ja kostja vahelised suhted on lõppenud juba
13. aastast, sellest ajast ei ela hageja ja kostja ühise perena ning pooltel ei ole ühist majapidamist. Hagi koostanud esindaja on hagejaga sama emakeelega, seetõttu pole ka võimalik väita, et esindaja oleks hageja jutust valesti aru saanud. Seega on hageja väited, justkui tegelikult ei oleks poolte isiklikud ja majanduslikud suhted lõppenud 2010.a. maikuus, kantud tagantjärele huvist saada kostja arvelt rahalist kasu. 06.05.2021 menetlusdokumendile lisatud Xi isiklik selgitus on suures osas hageja väljamõeldis, mis on kantud tema abieluliste suhete lõppemise aja “ümberhindamisest”. Täielik väljamõeldis on hageja väide, justkui oleks poolte kokkuleppel hageja läinud välismaale “tööle perekonna huvides” ja vahepeal jätkus harmooniline perekonnaelu, kui 12 2-21-3689 “kasvatati ühiselt lapsi”. Midagi sellist ei olnud. Vastasel juhul tuginenuks hageja ka sellele, et ta pidas kogu see aeg peret üleval, sellekohaseid väiteid ega tõendeid pole hageja esitanud. Hageja pole andnud alates 2010 maikuust pere jaoks ühtki senti, pole üleval pidanud ega kandnud majakulusid ega tasunud maja pangalaenu, hageja pole tasunud laste kulusid. Kui hageja oleks seda teinud, ei oleks kostja pidanud esitama ka laste nimelt elatisenõudeid, mille võlgnevus tänaseks on üle 30 000 euro. Pooltel ei olnud mingeid ühiseid jätkuvaid pereplaane, hageja ei teinud mingit tööd “perekonna huvides” ega toetanud rahaliselt, selle osas võib tunnistajatena üle kuulata ka poolte tänaseks täiskasvanuks saanud lapsi. Pooled ei asutanud mingit ühist ettevõtet Tenerifel ja hageja ei täitnud mingeid suveniirkaupluste lette Eestis. Tenerifel töötamise kohta puuduvad kostjal andmed, hageja ei ole töötamisest ega oma tuludest kunagi midagi ei rääkinud. Loomulikult saatis kostja hagejale pilte lastest, sest ühiste laste pärast aeg-ajalt suheldi (seda kinnitab ka kostja 13.11.2011 e-kiri hagejale, samuti 2011.a fotod lastest, kuid mitte kostjast). Laste teemal suhtlemine on iseenesest mõistetav, kuid ei tähenda “isiklikke ja majanduslikke abielusuhteid”. Hageja esitab enda soove “ühiste pereplaanidena”, üritades seda tõendada mh enda 08.07.2015 e-kirjaga, kus ta kutsus lapsi ja kostjat puhkama Krimmi. Mida aga hageja jätab ütlemata, on, et ehkki kostja reisile minekuga nõustus, jäi reis ära, sest hageja ei maksnud reisiks vajalikke kulusid (viisad, piletid) ja kostjal raha reisiks ei olnud. Ka ei tõenda hageja ja kostja isiklikke ega majanduslikke seoseid hageja esitatud kostja e-kirjad 2011.a. Esmalt käis jutt hageja äriühingust, milles varasemalt töötas ka kostja, kuid seoses hageja lahkumisega jäi ettevõte tööta ja kostja sissetulekuta, mistõttu ta registreeris end FIEna. Kostja püüdis varasemat ühist tööd jätkata ja leida tellimusi, tegelikult aga mitte ükski tellimusprojekt ei realiseerunud. Kostja teenis leivaraha FIE-na mõningaid suveniire tehes ja müües, sest hageja rahaline panus puudus. Hageja väited, justkui ta jätkas toodangu valmistamist ka Eesti poodidele, on kostja jaoks arusaamatu, sest kostjale mingit raha hageja käest ei tulnud. Kostja soovis avada 2012.a Hispaanias oma suveniiriettevõtte, lootes, et ehk saab ta oma käsitööoskusi ära kasutades sealgi suveniire müüa. On täielik vale, et seda tegid pooled “ühiselt”. Hageja küll pakkus oma abi ja korraldas selleks kohapeal juristi ning kostja lendas selleks koos 2 lapsega (mitte kõigi 4 lapsega, nagu nähtub ka hageja esitatud fotodelt) sinna. Niipea, kui paberid olid allkirjastatud, nõudsid jurist ja hageja hageja jaoks ka “üldvolikirja”, pärast mida võttis hageja kohe kõik paberid enda kätte ja keeldus kostjale andmast. Edasi sai kostja aru, et tegelikult oligi hageja eesmärgiks tegutseda ise kontrollimatult läbi kostja nimel oleva ettevõtte, pannes vastutuskohustuse riigi ees (sh maksude tasumise jms eest) kostjale. Seetõttu tühistas kostja varsti pärast Eestisse naasmist üldvolikirja. Seega on hageja faktiväited justkui õiged, kuid esitatud manipulatiivselt, muutes need sisult valeks. Oma X ja kooli korraldas hageja iseseisvalt, kostja ettevõttega (mis polegi tööle hakanud) polnud neil mingit puutumust. Hageja väiteid VF sisepassi kohta ja seal olevat pitsatit tuleb kontrollida, sest kostjale antud dokumendi kohaselt pitsatijäljendit selles passis olla ei saa. Iseloomulik on hageja väide, et ta vajas laste sünnitunnistusi “Artekis selleks, et saata lastele kingitusi”, kui tegelikult ühtki kingitust isa lastele saatnud ei ole. Sama iseloomulik on tema väide kohtutäiturile, et kuna tema on “ametlikult abielus”, ei olevat elatisenõue justkui lubatav. See, et hageja tegelikult peret rahaliselt ei toetanud, tema jaoks küsimus ei ole. Mingeid aastavahetusi ega pühi pere koos ei tähistanud, seegi on hageja väljamõeldis. Kostja eesmärgiks on olnud hoida madalat profiili ja püüda vältida hagejat ärritada, mistõttu ei julgenud ta esitada abielulahutuse hagi kohe pärast kooselu lõppu. Kui kostja formaalsest lahutusest uuesti 2019.a lõpus julges juttu teha, tuli hageja poolte ühisvaraks olevasse majja, kostjat polnud kodus, kuid kui poeg ema kaitseks välja astus, ründas hageja poega, haaras kahe käega poega riietest ja ning pigistas kaelast. Kui kostja oleks sündmuse taas maha vaikinud, siis poeg reageeris sellele asjakohaselt, politseisse avalduse tegemisega. Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega 13 2-21-3689 kriminaalasjas XXX tunnistati hageja süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Karistus jäeti täitmisele pööramata, kui hageja ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna katseaeg hakkas kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates xx.xx.xxxx, on hageja praegugi katseajal ja seetõttu kontrollib ta ennast. Hageja 06.05.2021 dokumentidest ilmneb, et 57 988 eurot laekus hageja ühelt kontolt välismaal hageja teisele kontole Eestis. Hageja ei ole tõendanud, et tema emal olnuks korter, see oleks müüdud ja raha oleks laekunud tema kontole. Seega tuleb eeldada, et tegemist oli abikaasade ühise rahaga. Muus osas on Y seisukohad samad, mis 20.04.2021 vastuses ja Y palub jagada poolte ühisvara vastavalt tema ettepanekule. 21.06.2021 menetlusdokumendi kohaselt, Y lähtus oma nõudes PKS § 34 lg 2 sõnastusest, mille kohaselt toimub lahusvara arvelt tehtud maksete hüvitamine ühisvara arvelt, seega täissummast. Arvestades, et kostja soovib nii ühise kohustuse kui kinnisasja jätmist endale, on sama elulist tagajärge saavutav, kuid siiski selgem nõue viisil, et X hüvitaks Yle poole tema poolt alates 01.06.2010 kuni tänaseni tasutud pangalaenu maksetest. Luminor Bank AS-i 16.06.2021 tõendist nr.20-2.1/725 (lisa 2) nähtub, et perioodil alates 1.06.2010 kuni tõendi väljastamiseni 16.06.2021 on kostja pangakontodelt tasutud pangalaenu makseid põhivõlga summas 42 746,14 eurot, intresse 26 856,48 eurot, teenustasusid 63,91 eurot ja viivisintresse 2,42 eurot, kõik kokku summas 69 668,95 eurot. Kostja taotleb hagejalt sellest poole hüvitamist summas 34 834,48 eurot. Kuna kostja on oma vastuhagis taotlenud kinnistu jagamisel poolte võrdsusest kõrvalekaldumist põhjendusel, et see on rohkem kui pooles ulatuses omandatud tema lahusvaraks olnud korteri müügist saadud raha arvel, seega ühisvara hulka kuulub 41,67 % kinnistust väärtusega 104 175 eurot, ja sellest tuleb maha arvestatada tänane laenujääk 60 732 eurot, on abikaasade jagatav netovara 43 443 eurot (104 175 – 60 732 = 43 443), mistõttu tuleb kostjal vara jagamisel taotletud viisil hüvitada hagejale omandi kaotus summas 21 721,50 eurot (43 443 : 2). Kostja taotleb ka poolte kohustuste tasaarvestamist. Märgitust tulenevalt on kostja vastuhagi nõuded järgmised: -Mõista Xilt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr. 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni hagi esitamiseni tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest, st summas 34 834,48 eurot. -Lõpetada Xi ja Y ühisomand kinnistule JJJ. Kohustada Xit andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad X ja Y kokku selles, et kinnistu asukohaga JJJ (kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx), läheb Y ainuomandisse, samuti kohustada Xit andma nõusolek (KrS § 341 tähenduses) kinnistu, mille registriosa number on xxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu ühisomanikud X ja Y, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y, asendades Xi tahteavaldused kohtuotsusega. -Jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenevad kohustused Y lahuskohustusteks (jääk hagi esitamise seisuga 60 732 eurot). -kohustada Yt tasuma Xile hüvitis omandi kaotuse eest summas 21 721,50 eurot; -tasaarvestada Xi kohustus Y vastu summas 34 834,48 eurot Y kohustusega Xi vastu summas 21 721,50 eurot ja mõista tasarvestuse tulemusel Xilt Yle välja 13 112,98 eurot; -lõpetada Xi ja Y ühisomand sõidukile KIA Carnival 2002 (HHHHHH) ja jätta see Xi ainuomandisse. 14 2-21-3689 24.11.2021 menetlusdokumendi kohaselt, kostja ei ole vastuoluline, kui selgitab, et pooled ei asutanud ühist ettevõtet Tenerifel. Ettevõtte asutas kostja ja enda jaoks, kuid hageja abistas. Saanud aru hageja tegutsemismotiividest, tühistas kostja volikirja koheselt. Hageja väitel on kostja võtnud õigeks, et hageja tegi kinnistu ostul sissemaksu osaliselt oma lahusvara arvelt. Hageja on seisukohal, et tegemist on asjaolu omaksvõtuga ning palub kohut tulenevalt

