← Eesti

1-21-6846/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6846 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. augusti 2023 määrus Aivo Hallikasele mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Aivo Hallikas (isikukood 36612312763) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, määruskaebused RESOLUTSIOON
  3. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
  4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sh käibemaks 7 (seitse) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  5. Mõista süüdimõistetu Aivo Hallikaselt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Aivo Hallikasel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohtu 08.10.2021 otsusega, mis jõustus 26.10.2021, karistati Aivo Hallikast KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 9 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Hallikase kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.10.2021 – 08.10.2021, s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust. A. Hallikase kinnipidamine lõpetati pärast kohtuotsuse kuulutamist 08.10.
  7. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Hallikas ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 ning lg 4 alusel määratud lisakohustusi.
  8. Kohus menetles varasemalt kolme kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet (26.07.2022, 20.12.2022, 15.03.2023), milles taotleti A. Hallikasele määratud kohustuse täpsustamist ning ravikuuri läbimise kohustamist, katseaja pikendamist 2 + 2 kuud ning KarS § 75 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist. Erakorralised ettekanded rahuldati Tartu Maakohtu 02.08.2022, 23.12.2022 ja 15.03.2023 määrustega, mille tulemusena määrati A. Hallikasele KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustuseks pöörduda SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse raviprogrammi Kainem ja tervem Eesti raames sõltuvusravile ja läbida ravi vastavalt määratud raviskeemile; pikendati KarS § 74 lg 4 alusel käitumiskontrolli tähtaega ja katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 08.07.2023 ning pikendati KarS § 74 lg 4 alusel A. Hallikase käitumiskontrolli tähtaega ja katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 08.10.2023 ja määrati KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustus alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuni katseaja lõpuni teha iga 2 kuu tagant laboratoorset vereanalüüsi CDT määramiseks ja esitada uuringu vastus kriminaalhooldusametnikule.
  9. 18.07.2023 registreeriti neljas erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles A. Hallikasele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu jätkab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist.
  10. Tartu Maakohtu 09.08.2023 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne, tühistati tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A. Hallikasele mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 27 päeva vangistust. 4.
  11. A. Hallikasel tuvastati 24.06.2023 alkoholijoove 1,32 mg/l, kuna A. Hallikas juhtis mootorsõidukit, mistõttu politsei alustas menetlust kriminaalasjas nr 23278050801 KarS § 424 lg 2 tunnustel. Alates 30.06.2023 ei ole süüdimõistetu pidanud otstarbekaks registreerimisele ilmuda. Telefonivestluses tunnistas A. Hallikas, et ta oli jaanipäeval libastunud, tarvitanud alkoholi ja sõitnud poodi. Autost väljudes oli ta kogemata toetunud oma haigele jalale ja keegi pealtnägijatest kutsus politsei, arvates, et juht on joobes. 4.
  12. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et A. Hallikas on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu ja ka registreerimiskohustuse rikkumisi. Isik alates 30.06.2023 kuupäevast ei allu enam kriminaalhooldusele. Tegemist on juba korduvate samaliigiliste rikkumistega, mis on süüdimõistetu puhul ka varasemalt esinenud. Teda ei ole ka erinevad sekkumised (ravil käimine, sotsiaalprogrammi läbimine) aidanud alkoholi tarvitamisest täielikult võõranduda. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Kuna A. Hallikas on jätkanud samaliigiliste rikkumistega, ei võtnud kohus enam tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidiselt kriminaalhooldusele korrakohaselt alluda. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. Käesoleva erakorralise ettekande arutamise ajal kohtule esitatud soov pöörduda statsionaarsele sõltuvusravile (sh teadmata, millal ja kuhu täpsemalt) ei ole maakohtu hinnangul enam tõsiseltvõetav ning on ilmselgelt kantud soovist vältida vangistuse kandmist. Kuigi sõltuvus on haigus, siis selle kaudu ei saa kõrvale kalduda riigi poolt määratud karistuse kandmisest. Kriminaalhooldus on ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine isiku käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks.
  13. Tartu Maakohtu 09.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse A. Hallikase kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu määruse ja mitte pöörata täitmisele A. Hallikasele mõistetud karistust. A. Hallikasel on nüüdseks olemas kindel elukoht ning ta on vabatahtlikult nõus pöörduma alkoholismivastasele ravile. Süüdimõistetu leiab, et tal on motivatsiooni kriminaalhooldusega jätkata ning kohus oleks võinud selleks võimaluse anda. 2
  14. Tartu Maakohtu 09.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka A. Hallikas, kes palub mõistvat suhtumist ning ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega, kuna Eesti riigile ja oma lähedastele on süüdimõistetu maksumaksjana kasulikum ja vajalikum. Süüdimõistetu pöördub nüüd ravile ning jätkab programmiga Kainem ja tervem Eesti. Olemas on ka alaline elukoht. Vabaduses saab vähendada elatise võlgnevust. Samuti on süüdimõistetu ettevõttes juhatuse liige ning tal on klientidega pikaajalised lepingud, mille mittetäitmisest tulevad leppetrahvid. A. Hallikase soovib raviga jätkata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  15. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et A. Hallikase ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt põhjendamatud ja nendel puudub ilmselgelt igasugune edulootus ning jätab määruskaebused seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebustel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Maakohus on A. Hallikase karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt motiveerinud ka seda, miks on põhjendatud käesoleval ajal just karistuse täitmisele pööramine. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid, määrava tähtsusega ei ole karistuse täitmisele pööramisel ka asjaolu, et süüdimõistetul on käesoleval ajal elukoht. Määruskaebustes maakohtu väidetele sisulised vastuväited puuduvad. Arvestades A. Hallikase kriminaalhoolduse kulgu (korduvad erakorralised ettekanded) ja korduvaid võimalusi (katseaja pikendamine, täiendav kohustus) ning rikkumistele järgnenud meetmete ebatõhusust, on maakohus jõudnud kaalumise tulemusena õigesti järeldusele, et A. Hallikasele mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohtu otsustus vastab kehtivale kohtupraktikale ja on proportsionaalne, sh praeguseks hetkeks ainuvõimalik lahendus. Määruskaebustes esitatud väited ei lükka seda ümber.
  16. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele kokku 30 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud A. Hallikase kanda. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.