3-23-1943/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1943 Määruse kuupäev

1. september 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Alex Kase avaldus kohtutäituri tegevuse peale RESOLUTSIOON Tagastada Alex Kase kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Alex Kask esitas
3. septembril 2023 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teeb etteheiteid kohtutäituri tegevusele. Kaebaja selgitab, et kohtutäitur müüs tema eluaseme ning selle tulemusena on tema rahaline seis oluliselt halvenenud. Kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud ning kuna kaebajal ei olnud võimalik pärandvarast loobuda, siis peab ta nüüd ka lähisugulase võlad tasuma.
4. Kohtule esitatud kaebuses märgitud asjaoludest ei viita miski sellele, et kaebaja soovib vaidlustada mõnda avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingut või haldusakti. Kaebaja avaldusest on kohtule arusaadav, et kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust sh täitemenetluse lõpetamata jätmist ning tal on vastuväiteid ka pärandvaraga tehtud toimingutele.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teise menetluskorra kui halduskohtumenetluse. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtutäituri tegevust või tegevusetust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud 3-23-1943 otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus (vt täitemenetluse seadustiku §-d 217-218). Seega tuleb kaebajal esmalt esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale otse kohtutäiturile ning seejärel vajadusel maakohtule. Esitatavale kaebusele tuleb lisada asjakohased täitemenetlust puudutavad dokumendid. Kui kaebaja esitab kaebuse tähtaega ületades, siis tuleb tal taotleda ka menetlustähtaja ennistamist ja selgitada põhjuseid, mis tingisid seaduses sätestatud tähtaja ületamise. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse kontroll ei ole seega halduskohtu pädevuses.
7. Ka pärimisõigusega seotud vaidluste, sh pärandvaraga seotud nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 läbi tsiviilkohtumenetluses ning TsMS § 9 lg 1 kohaselt on tsiviilasja pädev esimese astme kohtuna menetlema maakohus. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks seoses pärimisõigust puudutavate toimingutega pöörduda maakohtu poole. Kui pärandvarale on sissenõude esitanud kohtutäitur, siis on tegemist samuti eraõigusliku vaidlusega (vt määruse p 4). Samuti ei ole pärandvara pankrotimenetlus halduskohtu pädevuses (vt pankrotiseaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg-d 1 ja 2).
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus pädevuse puudumise tõttu Alex Kase kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2