§ 231lg-st 2 omaksvõttu koos eelpool nimetatud tõendiga hinnata.

Hagejal on jäänud tähelepanuta, et viidatud säte kehtib asjaolu omaksvõtul kohtumenetluses, mitte kohtumenetluse eelselt, sest sätte järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohtumenetluses ei ole kostja asjaolu, et hageja on kasutanud lahusvara, omaks võtnud. Hageja tõendamiskoormis püsib. Yle sai seoses laste hagi menetlemisega kostja vastu elatise suurendamiseks teatavaks, et hageja on 2018.a omandanud korteri 1/6 mõttelise osana 2014.a valminud korterelamust Krimmis AAA linnas, mille katastritunnus on NNN (VF-s määratakse katastrinumbrid nii kinnistutele kui ehitistele). Selle on hageja hagi esitamisel täiesti maha vaikinud. Kostja sai oma valdusse VF elektroonilise katastriväljavõtte. Korterelamu mõttelise osa (millele vastab konkreetne eraldiasuv korter) omandamine 2018.a. kõrgelt hinnatud kuurortpiirkonnas mere ääres Krimmis AAA linnas, millele on kõrge üürinõudlus, ja selle mahavaikimine hageja algatatud ühisvara jagamise menetluses näitab kostja hinnangul hageja järjekordset ebaausust. Avalike andmete https://rosrealt.ru/yalta/cena kohaselt on korterite turuväärtus AAAs keskmiselt on 176 890 rubla/m2. See hõlmab nii uusi kui vanu ehitisi. Vaidlusaluse korteri näol on tegemist 2014 valminud majaga, st üsna uuega. Elamu suurus katastriväljavõtte järgi on 224,5 m2 ja hageja omandisse kuulub 1/6 mõttelist osa elamust, tema korteri suurus on 37,41 m2, s.t. selle hind on 37,41 x 176 890 = 6 617 454,90 rubla = ca 78 439,80 eurot. See on märkimisväärne väärtus, mille ühisomandina jagamisel saaks kostja üle 39 000 euro. Tegemist ei oleks poolte ühisvaraga, kui poolte abielulised suhtes lugeda lõppenuks 2010.a. Hageja veendunud seisukoht on, et abielulised suhted lõppesid lahutamisega, kuid sel juhul tulnuks hagejal esitada ühisvarana jagamiseks ka korterelamu mõtteline osa AAAs, mida hageja ei teinud. Ehkki

§ 328

lg 1 järgi peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed, on hageja ebaõigesti hagis märkinud, et rohkem kui kinnistu, laen ja autod ühisvara hulka ei kuulu. Märgitust tulenevalt soovib kostja täiendada oma vastuhagi tingimusliku nõudega, et kui kohus loeb poolte abieluliste suhete lõppemist lahutusega, jagada ühisvarana ka hageja nimel olev poolte ühisomand korterile, mis moodustab 1/6 mõttelist osa ehitisest, mille katastritunnus on NNN, asukoht Krimmi Vabariik, AAA, XXX linn, XXX põiktänav x). Kostja ei saanud haginõude laiendamise avaldust varasemalt esitada, sest kostjale ei olnud vara olemasolu teada ja hageja seda pahauskselt varjas. Küll aga võimaldab korteri olemasolu hagejal kanda menetlusega seotud kulusid, ehkki ta on kohtule end esitlenud kui puudustkannatavat pensionäri. 02.12.2021 menetlusdokumendi kohaselt, tänaseks on kostja saanud teada, et poolte ühisvara hulka ei kuulu ainult kinnistu Tallinnas ja hageja kasutuses olev auto, vaid hageja on 2018.a omandanud Krimmis AAAs kõrgelthinnatud kuurortpiirkonnas kinnisvara. Hageja ja kostja vahel on vaidlus, millal lõppesid poolte abielulised suhted ja millist seadust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada, kas PKS1995 või PKS

1. Juhul, kui kohus tuvastab abieluliste suhete lõppemise hageja taotletud ajal abielu lahutamisest, tuleb ühisvarana jagada ka hageja AAAs asuv kinnisasi. Sellega seoses on kostja sunnitud oma vastuhagi täiendama ning tingimuslikult taotlema ka AAAs asuva kinnisasja ühisomandi lõpetamist. Hageja on 17.01.2018 omandanud 1/6 mõttelise osa kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAAs, XXXs, XXX 15 2-21-3689 põiktänava majapiirkonnas nr x, katastritunnusega xxxxxxxxxx. Registriväljavõttelt nähtub 1/6 mõttelise osa omanikuna X, mingeid koormatisi hageja mõttelisel osal ei lasu. Väljavõttest (lk.1 keskel) nähtub, et maatükil asub kinnisvaraobjekt katastritunnusega NNN (VF-s määratakse katastrinumbrid nii kinnistutele kui ehitistele). Viidatud katastritunnusega on korterelamu, mille nö postiaadress on Krimmi Vabariik, AAA, XXX linn, XXX põiktänav x. Registriväljavõttest nähtub, et tegemist on
2. a. valminud korterelamuga, millest hagejale kuulub 1/6 mõttelist osa. Tegemist ei oleks poolte ühisvaraga, kui poolte abielulised suhted lugeda lõppenuks 2010.a. Kostja Google otsingumootorisse sisestatud "xxx" andis vastuseks 2 müügikuulutust samas majas. Kui hageja näitas neid poolte ühisele tütrele Lle, tundis tütar kohe ühe korteritest ära. Kui hageja ema suri, sõitis L vanaema matustele ning peatus isa korteris mitu päeva. Hageja seletas tütrele tookord, et see on tema üürikorter. Hageja on 13.11.2021 pannud korteri müüki (müügikuulutuse väljatrükk portaalist avito.ru on käesleva menetlusdokumendi lisa 6). Märgitust tulenevalt soovib Y täiendada oma vastuhagi tingimusliku nõudega, et kui kohus seob poolte abieluliste suhete lõppemise lahutusega, jagada ühisvarana ka hageja nimel olev poolte ühisomand mõttelisele osale kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAAs, XXXs, XXX põiktänava majapiirkonnas nr x, katastritunnusega xxxxxxxxxx ja millel asub korterelamu katastritunnusega NNN postiaadressiga Krimmi Vabariik, AAA, XXX linn, XXX põiktänav x. Kostja ei saanud haginõude laiendamise avaldust varasemalt esitada, sest kostjale ei olnud vara olemasolu teada ja hageja seda pahauskselt varjas. Kostja teeb ettepaneku lõpetada ühisomand AAA kinnisvarale viisil, et jätta see hageja omandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 39 000 eurot. Muus osas jääb Y oma varem sõnastatud haginõuete juurde. 31.08.2022 menetlusdokumendi (hagi terviktekst) kohaselt, poolte abielu sõlmiti 25.03.
3. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 30.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-8533, lahutus jõustus otsuse päeval. Poolte varaühisus ei lõppenud abielu lahutamisega, vaid lõppes tegelikult
4. a. maikuus. Sellest tulenevalt kohalduvad poolte varasuhetele täies ulatuses PKS1995 sätted. Sellest sõltub ka varajagamise viis. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu juhul, kui kohus loeb abielu lõppenuks 31.05.2010, järgmine: -Mõista Xilt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni 31.08.2022 esitamiseni tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest 76 911,21 eurot, st summas 38 455,61 eurot. -lõpetada Xi ja Y ühisomand kinnistule JJJ. Kohustada Xit andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad X ja Y kokku selles, et kinnistu asukohaga JJJ, milline on kantud kinnistusregistriossa nr xxxxxxxx, läheb Y ainuomandisse, samuti kohustada Xit andma nõusolek (KrS § 341 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusregistriosa on nr. xxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu ühisomanikud X ja Y, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y, asendades Xi tahteavaldused kohtuotsusega. -Jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenevad kohustused Y lahuskohustusteks (jääk 31.08.2022 seisuga 54 702 eurot). -Kohustada Yt tasuma Xile hüvitis omandi kaotuse eest summas 43 904,70 eurot. -Tasaarvestada Xi kohustus Y vastu summas 38 455,61 eurot Y kohustusega Xi vastu summas 43 904,70 eurot ja mõista tasarvestuse tulemusel Ylt Xile välja 5449,09 eurot. -Lõpetada Xi ja Y ühisomand sõidukile KIA Carnival 2002 (HHHHHH) ja jätta see Xi ainuomandisse. 16 2-21-3689 Juhul, kui kohus loeb poolte abielu lõppenuks lahutamisest, on ühisvara koosseis teine. Siis lisanduvad ühisvara hulka ka korter Krimmi Vabariigis, AAAs, XXXs, XXX põiktänava majapiirkonnas nr x, katastritunnusega xxxxxxxxxx ja millel asub korterelamu katastritunnusega NNN ja postiaadressiga Krimmi Vabariik, AAA, XXX linn, XXX põiktänav x ja kostja auto Sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP). Hageja on oma 20.01.2022 menetlusdokumendis vaielnud vastu korteri kuulumisele ühisvara hulka väitega, et selle korteri kinkis hagejale 07.12.2017 kinkelepinguga tema ema Z. Hageja on esitanud juurde ka vastava lepingu. Tegelikult kinkeleping hageja väidet ei kinnita, sest lepingu kohaselt on ema kinkinud hagejale eluruumi, mis asub Krimmi Vabariigis AAAs XXXs SSS tänav, maja xx, ruum x, mis asub soklikorrusel kirje all E, pindalaga 42,3 m2, katastrinumbriga xxxxxxxx. Selle näol ei ole tegemist korteriga, mis on poolte ühisvaras ja mis on teise aadressiga ja teiste katastritunnustega - xxxxxxxxxx ja NNN. See kinkeleping sellisel kujul ei ole tõendina ka kohtukõlbulik, sest selle päritolu ei ole teada – leping ei ole apostillitud ega legaliseeritud, mistõttu pole võimalik kontrollida isegi seda, kas sellist notarit või notareid antud piirkonnas eksisteerib. Seega taotleb kostja juhul, kui hageja jääb taotluse juurde võtta leping asja materjalide juurde, kohustada teda esitama leping kas apostillitud või legaliseeritud kujul. Kostja taotleb lõpetada ühisomand AAA kinnisvarale viisil, et jätta see hageja omandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest selle pooles väärtuses, summas 39 000 eurot. Juhul, kui kohus loeb abielu lõppenuks lahutamisest, on kostja nõue hageja vastu üksinda kantud pangalaenu maksete hüvitamiseks pooles ulatuses väiksem. Kostja Luminor Bank AS väljavõttest perioodi 01.07.2020 - 31.08.2022 kohta nähtub, et lahutusejärgsel perioodil on kostja üksinda oma lahusvara arvelt tasunud pangalaenu põhivõla- ja intressimakseid tasutud kokku summas 12 179,12 eurot. Kostja taotleb hagejalt sellest poole hüvitamist summas 6089,56 eurot. Kostja vastuhagi nõuded on juhul, kui kohus seob abielu lõppemise selle lahutamisega, järgmised: -Mõista Xilt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 30.06.2020 kuni 31.08.2022 tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest 12 179,12 eurot, st summas 6089,56 eurot. -Lõpetada Xi ja Y ühisomand kinnistule JJJ. Kohustada Xit andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad X ja Y kokku selles, et kinnistu asukohaga JJJ, kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx, läheb Y ainuomandisse, samuti kohustada Xit andma nõusolek (KrS § 341 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusregistriosa on nr xxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu ühisomanikud X ja Y, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y, asendades Xi tahteavaldused kohtuotsusega. -Jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr. 01220141212 tulenevad kohustused Y lahuskohustusteks (jääk 31.08.2022 seisuga 54 702 eurot). -Kohustada Yt tasuma Xile hüvitis omandi kaotuse eest summas 43 904,70 eurot. -Lõpetada Xi ja Y ühisomand sõidukile KIA Carnival 2002 (HHHHHH) ja jätta see Xi ainuomandisse; -Lõpetada Xi ja Y ühisomand sõidukile Mazda 5 (PPPPPP) ja jätta see Y ainuomandisse; -Lõpetada Xi ja Y ühisomand Xi nimel olevale mõttelisele osale kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAAs, XXXs, XXX põiktänava majapiirkonnas nr X, katastritunnusega 17 2-21-3689 xxxxxxxxxx ja millel asub korterelamu katastritunnusega NNN ja postiaadressiga Krimmi Vabariik, AAA, XXX linn, XXX põiktänav X, jättes see Xi omandisse. -Mõista Xilt Yle välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 39 000 eurot. -Tasaarvestada Xi kohustused Y vastu summas 6089,56 eurot ja 39 000 eurot, kokku 45 089,56 eurot Y kohustusega Xi vastu summas 43 904,70 eurot ja mõista tasarvestuse tulemusel Xilt Yle välja 1184,86 eurot. 06.09.2022 esitas Y tõendid pangakontode jäägi kohta seisuga 30.06.
5. Kostjal oli kuni 3.06.2015 SEB Pangas konto numbriga XXXXXXXXXXXX. Selle saldo seisuga 31.05.2010 oli 0 eurot (lisa 1 tõend 1). Kostjal on tänaseni SEB Pangas konto XXXXXXXXXXXX. Selle saldo seisuga 30.06.2020 oli 0,12 eurot. Saldot seisuga 31.05.2010 ei jõudnud pank veel tuvastada, selle esitab kostja kohe saamisel. Kostjal on Swedbank AS-s konto XXXXXXXXXXXX. Selle jääk seisuga 31.05.2010 oli 0 eurot ja seisuga 30.06.2020 oli 0 eurot (lisa 3). Kostjal on Luminor AS-s konto XXXXXXXXXXXX. Selle jääk seisuga 30.06.2020 oli 389,83 eurot (lisa 4). Kostjal on Luminor AS-s konto XXXXXXXXXXXX. Selle jääk seisuga 30.06.2020 oli 0 eurot (lisa 5). Kostjal on Luminor AS-s konto XXXXXXXXXXXX. Selle jääk seisuga 30.06.2020 oli 60,11 eurot (lisa 6). 14.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt, SEB Pangas oleva konto XXXXXXXXXXXX, mille seis seisuga 30.06.2020 oli 0,12 eurot, avas Y alles
6. Seega sellel saldot seisuga 31.05.2010 ei saanud olla. 06.09.2022 menetlusdokumendis märgitult on kostjal Luminor AS-s konto XXXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 30.06.2020 oli 389,83 eurot. Kostjal on Luminor AS-s konto XXXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 30.06.2020 oli 0 eurot. Kostjal on Luminor AS-s konto XXXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 30.06.2020 oli 60,11 eurot. Samade kontode jäägid seisuga 31.05.2010 olid vastavalt negatiivne -26,25 EEK, 0 eurot ja 0 eurot (panga teatis on lisa 1). Hageja annab jätkuvalt üürile korterit, mis asub XXXs XXX põik X. Ta annab seda üürile broneeringuportaalis, enda nimel, ja on teinud seda enda nimel juba alates 01.02.2018 (käesoleva menetlusdokumendi lisa 2). 15.09.2022 kohtuistungil jäid pooled üldjuhul oma menetlusdokumentides varem esitatud seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 231

lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu 18 2-21-3689 tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseadust ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Käesoleval ajal kehtiva PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt, abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Poolte abielu on sõlmitud 25.03.

1. Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu 30.06.2020 otsusega tsiviilasjas 2-20-8533, kohtuotsus on jõustunud 30.06.
2. Lähtudes eeltoodust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva PKS sätteid. PKS § 210 lg 3 kohaselt, kui abielusuhted lõppesid enne
3. aasta
4. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Xi hagi X on esitanud hagiavalduses nõude jagada ühisvarana järgmine vara ja on kohtumenetluse ajal nõudeid täpsustanud. Hageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx) Hageja palub jagada kinnistu aadressil JJJ (kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx), Y omandisse. Hageja hinnangul esineb alus kalduda kinnistu jagamisel kõrvale osade võrdsuse põhimõttest, kuna kinnistu ostuhinna tasumisel on tasutud 550 000 krooni (35 151,40 eurot) hageja emale kuulunud korteri müügist saadud rahast, mida hageja peab enda lahusvaraks. Ülejäänud osa kinnistu ostuhinnast on tasutud poolte ühisvara arvelt ja poolte ühise laenukohustuse, mis tuleneb lepingust nr 01220141212, arvelt. Hageja palub kinnistu jagamisel Y omandisse välja mõista hüvitis Xile ja hüvitada temale ka hageja lahusvara kasutamine ühisvara omandamiseks summas 35 151,40 eurot. Kostja Y on nõus sellega, et kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) on poolte ühisvara ja et on põhjendatud jagada korter kostja omandisse. Kostja ei nõustu osade võrdsusest kõrvale kaldumisega hageja kasuks ja leiab, et osade võrdsusest tuleb kõrvale kalduda kostja kasuks. Kostja on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kinnistu ostuhinnast tasuti 550 000 krooni (35 19 2-21-3689 151,40 eurot) hageja lahusvara arvelt ning et kinnistu ostuhinnast on 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) tasutud rahaga, mis saadi poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügist. Kostja on seisukohal, et kinnistu VVV, Tallinn, oli kostja Y lahusvara ja seega on nimetatud kinnistu müügist saadud rahast tasutud 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) kostja lahusvara ning ühisvara hulka kuulub kinnistust (registriosa nr xxxxxxxx) 41,67%. Pooled on nõustunud kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) väärtusega 342 000 eurot, mis tuleneb 27.07.2022 eksperthinnangust nr
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) on omandatud poolte abielu ajal; -kinnistu ostuhind oli 4 800 000 krooni (306 775,91 eurot) vastavalt 09.08.2006 kinnistute võlaõiguslikule müügilepingule (koostatud ja tõestatud Tallinna notari Margus Veskimäe poolt, registreeritud nr 6154); -kinnistu ostuhinnast oli tasutud 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) võlaõigusliku lepingu sõlmimisel 09.08.2006 järgmiselt: 550 000 krooni oli hoiustatud notarikontole (lepingu p 2.2) ja 1 450 000 krooni tasumine oli kokku lepitud lepingu p 2.3 kohaselt hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu esemele müüja poolt ehitatava projektijärgse elamu karbi (ilma akende, uste ja katuseta) valmimisest ja ostjale üleandmisest; -kinnistu ostuhinnast 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) oli tasutud asjaõiguslepingu sõlmimisel 20.03.2007 vastavalt 09.08.2006 võlaõigusliku lepingu p 2.4; -kinnistu ostuhinnast 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) on tasutud korteriomandi aadressiga VVV, Tallinn, müügist saadud rahast; -kinnistu ostuhinnast 1 450 000 krooni (92 671,89 eurot) on tasutud 11.09.2006 Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud poolte ühisest laenulepingust nr 01220141212 saadud rahast. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas: -kinnistu ostuhinnast 550 000 krooni (35 151,40 eurot) on tasutud hageja lahusvarast või poolte ühisvarast; -kinnistu ostuhinnast 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot), mis on tasutud korteriomandi aadressiga VVV, Tallinn, müügist saadud rahast, on tasutud kostja lahusvarast või poolte ühisvarast. Kohtule on 01.06.2021 esitatud Xi pangakonto nr XXXXXXXXXXXX (Danske Bank) väljavõte, millest nähtub, et 11.07.2006 on pangakontole laekunud raha 57 988 eurot selgitusega „xxx“. Väljavõttele lisatud selgituse (laekuv makse 11.07.2006 xxx.xlsx) kohaselt on makse laekunud Xilt SBERBANK-ist. Hageja EEK kontolt nähtub 13.07.2006 pärast ümberarvestust laekumine kroonides (EEK) 880 259,39 EEK. Sama pangakonto väljavõtte kohaselt on 03.08.2006 tehtud makse Xile 500 000 EEK ja 07.08.2006 on tehtud makse 50 000 EEK selgitusega „Margus Vekimäe 221024215692 Ostu-müügi leping 9 august 2006 a. 12.00“. Xi Swedbank AS pangakontost nähtub, et 07.08.2006 on tehtud makse 500 000 EEK selgitusega „Margus Veskimäe notar 221024215692 9 august 2006 a. kell 12.00 ostumüügileping“. Kohtu hinnangul on menetluses esitatud teabega ja pangakonto väljavõtetega tõendatud, et Xi pangakontole Eestis on 11.07.2006 laekunud Xi pangakontolt välismaal raha 57 988 eurot, mis on 880 259,39 EEK. Samuti on tõendatud, et Xi pangakontolt on makstud kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) ostuhinnast 550 000 EEK notari pangakontole seoses 09.08.2006 kavandatud kinnistu ostutehinguga. Pooled ei vaidle selle üle, et Xi pangakontolt on makstud kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) ostuhinnast 550 000 EEK. Kohtule on esitatud Y 07.09.2020 ettepanek Xile ühisvara jagamiseks, milles Y märgib, et kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) ostuhinnast tasuti 550 000 EEK Xi ema korteri müügist 20 2-21-3689 saadud rahaga, so Xi lahusvara arvelt. Y on käesolevas menetluses oma seisukohta muutnud ja ei nõustu sellega, et kinnistu ostuhinnast on 550 000 EEK tasutud Xi lahusvara arvelt. Riigikohus on kohtuasjas nr 2-18-18277 märkinud, et kolleegium on nii varasema kui ka kehtiva PKS kohta leidnud, et kummagi abikaasa pangakontol olev raha kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka (12.10.2016 otsus 3-2-1-92-16 p 16; 07.06.2006 otsus 3-2-1-46-06 p 11) ja et kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Kuid lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks ei tähenda seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid Xi väidet, et tema pangakontole 11.07.2006 laekunud makse on hageja emale kuulunud korteri müügist saadud raha ja selle tõttu hageja lahusvara või et 11.07.2006 laekunud makse on üldse hageja lahusvara. Xi pangakontole on laekunud raha tema enda pangakontolt ja ei ole tõendatud, et tema pangakontole laekunud raha on Xile kingitud või tema poolt pärimise teel omandatud või kuuluks kellelegi teisele. Lähtudes eeltoodust loeb kohus Xi pangakontol olnud raha poolte ühisvaraks ja seega on kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) ostuhinnast 550 000 EEK, mis on tasutud Xi pangakontolt notari kontole, tasutud poolte ühisvarast ja ühisvara jagamisel ei ole poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumine hageja kasuks selles osas põhjendatud. Kohtule on esitatud 27.05.1998.a ühisomanduses oleva vara jagamise leping, milles Y (käesoleval ajal Y) ja A. K. lepivad kokku, et osamaks Korteriühistus VV jääb Yi omandisse. Korteriühistu VV (pitsatil Korteriühistu VV xxx) 05.05.1998 tõendi kohaselt oli A. K. korteriühistu liige ja temale kuulub osamaks nimiväärtusega 241 003 EEK. Nimetatud tõend on aluseks 27.05.1998 vara jagamise lepingule. Kohtule on esitatud väljavõte kinnistusregistrist, mille kohaselt on Y kantud 10.07.2003 kinnistusraamatusse kinnistu (korter) asukohaga VV tn xx-xx, Tallinnas (kinnistusregistriosa xxxxxxx) omanikuna. Nimetatud korteri esimese omanikuna on kinnistusraamatusse 10.04.2002 kantud KÜ VV (registrikood xxxxxxxx), mille nimi on registri andmetel käesoleval ajal Tallinn, KKK korteriühistu. Nimetatud korteriühistu on mittetulundusühingute registrisse kantud 25.02.2000 ja enne seda oli ettevõtteregistris registreeritud numbriga xxxxxxxx. Kohtule on esitatud Tallinna Linnaehituse Munitsipaalettevõtte 15.03.1996 akt nr 10, mille kohaselt korterelamu VVV (tänase aadressiga KKK) valmis 1994.a ja soetamise finantseerimise allikas on osamaksuvahendid, so hoone ehitati ühistu liikmete osamaksude arvel. Nimetatud aktiga anti VV
6. kvartali elamu aadressil VVV Tallinna Linnaehituse Munitsipaalettevõtte poolt üle korteriühistule VVV (ettevõtteregistri nr xxxxxxxx). Menetluses esitatud teabest ja tõenditest nähtuvalt oli Y alates 27.05.1998.a ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu sõlmimisest Korteriühistu VV xx osamaksu omanik ja nimetatud osamaks andis Yle õiguse astuda korteriühistu liikmeks ning erastada hiljem tema osamaksule vastav osa elamust asukohaga VVV Tallinnas. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 kohaselt, korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Avalduse korteriomandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, esitab vallavõi linnavalitsusele eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Vastava avalduse võib esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud. 21 2-21-3689 EES § 216 kohaselt, kui kaasomanikud sõlmivad notariaalselt tõestatud jagamislepingu kaasomandis oleva ehitise jagamiseks reaalosadeks, kohaldatakse korteriomandi seadmisel käesoleva seaduse sätteid. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-39-09 asunud seisukohale, et ka elamuühistu või kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal ei muuda korteriomandit PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kui osamaks kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka. Ka sellisel juhul ei saa korteriomandi omandamist seada sõltuvusse üksnes selle kinnistamise ajast, vaid tuleb arvestada ka eluruumide erastamise seaduse (EES) §ga 211, mille järgi on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et EES § 218 lg 3 viimase lause järgi anti korteriomandite seadmisel elamualune maa korteriomanike kaasomandisse tasuta ning EES § 2112 järgi oli moodustatava korteriomandi registriosa avamine riigilõivuvaba. Seega ei tulnud abikaasadel abielu ajal elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi kinnistamisel kasutada märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Kuna korterelamu VVV Tallinnas oli 15.03.1996 aktiga üle antud Korteriühistule VVV, siis kanti kinnistu (registriosa xxxxxxx) omanikuna kui kinnistusraamatusse korteriühistu kui eluruumi vallasasjana omav isik. Kohtu hinnangul on korteri VVV Tallinnas puhul tegemist sisuliselt sarnase olukorraga, mis oli elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamisel. Korteriühistus osamaksu omava liikmena oli Yl õigus korteriomandi seadmisel saada korteriomandi omanikuks. Kuna osamaksu, mis andis VVV Tallinnas asuva korteri omanikuks saamise õiguse, oli Y omandanud enne abielu, siis oli osamaks ja nimetatud osamaksust tulenev õigus Y lahusvara. Kohtule ei ole esitatud teavet ja tõendeid, et korteri VVV Tallinnas 25.02.2003 kinnistamisavalduse alusel 10.07.2003 kinnistusraamatusse kandmisel on tehtud kulutusi Y ja Xi ühisvara arvelt. Lähtudes eeltoodust ei muuda korteriühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal korteriomandit PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kuna osamaks kuulus Y lahusvara hulka. Isegi kui korteriomand kuuluks selle tõttu, et kinnistamine toimus abielu ajal, poolte ühisvara hulka, esineks selle tõttu, et osamaks kuulus Y lahusvara hulka, alus korteri VVV Tallinnas puhul poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Kohtule on esitatud kinnistu (registriosa xxxxxxx) müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud 20.03.2007 Tallinna notari Merle Saar-Johanson asendaja Triin Tein büroos, registreeritud nr xxx), milles Y on kinnitanud, et korter VVV Tallinnas, kuulub abikaasade ühisvara hulka. Sama lepingu p 3.1 kohaselt oli müügihind 2 800 000 EEK. Kohus leiab, et kuigi pooled pidasid ka ise kinnistut (registriosa nr xxxxxxx) 2007.a poolte ühisvaraks, siis esineb alus nimetatud korteri müügist saadud rahasummaga poolte ühisvarasse omandatud kinnistu jagamisel poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Kinnistu asukohaga JJJ (kinnistusregistriosa xxxxxxxx) ostuhind oli vastavalt 09.08.2006 kinnistute võlaõiguslikule müügilepingule ja 20.03.2007 asjaõiguslepingule 4 800 000 EEK (306 775,91 eurot). Kohtu hinnangul on tõendatud, et ostuhinnast tasuti 2 000 000 EEK poolte ühisvarast ja 2 800 000 EEK Y lahusvarast. Seega on kinnistu omandamisel tasutud ostuhinnast 41,67 % poolte ühisvarast ja 58,33% Y lahusvarast. Riigikohus on 02.06.2010 kohtuasjas nr 3-2-1-38-10 asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 22 2-21-3689 Kohus määras 06.06.2022 määrusega Xi taotlusel ekspertiisi kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx väärtuse hindamiseks. Riiklikult tunnustatud ekspert Virgo Laansoo (Lahe Kinnisvara) on esitanud kohtule eksperthinnangu nr 101222, mille kohaselt on kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) turuväärtus 30.06.2022 seisuga 342 000 eurot. Pooled on kinnistu väärtusega nõustunud. X on palunud jagada kinnistu (registriosa xxxxxxxx) Y omandisse. Y on nõustunud sellega, et kinnistu (registriosa xxxxxxxx) jääb tema omandisse. Kohus rahuldab hagi ja jätab kinnistu (registriosa xxxxxxxx) Y omandisse. Kohus on jaganud kinnistu (registriosa xxxxxxxx) Y omandisse ja seega tuleb Xi kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu arvelt. Kohus on seisukohal, et hüvitise väljamõistmisel on põhjendatud kõrvale kalduda osade võrdsuse põhimõttest, arvestades, et kinnistu ostuhinna tasumiseks on kasutatud Y lahusvara müügist saadud raha kinnistu (registriosa xxxxxxxx) ostuhinnast 58,33% ulatuses ja ühisvarasse kuuluvat raha on kinnistu ostuhinna tasumiseks kasutatud ostuhinnast 41,67%. Seega tuleb Xile hüvitada kinnistu väärtusest 20,84%, so pool ühisvarasse kuuluva raha eest ostetud kinnistu väärtusest, so 71 272,80 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista Xile välja hüvitis summas pool kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) väärtusest. Hageja nõue jagada laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenukohustus Luminor Bank AS ees Hageja palub jagada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga (käesoleval ajal Luminor Bank AS) sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tuleneva laenukohustuse Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. 31.08.2022 seisuga on laenujääk 54 702 eurot. Kostja on nõus sellega, et nimetatud laenukohustus jääb rahalise kohustusena kostja omandisse. Kohus rahuldab hageja nõude ja jagab laenulepingust nr 01220141212 tuleneva laenukohustuse Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. Hageja nõue jagada sõiduauto Kia Carnival Hageja palub jagada sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) turuväärtusega 1000 eurot, Xi omandisse. Kohtule esitatud registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto registreeritud Eestis 25.06.2002 ja sõiduauto omanik on X. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Kia Carnival on omandatud poolte abielu ajal ja on poolte ühisvara. Kostja ei ole vastu vaielnud sõiduauto väärtusele 1000 eurot ja on nõustunud sõiduauto jätmisega Xi omandisse. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jagab sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) Xi omandisse. Xil tuleb hüvitada Yle pool sõiduauto väärtusest, so 500 eurot. Hageja nõue jagada poolte pangakontodel olev raha Hageja palub jagada pooltele kuuluva raha, mis oli nende arvelduskontodel ja hoiukontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.2020, poolte vahel võrdselt. Kostja on nõustunud poolte pangakontodel oleva raha jagamisega poolte vahel võrdselt. Kostja ei nõustu sellega, et pangakontodel olev raha tuleb jagada abielu lahutamise seisuga 30.06.
7. Kostja on seisukohal, et kuna poolte suhted lõppesid 2010.a mais, moodustus ühisvara seisuga 31.05.
8. 23 2-21-3689 Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu 30.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-8533, kohtuotsus on jõustunud 30.06.
9. Kohtule on esitatud Xi 10.06.2020 hagiavaldus Y vastu abielulahutuse nõudes tsiviilasjas nr 2-20-8533, milles on X avaldanud, et hageja ja kostja vahelised suhted on lõppenud juba
10. aastast, sellest ajast ei ela hageja ja kostja ühise perena ning pooltel ei ole ühist majapidamist. Hageja ja kostja abielulist kooselu enam ei ole, nii hageja kui ka kostja elavad oma privaatelu ning abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohtule on esitatud Y 26.06.2020 vastus hagile tsiviilasjas nr 2-20-8533, milles kostja võtab hagi õigeks. Vastuse kohaselt, poolte abielulised suhted on tõepoolest lõppenud 2010.a. 2009.a lõpus jäi kostja poolte ühise neljanda lapse ootele, millest kostja poolte äärmiselt halbade omavaheliste suhete tõttu hagejale ei rääkinud. 2010.a maikuus sai kostja teada, et hagejal on teine elukaaslane. Ta heitis seda hagejale ette ja teatas siis ka oma rasedusest. Hageja ärritus väga ning nõudis raseduse kohest katkestamist. Hageja korraldas suure skandaali, karjus kostjale, enda emale ja kostja vanematele, et kui kostja rasedust ei katkesta, jätab ta kostja maha. Kostjal oli selleks ajaks kantud juba 5 raseduskuud, katkestamine ei olnud selleks ajaks enam võimalik ja kostja ka ei soovinud rasedust katkestada. Hageja viis oma lubaduse ellu ja poolte abielulised suhted lõppesidki 2010.a. maikuus. Pärast abieluliste suhete lõppu on hageja elanud erinevates riikides (pikemalt 3 aastat Tenerifel, 1 aasta Peterburis, 1 aasta Sotšis, 3 aastat Krimmis). Laps sündis 2010.a septembris. Kuna hageja lastele ülalpidamist ei andnud, esitas kostja 06.02.2014 laste nimelt Harju Maakohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 21.03.2014 otsusega mõisteti hagejalt igale lapsele välja tolleaegne elatisemiinimum 140 eurot lapse kohta. Hageja elatisevõlgnevus kohtuotsuse järgi on käesolevaks ajaks umbes 20 000 eurot. Kostja ei näe võimalust abieluliste suhete taastamiseks ja palub abielu lahutada. Kohtule on esitatud 30.06.2020 kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-20-
11. Protokolli kohaselt, pooled on kohtule vastanud, et mõlemad elavad aadressil JJJ. Kohtu küsimusele, et kaua suhted lõppenud juba on, vastas X, et intiimsuhted lõppesid
12. Y avaldas kohtuistungil, et poolte suhted lõppesid mais
13. Kohtu küsimusele, et kas hageja nõustub sellega, et mais 2010 suhted lõppesid, vastas X jaatavalt. Käesolevas asjas on X selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-20-8533 konsulteeris Yt õigusteadmistega isik, kes oli väga hästi teadlik õiguslikest tagajärjedest, mis sõltuvad sellest, millal abielulised suhted lõppesid. X tõlgendas 30.06.2020 tsiviilasjas nr 2-20-8533 toimunud kohtuistungil hagejale esitatud küsimust abieluliste suhete lõppemise kohta kui küsimust intiimsuhete lõppemise kohta. Xi poolne jaatav vastus kohtu küsimusele, kas suhted lõppesid 2010.a mais tulenes sellest, et kuivõrd Xi ainsaks sooviks oli lahutada poolte abielu, siis tema jaoks ei olnud määravaks asjaoluks, mis hetkest alates poolte abielulised suhted lõppenud on. X ei olnud isegi teadlik sellest, mida mõiste „abielulised suhted“ tähendab, mistõttu nimetas umbkaudse kuu ainult intiimsuhete lõppemise kohta. X ei saanud ette aimata, et tema, kui õigusteadmisteta isiku, vastus võib tuua endaga kaasa tema jaoks negatiivseid tagajärgi. X ei koostanud oma hagiavaldust ise, selle koostas tema lepinguline esindaja, kes kirjeldas faktilisi asjaolusid vääralt. Hageja ei kontrollinud hagiavalduse teksti, kuivõrd ta ei valda eesti keelt, mistõttu jõudiski eelpool viidatud hagiavaldus kohtusse muutmata kujul. Xi ja Y abielulised suhted ei lõppenud 2010 mais, kuivõrd nad elasid ühise perekonnana kuni 2020.a, st omasid nii varalisi kui ka isiklikke suhteid: elasid ühes majas, neil oli ühine majapidamine, nad tegelesid laste kasvatamisega, reisisid koos perekonnaga, tegelesid ühise äri arendamisega, sh asutasid ettevõtte Tenerifel. X on esitanud kohtule pildid: 24 2-21-3689 -2010 septembrikuu fotol on poolte noorim laps; -05.04.2011 fotol on lapsed; -28.06.2011 fotol on lapsed; -22.09.2012 fotol on Y ja laps, Xi selgituse järgi Tenerifel; -kahel fotol on X, Y ja laps, Xi selgituse järgi Tenerifel; -fotol on Y ja kaks last, Xi selgituse järgi Tenerifel. Kohtule on esitatud väljavõte perevestlusest, mis Xi teabe järgi toimus 2013.a. Nimetatud vestluses ütleb naishääl, et peret lõhkuda ta ei taha. X on esitanud Xi ja Y e-kirjavahetuse. 08.07.2015 e-kirjast nähtub, et X ei ela Eestis ja kutsub Yt ja lapsi enda juurde. X nimetab Yt oma naiseks ja tänab, et Y on Xi ema vastu tähelepanelik. Samuti kutsub X Yt ja lapse enda juurde külla ja kirjeldab oma elukohariigi ilu ja soovib, et Y ja lapsed läheksid tema juurde välismaale elama. X lubab septembrikuus sõita puhkuse ajal Y ja laste juurde ning embab Yt, nimetades teda oma kalliks ning palub emmata ja suudelda lapsi. 13.07.2015 e-kirjas nõustub Y koos kahe lapsega minema Xi juurde 2-3 nädalaks puhkama. 06.08.2011-19.11.2011 e-kirjades arutavad X ja Y ettevõtlusega seonduvatel teemadel. 10.08.2011 e-kirjas X suudleb Yt ja nende lapsi. 13.11.2011 e-kirjas kirjutab Y Xile laste toimingutest ja teatab rõõmsa uudise, et M hakkas täna iseseisvalt käima. 28.05.2020 e-kirjas kirjutab Y, et ta ei lahuta abielu. 01.06.2020 e-kirjas kirjutab Y, et: „Kõik lihtne: ma armastan sind. Jumal õnnistagu sind! Jumal aidaku sind!“. Kohtule on esitatud väljavõte internetiportaalist xxx, millest nähtub, et 04.06.2017 X (sündinud xx.xx.xxxx) pakub ennast AAA linnas tööle xxxjana. Avaldatud enesetutvustusest nähtub, et X oli aastatel 2010-2013 laste xxxkeskuse ja kooli xxx ning xxx Tenerifel, Hispaanias. Alates 2014 oktoobrist xxx laste kunstistuudiotes Krimmis. X on 2015 mais viinud läbi meistriklassid lastele, Gurzuf ja linna külalised, Krimm; 2015 juunis tasuta meistriklassi ülevenemaalise täiendõppe õpetajatega Lastekeskus Kotkas, Krasnodari piirkond, Tuapse piirkond; 2015 detsembris tasuta harivad meistriklassid Gurzufi kultuurimajas linna lastele, Krimm. Kohtule on esitatud andmed äriregistrist, mille kohaselt on OÜ MMM, mille osanik ja juhatuse liige oli X, äriregistrist kustutatud 01.09.2017 ja viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2012.a kohta 21.11.
14. Kohtule on esitatud 07.12.2017 kinkeleping, millest nähtub, et Xi registreeritud elukoht on X linnas X krais ja et ta elab AAA linnas Krimmis. Kohus märgib, et lepingu tõlge eesti keelde on osaliselt ebatäpne. Kohus on seisukohal, et kohtule käesolevas menetluses esitatud teabega ja dokumentidega ei ole tõendatud, et poolte abielusuhted lõppesid hiljem kui 2010 mais, so hiljem kui ajal, mille pooled on avaldanud abielulahutuse kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-20-
15. Kohus ei pea veenvaks Xi selgitusi, et ta ei saanud aru või ei teadnud, mida tema lepinguline esindaja abielulahutuse hagiavalduses kirjutas. Samuti on vähe tõenäoline, et esindaja eksib hagiavalduse koostamisel temale avaldatud andmete kirjapanekul ja et see eksitus ei tule ilmsiks kogu kohtumenetluse ajal.

§ 217

lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui 25 2-21-3689 seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 217

lg 2 kohaselt, isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast.

§ 217

lg 6 kohaselt, esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Ei ole eluliselt usutav, et abielulahutuse kohtuistungil hageja või kostja ei nimetaks kordagi seoses abielusuhete lõppemise teema arutamisega, et pooled tegelikult elasid koos või et neil oli jätkuvalt ühine majapidamine, kuigi intiimsuhted lõppesid kostja väitel 2010 mais. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eeldada, et pooled on abielulahutuse kohtumenetluses kohtule valetanud abielusuhete aja kohta. 2017.a avaldatud tööotsimise kuulutusega on tõendatud, et X oli aastatel 2010-2013 Tenerifel, Hispaanias ja alates 2015.a välismaal, Krimmis. Ka 2017.a. on X avaldanud oma elukohaks Krimmi ja soovis seal tööd. Seda, et X ei elanud Eestis, saab järeldada tema 2015.a e-kirjast, milles ta soovis, et Y ja lapsed tuleksid tema juurde välismaale elama. Vanema ja laste suhteid ei lõpeta üldjuhul vanemate omavaheliste suhete, sh abielusuhete lõppemine, seega ei tähenda Xil olemas olevad fotod lastest ja laste külaskäik koos emaga isa juurde välismaale seda, et laste vanemate vahel oleksid jätkuvalt abielusuhted. Samuti ei tähenda laste ema poolt laste isale ekirjades laste kohta teabe edastamine ja ettevõtluse teemaline arutleu abielusuhete jätkumist. Asjaolust, et Xi osalusega äriühing on äriregistrist 2017.a kustutatud majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu, saab teavet nimetatud äriühingu kohta, mitte poolte abielusuhete kohta. Abielusuhete kohta ei saa üheselt mõistetavat teavet ka kohtule esitatud salvestusest, milles naishääl ütleb, et peret lõhkuda ta ei taha. Kohus märgib, et nn perevestluse salvestamisest ei selgu, kas kõik vestluses osalejad olid salvestamisest teadlikud ja kohtu hinnangul ei viita vestluse salvestamine iseenesest poolte headele omavahelistele suhetele. Kuna poolte abielu lõppes 30.06.2020, siis ei saa välistada, et pooled kaalusid ka abielusuhete taastamist ja et Y lihtsalt ei soovinud ainult temale teadaolevatel põhjustel abielu lahutada. Asjaolu, et X ei toetanud Yt majanduslikult, sh laste ülalpidamisel, on tõendatud Harju Maakohtu 21.03.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5921, millega mõisteti iga lapse kasuks Xilt välja elatis summas 140 eurot kuus alates 06.02.2014 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et hagejad esitasid 06.02.2014 Harju Maakohtule hagi Xi vastu elatise nõudes ja et hagiavalduse kohaselt X ei ole alates novembrist 2010 osa võtnud hagejate kasvatamisest ega neile ülalpidamist andnud. Y teabe kohaselt, kohtutäitur E.Vilippuse 10.07.2020 tõendist nähtub, et kokku oli selle päeva seisuga hageja kohtuotsuse alusel tasunud iga lapse jaoks elatist 6,5 aasta jooksul kokku 553,28 eurot ja pärast seda on hageja tasunud igale lapsele kohtutäituri vahendusel 34,71 eurot kuus. Perioodil alates elatisehagi esitamisest kuni 20.04.2021 on kostja tasunud elatist igale lapsele kokku 830,96 eurot (553,28+277,68) ja kokku 3323,84 eurot, see tähendab, et elatisevõlgnevus kokku kõikide laste eest on 30 045,49 eurot. Kohus leiab, et kohtule esitatud teabest ei ole võimalik järeldada poolte ühist perekonnaelu ja harmooniliste abielusuhete jätkumist pärast poolte intiimsuhete lõppemist kuni abielulahutuseni. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais ja loeb abielusuhete lõppemise ajaks 31.05.

1. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais, siis on pärast abielusuhete lõppemist omandatud vara, sh raha, ühe abikaasa lahusvara. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata Xi nõude jagada ühisvarana poolte arvelduskontodel ja hoiukontodel ja FIE Y arvelduskontol abielu lahutamise seisuga 30.06.2020 olnud raha. Kohtule on esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt Xil 31.05.2010 seisuga AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-s asuval pangakontol raha ei olnud. 26 2-21-3689 Kohtule on esitatud pangakonto väljavõtted, mille kohaselt Y kolmel Luminor Bank AS-s asuval pangakontol 31.05.2010 seisuga raha ei olnud. Kohtule on esitatud AS SEB Pank tõend, mille kohaselt Y pangakontol 31.05.2010 seisuga raha ei olnud. Kohtule on esitatud Swedbank AS tõend, mille kohaselt Y pangakontol 31.05.2010 seisuga raha ei olnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 31.05.2010 seisuga poolte pangakontodel raha ei olnud, seega ei ole võimalik 31.05.2010 seisuga raha ühisvarana jagada. Hageja nõue jagada sõiduauto Mazda 5 Autoregistri andmetest nähtuvalt on sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP) registreerimistunnistuse nr XXXXX väljastamise kuupäev 30.10.2019 ja auto omanikuna on registreeritud Y. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais, siis on pärast abielusuhete lõppemist omandatud vara ühe abikaasa, so Y lahusvara. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude jagada ühisvarana sõiduauto Mazda 5, turuväärtusega 1500-2000 eurot, Y omandisse. Hageja nõue jagada kinnistul (registriosa nr xxxxxxxx) asuv sisustus ja mööbliesemed Hageja palub jagada kinnistul JJJ, asuv sisustus ja mööbliesemed Y omandisse ja mõista välja Xile rahalise hüvitisena pool esemete väärtusest. Hageja ei soovi enne 31.05.2010 omandatud varaesemeid jagada. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais, siis kuulub ühisvarana jagamisele kinnistule kuni 31.05.2020 omandatud sisustus ja mööbliesemed. Kuna hageja nimetatud varaesemeid jagada ei soovi, jätab kohus hageja nõude läbi vaatamata. Hageja nõue jagada kinnistu JJJ kasutuseelis Hageja palub jagada kinnistu JJJ kasutuseelis perioodil 05.2020 kuni 09.03.2021 ning edasiulatuvalt kuni käesoleva tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni poolte vahel võrdselt. Kohtuistungil on hageja täpsustanud, et nõue algab poolte abielulahutusest, 30.06.
2. Kohtule on esitatud Y 28.01.2021 e-kiri, milles Y keelab Xil elamusse JJJ, sisenemise. Hageja on hinnanud kasutuseelise väärtuseks kuni 2021 märtsikuuni keskmiselt 1500 eurot kuus ning alates 2021 märtsikuust keskmiselt 3500 eurot kuus. Hageja tõendab nimetatud üürihinda kinnisvaraportaalis City24, Kinnisvara24 ja arenda.votpusk, avaldatud üürikuulutustega. Y on kasutuseelise nõudele täies ulatuses vastu vaielnud. Riigikohus on 01.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 (p 14) selgitanud, et abikaasadel saab olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi kasutuseelise saamise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud ning kasutuseeliste saamise õigus on abikaasade ühine jagamatu õigus, on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või seetõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Muu hulgas võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed (Riigikohtu 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 14). 27 2-21-3689 Riigikohus on 26.09.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 (p 17) selgitanud, et kasutuseelist ühisvarana jagades saab jagada üldjuhul üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist abikaasa vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine oleks aga vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Seejuures saab abikaasa nõuda kuni ühisomandi lõppemiseni saadud kasutuseeliste jagamist. (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17). Riigikohus on 20.12.2010 aasta otsuses nr 3-2-1-137-10 asunud seisukohale, et kasutuseeliste hüvitamise vastuolu hea usu põhimõttega tuleb kõne alla, kui hüvitist nõudev pool on ise jätnud oma käitumisega teisele kaasomanikule mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-93-12 punktis 20 selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi. Riigikohus on 04.05.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-12055 märkinud, et kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel on üldjuhul igal kaasomanikul õigus nõuda AÕS § 71 lg 2 alusel teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel tuleb kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusena teha mh kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, eelkõige seda, kas kaasomanik on takistanud teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Asjaolul, et üks kaasomanik kasutab ühist asja temale kuuluvast mõttelisest osast suuremas ulatuses, on AÕS § 71 lg 2 esimese lause alusel esitatud kasutuseeliste nõude lahendamisel tähendus eelkõige olukorras, kus kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe või kui AÕS § 72 lg 5 alusel nõutakse kohtu kaudu tahteavaldusi sellise kokkuleppe sõlmimiseks (p 14.3). Kohus on seisukohal, et hageja nõue kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. X on nõude kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks esitanud 09.03.2021 28 2-21-3689 hagiavalduses ja on nõuet täpsustanud 31.08.2022 menetlusdokumendis ja kohtuistungil. Hageja nõude esitamine kasutuseelise hüvitamiseks võiks olla põhjendatud alates 28.01.2021, kuna on tõendatud, et alates sellest päevast keelas Y Xil elamusse JJJ, sisenemise. Kohtule ei ole esitatud teavet, et Xil oleks keelatud või takistatud varem viibida kinnistul (registriosa xxxxxxxx). Samuti ei ole poolte vahel sõlmitud kasutuskorra kokkulepet, mida Y oleks rikkunud. Ainuüksi asjaolu, et Y võttis kasutuskorra kokkuleppe puudumisel ühisomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma poolest ühisomandi osast suuremat asja osa, ei anna Xile alust nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oleks põhjendatud jagada kasutuseelis poolte vahel võrdselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinnistu JJJ oli ja on ka poolte nelja ühise lapse elukohaks. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-14-11930 leiab kohus, et kasutuseelise väärtuse määramisel on põhjendatud arvestada lisaks ühisomanikele ka poolte nelja lapsega ja seetõttu on mõistlik arvestuslik kasutuseelis mitte rohkem kui 1/5 poolte ühisvaraks olevast kinnistust Xile kuuluvast 20,84% suurusest osast. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on kasutuseeliste hüvitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole väitnud, et Y on enne 28.01.2021 e-kirja keelanud Xil elamusse JJJ, sisenemise. Samas on Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega kriminaalasjas XXX tunnistatud hageja süüdi selles, et X pani 08.12.2019 kinnistul JJJ, oma tahtliku teoga toime teise inimese, so poolte ühise poja tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu hinnangul ei ole juba selle tõttu mõistlik eeldada, et pooled soovisid ka pärast seda juhtumit elada koos samas majas. Käesolevas menetluses on esile toodud, et pooled elavad eraldi vähemalt alates 2010.a juunist ja et X on aastaid elanud perest lahus välismaal. Kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2010.a mais. Kohtule on esitatud poolte e-kirjavahetus, millest nähtub, et X on ise jätnud oma käitumisega Yle mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. Kuna Yga elasid koos ka poolte ühised lapsed, siis võis asja kasutanud abikaasa mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Hageja nõue jagada hageja poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks Hageja palub jagada hageja poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks Xi omandisse. Y ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Hageja ei ole nimetatud varaesemete rahalist väärtust avaldanud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude. Y hagi (vastuhagi) Vastuhagi hageja palub jagada poolte ühisvara juhul, kui kohus loeb abielu lõppenuks 31.05.2010, järgmiselt. Vastuhagi hageja nõude jagada kinnistu (registrikood xxxxxxxx) Y palub lõpetada Xi ja Y ühisomand kinnistule JJJ ja jagada kinnistu Y omandisse. Samuti palub vastuhagi hageja kohustada Xit andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) jagatakse Y ainuomandisse, samuti kohustada Xit 29 2-21-3689 andma nõusolek (KrS § 341 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusregistriosa on nr xxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu ühisomanikud X ja Y, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y, asendades Xi tahteavaldused kohtuotsusega. X ei ole Y nõudele vastu vaielnud. Kohus on kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) osas tuvastanud, et kinnistu on poolte ühisvara ja on rahuldanud Xi nõude jätta kinnistu Y omandisse. Kohus rahuldab ka Y nõude jätta kinnistu Y omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (registriosa xxxxxxxx) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud X ja kostja Y. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla Y ainuomandi tekkimise aluseks, sest Y saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 Y soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o Xi tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vastuhagi hageja nõue jagada laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenukohustus Luminor Bank AS ees Vastuhagi hageja palub jagada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga (käesoleval ajal Luminor Bank AS) sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tuleneva laenukohustuse Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. 31.08.2022 seisuga on laenujääk 54 702 eurot. Vastuhagi kostja on nõus sellega, et nimetatud laenukohustus jääb rahalise kohustusena vastuhagi hageja omandisse. Kohus on rahuldanud Xi nõude jagada laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenukohustus Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. Kohus rahuldab ka Y nõude. Vastuhagi hageja nõue jagada sõiduauto Kia Carnival Vastuhagi hageja palub jagada sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) Xi omandisse. Kohtule esitatud registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto registreeritud Eestis 25.06.2002 ja sõiduauto omanik on X. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Kia Carnival on omandatud poolte abielu ajal ja on poolte ühisvara. Pooled on nõus sõiduauto väärtusega 1000 eurot ja sellega, et sõiduauto jääb Xi omandisse. Kohus on rahuldanud Xi nõude ja jagnud sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) Xi omandisse. Kohus rahuldab ka Y nõude. Vastuhagi hageja tingimuslik nõue jagada ühisvarana korter Krimmis ja sõiduauto Mazda 5 Juhul, kui kohus loeb poolte abielu lõppenuks lahutamisest, palub Y lugeda ühisvara hulka ka 17.01.2018 omandanud 1/6 mõttelise osa kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAAs, XXXs, XXX põiktänava majapiirkonnas nr x, katastritunnusega xxxxxxxxxx ja sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP). Kohus on tuvastanud poolte abielusuhte lõppemise 2010 mais. Tulenevalt PKS § 210 lg 3, kuna poolte abielusuhted lõppesid enne

1. aasta
2. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete 30 2-21-3689 lõppemiseni. Seega ei kuulu 1/6 mõtteline osa kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAAs ja sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP) poolte ühisvarasse. Lähtudes eeltoodust jätab kohus vastuhagi hageja tingimusliku nõude läbi vaatamata. Vastuhagi hageja nõue mõista Xilt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y palub mõista Xilt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni 31.08.2022 tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest summas 76 911,21 eurot, st summas 38 455,61 eurot. Luminor Bank AS-i 16.06.2021 tõendist nr.20-2.1/725 nähtub, et perioodil alates 01.06.2010 kuni tõendi väljastamiseni 16.06.2021 on Y pangakontodelt tasutud pangalaenu makseid põhivõlga summas 42 746,14 eurot, intresse 26 856,48 eurot, teenustasusid 63,91 eurot ja viivisintresse 2,42 eurot, kõik kokku summas 69 668,95 eurot. Y Luminor Bank AS-i väljavõttest perioodi 16.06.2021 kuni 31.08.2022 kohta nähtub, et sel perioodil on kostja pangakontodelt tasutud veel pangalaenu põhivõla- ja intressimakseid tasutud kokku summas 7242,26 eurot. Kokku on Y üksi oma lahusvara arvelt tasunud poolte ühise pangalaenu makseid 76 911,21 eurot. Y taotleb Xilt sellest poole hüvitamist summas 38 455,61 eurot. X ei ole nõudele vastu vaielnud ja ei ole tõendanud, et ta on maksnud poolte ühise pangalaenu makseid. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus vastuhagi hageja nõude ja mõistab Xilt välja 38 455,61 eurot. Kohus on rahuldanud Xi ja Y hagid osaliselt. Kohus on jaganud Xi omandisse sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) väärtusega 1000 eurot ja hageja poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks väärtusega 0 eurot. Xilt tuleb Y kasuks välja mõista hüvitis 500 eurot. Kohus on tuvastanud, et kinnistu omandamisel on tasutud ostuhinnast 41,67% poolte ühisvarast ja 58,33% Y lahusvarast. Kohus on jaganud kinnistu (registriosa xxxxxxxx) Y omandisse ja seega tuleb Xi kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu arvelt. Pooled on nõustunud kinnistu väärtusega 342 000 eurot. Kohus on seisukohal, et hüvitise väljamõistmisel on põhjendatud kõrvale kalduda osade võrdsuse põhimõttest, arvestades, et kinnistu ostuhinna tasumiseks on kasutatud Y lahusvara müügist saadud raha kinnistu (registriosa xxxxxxxx) ostuhinnast 58,33% ulatuses ja ühisvarasse kuuluvat raha kinnistu ostuhinnast 41,67% ulatuses. Seega tuleb Xile hüvitada kinnistu väärtusest 20,84%, so pool ühisvarasse kuuluva raha eest ostetud kinnistu väärtusest, so 71 272,80 eurot. Kohus on jaganud Y omandisse laenulepingust nr 01220141212 tuleneva rahalise kohustuse Luminor Bank AS ees, mille laenujääk 31.08.2022 seisuga on 54 702 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et nimetatud laenuleping on oma olemuselt seotud kinnistuga (registriosa nr xxxxxxxx) ja raha on kasutatud kinnistu omandamiseks ning sisustamiseks. Seega tuleb Xilt välja mõista Y kasuks pool laenulepingust nr 01220141212 tulenevast rahalisest kohustusest Luminor Bank AS ees, so 27 351 eurot.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 31 2-21-3689 Kohus tasaarvestab Ylt Xi kasuks välja mõistetud summa 71 272,80 eurot Xilt Y kasuks välja mõistetud summaga 66 306,61 eurot (500 + 27 351 + 38 455,61). Tasaarvestuse tulemusena mõista Ylt välja hüvitis Xi kasuks summas 4966,19 eurot. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud Harju Maakohtu 19.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3689 on Xile antud menetlusabi ja ta on vabastatud riigilõivu ette tasumisest summas 300 eurot. Kohus leiab, et arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, ei ole Xi majanduslik seisund võrreldes menetlusabi määramise ajaga oluliselt muutunud, mistõttu ei ole põhjendatud Xilt temale antud menetlusabi kulu riigituludesse väljamõistmine.

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 102

lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas

§ 164

lg 2 sätestatud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Xile antud menetlusabi kulud riigi kanda ja kõik muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 32